Sirvi Märksõna "alalõualiiges" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alalõualiigese haigusseisunditega patsientide ravikäsitlus Eesti Haigekassa andmetel
(Tartu Ülikool, 2022) Aasa, Merlin; Voog-Oras, Ülle, juhendaja; Toompere, Karolin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oral health status and prevalence of temporomandibular disorders in 65–74-year-olds in Vietnam
(2018-04-18) Nguyen, Minh Son; Saag, Mare, juhendaja; Jagomägi, Triin, juhendaja; Voog-Oras, Ülle, juhendaja; Nguyen, Toai, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tervest suust räägitakse siis, kui näo ja lõualuude piirkonnas ei ole valu, hambakaariest, põletikulisi protsesse, kasvajaid, teisi haigusi ega normist kõrvalekaldeid, mis halvendaksid mälumis- ja kõnefunktsiooni ning psühhosotsiaalset heaolu. Eakate inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt paljudes riikides. Vananeva ja nõrgestatud inimese suu tervist võivad mõjutada mitmed riskitegurid. Näo-lõualuude süsteemi tervis oleneb ka hambumusest ja alalõualiigeste seisundist. Erinevate alalõualiigese anatoomiliste ja funktsionaalsete haiguslike seisundite ühisnimetajaks on temporomandibulaarliigese e. alalõualiigese haiguslikud seisundid (TMD). Vietnami eakad on elanud üle Vietnami sõja (1945–1975). Erinevad majandusmudelid ja globaalsed muutused on mõjutanud nende tervist sh. suutervist ja elukvaliteeti. Käesoleva uuringu eesmärkideks oli kirjeldada vanemaealiste vietnamlaste suutervise seisundit ja suutervise käitumist, alalõualiigese haiguslikke seisundeid ja oklusioonikontaktide mõju näokolju struktuuridele ning uurida näokolju morfoloogia ja TMD vahelisi seoseid. Uuringusse kaasati mitmeastmelise juhusliku kihtvaliku meetodit rakendades Danangi piirkonnast 258 vietnamlast vanuses 65-74 aastat. Kliiniline uuring hammaste kõvakudede ja tugikudede seisundi hindamiseks teostati vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud indekseid ja metoodikat kasutades. Alalõualiigese haigusi diagnoositi kasutades alalõualiigese haiguste diagnostika kriteeriume. Hambumust hinnati Eichner’s klassifikatsiooni järgi, milles on hambakaar jagatud oklusioonikontaktide põhjal neljaks tsooniks, eakate inimeste näokolju muutusi hinnati tsefalomeetriat kasutades. Uuritutest 97.7% diagnoositi hambakaariest, 83,3% parodondi haigusi ja 56,6% alalõualiigese haiguslikke seisundeid, milliste hulgas prevaleerusid diski asendi häire ja liigese degeneratiivsed muutused. Umbes 16% uuritutest ei olnud ühtegi töötavat hambapaari e. oklusioonikontakti. Risk alalõualiigeste haigestumiseks oli 3,36 korda kõrgem ühepoolse (95% CI = 1,21–9,36, P = 0,020) ja 2,71 korda kahepoolse (95% CI = 1,12–6,56, P = 0,027) oklusioonikontaktide kaotuse korral. Puudulik oklusioonikontaktide arv põhjustab muutusi ala – ja ülalõualuu tasandil ja struktuuris. Muutused mandibulaarsetes struktuurides olid statistiliselt oluliselt seotud alalõualiigese haiguslike seisundite tekkega (P < 0,05). Saadud informatsioon omab väärtust Vietnami tervishoiusüsteemis suutervise alase ennetustegevuse ja aktiivse ravi planeerimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Temporomandibulaarliigese haigusseisundid: ülevaade ning füsioterapeutiline käsitlus
(Tartu Ülikool, 2015) Kima, Sille; Kaldur, Triin, juhendaja; Pihla, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool.|bSpordibioloogia ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Temporomandibular joint diagnostic imaging in relation to pain, bone characteristics. Long-term results of arthroscopic treatment
(2013-04-09) Jagur, Oksana
Tegemist on esimese uuringuga Eestis, kus on hinnatud valu/ebamugavustunnet temporomandibulaarliigeses (TML-is), radioloogiliste nähtude seost luumarkerite- (P1NP, CTX-1) ja D-vitamiiniga (25(OH)D) ning nende mõju igapäevasele elukvaliteedile. Analüüsiti ka TML artroskoopia kaugtulemusi Eesti elanikel. Üldpopulatioonis on leitud, et 28% -l inimestst esinevad kaebused TML poolt. Meie uuringus ilmnesid kaebused TML poolt 47% vabatahtlikest. Enam levinud kaebusteks oli valu, palpatoorne hellus ja krepitatsioon, raskused suu avamisel ning üldine liigutuste piiratus. TML häired halvendavad patsientide igapäevase tegevusega toimetulekut (ADL), nagu rääkimine, söömine ja sotsiaalne elu. Personaalselt hinnatud ADL väärtused mängivad tähtsat rolli TML haiguste ennetamises ja kulus. Alalõualuuliigese radioloogilised nähud on hästi hinnatavad ortopantomogrammil (OPTG-l). Enam esines liigesepähiku erosioone, lamenemist ja osteofüüte. Uuringu tulemustest saab järeldada, et valu/ebamugavustunne alalõualuuliigeses on seotud luutihedusega ja madala 25(OH)D tasemega. Leidsime, et TML valu korral on suu avamine piiratud, on häiritud söömine, neelamine, sportimine. OPTG on primaarne meetod alalõualuu struktuuri, sh. luutiheduse, alveolaarluu kõrguse, korteksi paksuse, TML kuju muutuste, hammaskonna patoloogia hindamiseks. Selgus, et TML radioloogilised muutused ja okludeerivate hammaste arv on tihedalt seotud madala luutihedusega ja 25(OH)D madala tasemega. Artroskoopia, andes põhjaliku ülevaate liigese sisemusest, võimaldab vabastada ja eemaldada adhesioonid, fibrillatsioonid, silendada liigesepinnad jne. Postoperatiivselt paranes suu avamine, vähenes valu ja taandusid TML düsfunktsioonid.Kaugtulemuste analüüsist selgus, et artroskoopia on efektiivne meetod TML haiguste ravis.