Sirvi Märksõna "algklassid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 61

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4. - 5. klasside õpilaste igapäevaprobleemide põhijooned : lõputöö
(2014) Ruuben, Reemet; Salumäe, Külli, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajad andekate laste õpetamisest ja sellega seonduvatest probleemidest
(Tartu Ülikool, 2011) Rosanov, Riinika; Laine, Pille, juhendaja; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate hinnangud internetiportaalide Miksike ja Koolielu kasutamise kohta Lõuna-Eesti koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Soieva, Helis; Lembinen, Igne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassilaste meediatarbimise harjumused: õpetajate vaatenurk
(Tartu Ülikool, 2011) Rooste, Kädli; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
”Media use habits of primary school children: teachers perspective” Key words: media use habits, media effects, primary school children and teachers, screen media, communication, mediation. The aim of this bachelor thesis was to find out teachers` perspective about media use habits of primary school children. In addition, the author aimed to find out teachers perceptions about possible media influences on children and to study, if teachers have noticed the implications of childrens` media use also in their everyday life, school-settings in particular. The research also studied how primary school teachers evaluate medias` possible influence on childrens` behavior, communication and studies. Among other things, the author studied how teachers see their own role in childrens` media use, how teachers use media content in school and guide childrens` media use. The author also aimed to find out how teachers evaluate parents and peers role in guiding childrens` media use. In the first chapter of the thesis, the author gave a theoretical overview about childrens` cognitive development related to media use, and dwelled upon the general media use habits of children. Furthermore, possible media influence and role on a child is discussed, and the role of important others in mediating childrens` media use is described. In addition, the theoretical chapter ends with a short overview about media use in schools. The empirical part of the study is based on two semi-structured focus group interviews with primary school teachers in Saue Gymnasium (N=4) and in Kiili Gymnasium (N=5). The data collected from the interviews were analyzed using the method of qualitative content analyses. The results, analyses, conclusions and discussion drawn from the focus group interviews are shown in four main chapters of the study. The analyses brought about the following results. Primary school teachers who took part in the focus groups have an opinion that children are active media users and they mainly prefer to use screen media. According to the perception of primary school teachers, different programs and movies directed to adult viewers are also the TV programs the primary school children are most often interested in viewing. Teachers presume that childrens` computer use is mainly oriented to communication and playing. Focus group discussion with teachers also led to the assumption that various social networking sites are not just leisure time activity for children, but have become an important social world for them. From the conversations with teachers occurred, that the implications of childrens` media use can also be seen in the everyday school settings. Implications of media use can be seen mostly in childrens` games and phraseology. As positive implications, teachers see kids imitating various television shows or competition-shows in their games. Teachers consider these kind of games positive, as they assume that kids learn through imitating. Teachers consider violent behavior and foul-language as negative implications from the media use. Furthermore, teachers believe that multi-tasking may cause troubles in paying attention and concentrating. Primary school teachers do not think they have a notable role in shaping childrens` media habits. Teachers use media willingly in lessons, but usually with the wrong purpose in mind. Teachers use media to make lessons more attractive and interesting, not to teach children how to use media critically. On the other hand, teachers believe that parents have a considerable role in guiding childrens` media use. However, teachers are in opinion that parents mediate childrens` media use mainly through restrictive mediation way, supervising mainly the time spent in front of the computer or TV. On lesser occasions, parents try to keep child away from possibly harmful content. Teachers consider, that in addition to parents, childrens` media use is also mediated by peers, as teachers had noted that it is very important for children to use the same kind of media as their peers use. Due to the limited sample of this paper, it is not possible to make an overall conclusions about childrens` media use habits. Although, it can be seen from the teachers point of view, that changes in kids media use habits run along with changes in media and mediums. In the time of continuous interactive media flow, it is comprehensible that childrens` media use habits are also becoming more interactive. Nevertheless, it is important to keep in mind, that although children are very active media users, they still may not understand everything they witness. That is way, it is important that child would have someone, a parent or a teacher, who would explain media content and develop his/hers media literacy skills. In the future, it would be interesting to study more thoroughly childrens` use of social networking sites, especially how their relations format and develop in online settings. The latter would be interesting as the research at hand shows, that primary school teachers have perceived that children often dispute and make up in online platforms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpetajate ja -õpilaste suhtlustrendid Facebookis: õpetajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2013) Rooste, Kädli; Siibak, Andra , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Võtmesõnad: Facebook, algklassiõpetajad ja –õpilased, õpetaja ja õpilase online interaktsioon, sotsiaalvõrgustikud, põlvkondade erinevused, privaatsus sotsiaalvõrgustikes. Õpilaste ja õpetajate sotsiaalvõrgustike kasutus on viimasel ajal leidnud üsna palju kajastust nii massimeedias, kui ka uurijate huviorbiidis. Sellegipoolest on algklassilaste ja algklassiõpetajate Facebooki interaktsiooni kujul tegemist üsna uudse uurimisteemaga, mis ei ole veel nii laialdast kajastust leidnud. Käesoleva magistritöö üldine eesmärk ongi teemale ka kirjeldatud vaatenurgast pisut valgust heita. Antud uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas hindavad õpetajad endi ja laste vahelist Facebooki suhtlust ning interaktsiooni. Uuring püüab vastust leida küsimustele, kui aktiivne on algklassiõpetaja ja –õpilase Facebooki suhtlus, milline on õpetajate hoiak lastega portaalis suhtlemise osas, kuivõrd võib Facebooki „sõprus“ koolikeskkonnale või portaali kasutusele mõju avalda, millise rolli õpetajad Facebookis võtavad. Teema on oluline, sest algklassilaste kujul on tegu kasutajatega, kes tegelikkuses ei tohiks nimetatud sotsiaalvõrgustikes viibidagi. Lisaks on teemat oluline käsitleda põhjusel, et tegemist on üsna konfliktse valdkonnaga – info, mis võib sobida pere ja sõprade silmadele, ei pruugi kontekstuaalselt sobida õpetaja või õpilase silmadele ning see seab õpetaja-õpilase Facebooki „sõpruse“ õigustatuse eetilise küsimärgi alla. Töö teoreetiline osa andis ülevaate teemat raamistavatest suurtest teooriatest, nagu Mannheimi põlvkondade teooria, ning tutvustas sotsiaalvõrgustike kontseptsiooni nii laiemalt, kui lähtuvalt õpetajate ja õpilaste eripäradest. Empiirilise materjali kogumiseks viisin läbi neli fookusgrupi intervjuud, valimiks oli 11 algklassiõpetajat neljast erinevast Eesti koolist. Intervjuudest saadud andmeid analüüsisin kvalitatiivsel sisuanalüüsi meetodil. Fookusgrupi intervjuude tulemused, analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja diskussioon on välja toodud töö neljas põhiosas. Uurimuse käigus kogutud ja analüüsitud materjali põhjal võib esile tuua järgnevad peamised tulemused. Fookusgrupi intervjuude analüüsist nähtus, et õpetajad hindavad üldjoontes oma sotsiaalvõrgustike interaktsiooni õpilastega tagasihoidlikuks. Lastega suheldakse üsna harva ning ka siis enamasti õpilaste initsiatiivil (v.a klassi grupid) ja koolialastel teemadel. Õpetajate hoiak lastega Facebookis suhtlemise osas on üsna neutraalne, midagi halba selles ei nähta, kuid samas hoitakse siis turvalist distantsi. Õpetajad ei julge ega pea õigeks, näidata end õpilastele personaalsest küljest, vaid ka Facebookis eelistatakse säilitada laste jaoks õpetaja roll. Selle põhjuseks võib pidada soovi hoiduda töö- ja eraelu segamisest ning samuti laste silmis autoriteedi tagamist. Intervjuudest nähtus, et kuna õpetajate-õpilaste suhtlus on sotsiaalvõrgustikus üsna tagasihoidlik ning akadeemilist laadi, siis online suhtlus koolikeskkonnas toimuvat märkimisväärselt ei mõjuta. Vestlustest nähtus, et kui koolikeskkonnas toimuvat Facebooki „sõprus“ oluliselt ei mõjuta, siis portaali kasutuspraktikaid mõjutab märgatavalt. Enamus uuringus osalenud õpetajatest oli pärast lastega „sõbraks“ saamist võtnud kasutusele mõne privaatsusstrateegia, enim kasutati privaatsussätteid, mille abil piirati õpilastele nähtava info hulka. Õpetajate hinnangul mõjutas omavaheline online „sõprus“ laste portaali kasutuspraktikaid veidi vähem: selgus, et õpetajate hinnangul ei mõtle lapsed ette, et õpetaja „sõbraks“ lisamine tähendab pidevat n-ö luubi all olemist ning avastavad selle alles siis, kui on õpetaja käest näiteks sobimatu pildi pärast pahandada saanud. Kuigi vaid kolm vestlustes osalenud õpetajatest olid kasutanud võimalust õppetöö Facebooki viia, olid kõik ühel nõul, et parim viis selleks on klassile grupi loomine. Kolm õpetajat, kes grupi loonud olid kasutasid seda üsna aktiivselt ning leidsid, et see on mugav viis lastele lähedal olla ning dialoogi arendada. Klassile grupi loomine on üks võimalustest, mis õpetaja ja õpilase Facebooki sõprusega kaasneb, lisaks on Facebookis suhtlemine hea võimalus õpetajatele viia end paremini kurssi noorte maailmaga. Kuna õpetajad ja õpilased esindavad reeglina erinevaid põlvkondi, võib neil sageli olla raske mõista üksteise tõekspidamisi või vaateid maailmale. Facebooki „sõprus“ võib mõlemale poolele avaldada rohkem infot, mis aitab paremini teineteist mõista ning lähedasemaid suhteid luua. Samas on alati oht, et nähtav informatsioon ei kujunda mainet positiivselt ning võib tugevalt õpetaja-õpilase suhteid kahjustada. Informatsiooni avalikustamisega kaasneb ka privaatsusküsimus. Intervjuud näitasid, et õpetajad peavad Facebooki n-ö „oma ruumiks,“ mida õpilastega nii väga jagada ei soovita. Seejuures leidsid õpetajad aga, et neil on õigus sekkuda laste „oma ruumi“ ning toimetustesse nähes midagi, mis õpetaja hinnangul on sobimatu. Kuigi algklassilapsed on väga noored ja reeglite kohaselt ei tohiks Facebookis viibidagi, kehtivad neile täpselt samad õigused privaatsusele. Õpetajad peaksid toetama laste iseseisvust ning koolivälisel ajal jätma lastel silma peal hoidmise lapsevanematele. Edasised uuringud võiksid pühenduda välja selgitamisele, kuidas saaksid õpetajad ja õpilased olla Facebookis „sõbrad,“ nii et sellega kaasneks minimaalselt ohte ja maksimaalselt võimalusi. Momendil ilmneb, et õpetajatel on puudu teadmistest nii sotsiaalvõrgustike olemuse kui seal käitumise kohta, mistõttu võiksid uurijad-teadlased kaaluda võimalust koostada õpetajatele juhendmaterjal, mis aitaks neil sotsiaalvõrgustike maailmas orienteeruda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpilaste ja õpetajate vahelised suhted õpetajate hinnangul ning õpilase-õpetaja suhte skaala adaptsiooni pilootuuring Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Nork, Thekla-Maria; Urm, Ada; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpilaste matemaatikaalased teadmised, nende areng ja mõjutavad tegurid
(2010-09-07) Palu, Anu
Doktoriväitekiri koosneb ülevaateartiklist ja kolmest eraldi artiklist. Töö eesmärgiks on hinnata algklassiõpilaste matemaatikaalaseid teadmisi ja nende teadmiste arengut, lähtudes mitte ainult aine sisust, vaid ka kognitiivsetest pädevustest. Kui tavaliselt hinnatakse riiklike tasemetööde, eksamite ja ka rahvusvaheliste testide abil õpilaste teadmiste hetkeseisu, siis selles töös jälgitakse õpilaste arengut matemaatikas mitme aasta jooksul. Uuritakse ka õpetamismeetodite ning õpilaste verbaalsete võimete ja motivatsiooni mõju matemaatika õpitulemustele. Uurimuste läbiviimiseks kasutatakse kahte õpilaste ja ühte õpetajate valimit. Doktoritööst selgub, et Eesti 1.-3. klassi õpilastel on head fakti- ja protseduurilised teadmised, kuid vajaka jääb teadmiste rakendamisoskusest ja arutlemisoskusest. Raskusi valmistab tekstülesannete lahendamine. Tekstülesannete lahendustes esines põhiliselt kahte tüüpi valesid vastuseid. Esiteks oli küllaltki suur hulk õpilasi, kes andsid vastuse, mis näitas, et nad on lahendanud ülesande vaid osaliselt. Teine suurem grupp valesid vastuseid oli saadud tekstis esinenud arvudega kombineerides. Uurimus näitab, et õpilaste verbaalsed võimed mõjutavad positiivselt nii tekstülesannete lahendamisoskust kui ka üldisi tulemusi matemaatikatestides. Samas selgub, et ka hea lugemisoskusega õpilased võivad olla raskustes matemaatilise teksti mõistmisega. Uurimusest ilmneb, et klassiõpetajad eelistavad traditsioonilist õpetamisviisi, kus olulisel kohal on treening, harjutamine ja kontrollimine. Õpilased, kelle õpetaja oli suurema tööstaažiga ning kasutas rohkem formalistlikku õpetamisviisi, saavutasid matemaatikas kolmanda klassi lõpuks paremaid õpitulemusi. Teiste õpetamismeetodite olulist mõju ei täheldata. Siinjuures tuleb silmas pidada, et formalistlikku meetodit kasutatakse kõige vähem. Selgub, et õpilaste ebaedu vältimise eesmärgid ning vältiv käitumine on negatiivselt seotud matemaatikaalaste teadmistega kolmandas klassis. Meisterlikkust ja sooritust sisaldavad saavutuseesmärgid ei avaldanud olulist mõju matemaatika õpitulemustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analüüsi- ja põhjendamisoskuste arengut toetavad küsimused I–IV klassi loodusõpetuse õpikutes, tööraamatutes ja töövihikutes
(Tartu Ülikool, 2021) Lindlo, Kirke; Säre, Egle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Arendavad mängud ja mängulised tegevused algklassides, 1. klassis õppetunni osana: mängude kogumik 1. klassile
(Tartu Ülikool, 2007) Erik, Liilia; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deutsch. 1. [osa : õpik algklassidele]
(1962) Bumeistere, Dagmar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of 3D models, animations, storyline and dialogue system for interactive English learning mobile game for Russian speaking users
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Švaiger, Ivan; Sääsk, Andre, juhendaja; Furs-Nižnikova, Nadežda, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educational cartoons in teaching speaking to young learners of primary school (grade 2) via character imitation and acting-out activities
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Golysheva, Sofja; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam
(Tartu Ülikool, 2013) Hermann, Kristina; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva magistritöö “Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam” eesmärgiks oli uurida nii algklassiõpetajate kui ka –laste pilgu läbi, kuivõrd on tänapäeva algklassilastes juurdunud traditsionaalsed soostereotüübid ning millist rolli mängib ekraanimeedia algklassilaste soostereotüüpsete hoiakute välja kujunemises. Samuti uurisin, kas ja milliseid võimalusi näevad algklassiõpetajad meediakasvatuse edendamise abil aegunud soostereotüüpide murdmiseks. Tegemist on Eesti kontekstis äärmiselt olulise teemaga, sest Eesti ühiskonnas on levinud traditsionaalseid soostereotüüpe pooldavad hoiakud ning seetõttu on meeste ja naiste õigused, kohustused ja võimalused ühiskonnas erinevad. Soostereotüüpide vastu võitlemises nähakse olulist rolli koolil, kus läbi sootundliku kasvatuse ja meediapädevust suurendava meediaõpetuse, on võimalik arusaame soorollidest kujundada. Seetõttu on oluline uurida nii laste kui õpetajate arusaame sootemaatikast, et selleteemalist õpet täiustada. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin semi-struktureeritud fookusgrupi intervjuusid, mille viisin 2011. aastal läbi algklassiõpilaste (N=12) ja –õpetajatega (N=7). Andmete analüüsimiseks kasutasin elemente põhistatud teooria meetodist, kombineerides seda kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodiga. Kuna uuringu valim oli üsna väike ja homogeenne, siis ei saa uuritaval teemal teha laiaulatuslikke üldistavaid järeldusi. Siiski olid kogutud tulemused huvitavad ja andsid ideid mitmeteks edaspidisteks uurimissuundadeks. Läbi viidud fookusgrupi intervjuude põhjal võib väita, et Eesti lapsed on aktiivsed ekraanimeedia tarbijad, kes juba väga noorest east alates on harjunud olema erinevate info- ja kommunikatsioonikanalite kütkes. Nii moodustab meedia nende eludest väga suure ja olulise osa. Tüdrukute ja poiste meediatarbimisharjumustes on ühelt poolt palju sarnasusi, teisalt võib aga läbi viidud intervjuude pinnalt öelda, et uuringus osalenud poiste ja tüdrukute meediatarbimispraktikad on suurel määral soospetsiifilised. Kõige suuremad erinevused valimisse sattunud poiste ja tüdrukute ekraanimeedia kasutuspraktikate vahel ilmnesid videomängude tarbimises. Laste usinat meediakasutust on pannud tähele ka õpetajad, kelle sõnul paistavad meediatarbimisest tingitud ilmingud igapäevases koolielus hästi silma. Intervjuudest nii tüdrukute kui poistega ilmnesid konkreetsed lemmikud, kes olid laste hulgas populaarsed. Enda lemmikutena toodi peamiselt välja endaga samast soost tegelasi, kes üldjuhul omasid soostereotüüpseid omadusi. Nii kujunes tüdrukute lemmikuks sõbralik, heatahtlik, armas, naljakas ja hooliv “ilus blondiin”, samas kui poisid eelistasid tüüpilist agressiivset ja supervõimetega “paha poissi”. Nii õpetajate kui lastega läbi viidud intervjuud kinnitasid varem leitud uuringute tulemusi, et lapsed identifitseerivad ennast küllaltki lihtsalt erinevate tegelaskujudega, keda nad ekraanimeedia vahendusel on näinud. Õpetajad täheldasid, et võrreldes endiste õpilastega, on tänapäeva lapsed muutunud tolerantsemaks. Huvitaval kombel olid intervjueeritud õpetajad sellise muutuse suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Samuti jõudsid õpetajad üheskoos fookusgrupi käigus arutledes tõdemuseni, et nende arvates võib laste puhul märgata tendentsi, et soorollid on ühtlustumas. Laste tolerantsuse suurenemisel nägid õpetajad rolli esmalt tänapäevasel perekonnamudelil. Teisalt tõid õpetajad välja, et laste vabameelsemate hoiakute kujundamisel on oluline roll kodu kõrval meedial. Ilmnes, et pedagoogid kasutavad meediasisu peamiselt täiendava abivahendina, et koolis õpitut näitlikustada või lihtsustada õppetöö protsessi, mitte aga järjepideva ja sisulise meediaõpetuse andmiseks, mille käigus arendatakse lapse meediapädevust. Intervjuude analüüsile toetuvalt võib väita, et intervjueeritud õpetajad ei hoomanud ei meediaõpetuse ulatust ega võimalusi ning ei näinud just seetõttu ka vajadust meediaõpetuse järele. Õpetajad tõdesid intervjuu käigus, et sootemaatika tuleb algkoolis ainetundides jutuks minimaalselt ning et õppekavas ei ole vastavat teemat sisse toodud. Samas nenditi, et tegemist on teemaga, mille saab tuua läbivalt sisse pea et igasse ainetundi. Siinkohal võib oletada, et õpetajad ei teadvusta endale täit probleemi olemust ega olulisust. Õpetajatega läbi viidud fookusgrupiintervjuu põhjal võib väita, et hetkel ei saa rääkida kasvatusest, mis aitaks levinud soostereotüüpe kummutada, kuna esiteks leiavad õpetajad, et tegemist ei ole probleemiga ning teiseks arvavad õpetajad, et soorollid saavad määratuks juba sünniga ning neid ei saagi muuta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimese kooliastme võõrkeeleõpetajate hinnangud lõimimisvõtete olulisuse ja kasutamise kohta
(Tartu Ülikool, 2011) Varendi, Signe; Sikkal, Esta, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridsuteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Etteütlusi ja ümberjutustusi algklassidele
(1964) Hellerma, Heinrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foto kui emotsionaalne enesepresentatsiooni vahend esimeses kooliastmes. Õppematerjal
(Tartu Ülikool, 2012) Hiiesalu, Tuuli; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
A Photo as a Means of Emotional Self-Presentation at the First Stage of Study. Teaching material. Keywords: Self-presentation, Emotions, Photo-Story, Teaching material Cause for writing this research was experience-based recognition that the students at the first stage of study have problems with expressing themselves, that means self-presentation. The primary goal set by me was to study the nature of self-presentation, an emotion as one of the most important components of self-presentation and a photo-story as a possibility for selfpresentation. Self-presentation as Erstad and Wertsch (2008) have stated is one of the key elements in the evolution of man. Goffman (1969: 19) considered self-presentation to be an impression – making process, when people manipulate with their self-image and behaviour in order to create a certain image of themselves. Several studies (Siibak 2009; Nyboe & Drotner 2008 ) have shown that young people using the Internet nowadays present themselves in structured web portals. Powerful means for presenting themselves are narratives, that are easier to create when you can base on examples (Gergen 2009). One of the basic components of self-presentation is an emotion which is the state of an organism by Allik (2007) involving physical changes and an acting impulss by Goleman (1995: 20) to cope with your life. In my research I pointed out several theories of emotions. These theories show us that emotions are necessary for coping with everyday life and communicating with other people (Mägi 2009). They reveal in babyhood (Schmith et al 2008) and as children from 7 to 8 years can interpret emotions guite well, their skill of understanding more complex emotions needs to be developed. One of the means to present themselves is a photo divided into an ordinary photo and an artistic photo by Rünk (2003). Tooming (1983) has pointed out a creative photo, a photo session and a photo-story. The photo in which everything is under the control of a photographer is called a staged photo. The special type of this photo is a photo-perfomance. Besides these types mentioned above, Linnap (2007) has also pointed out a photo sequence, a photo film and a slide program. Another goal of this research was to carry out a school project based on theoretical startingpoints involving year 2 students. In these lessons students where given practical tasks interpreting and expressing emotions through photo-stories. These lessons helped to bring out those “backstage students“ who always try to avoid being in the spotlight. The task for the teacher is to notice, support and encourage these children to express themselves. During the research I noticed that students are willing to tell their stories in a familiar and pleasant way by using computers and cameras. The third goal of this research was to make a teaching material for the first stage students to encourage their teachers to develop self-presentation skills of their students using photostories. I hope this research could be used as a source of inspiration at school.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harjutused perfoplaadile : eesti keel IV klassile : metoodiline katsematerjal
(1966) Annilo, Malle
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huumori mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Veromann, Kai-Riin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present research aimed to compare humor comprehension in primary-school-aged healthy children and children suffering from epilepsy, and to examine whether the peculiarities in humor perception of preschool children with epilepsy that were found in Suits’s (2007) research (e.g. dichotomous response style and the tendency to regard aggressive and verbal jokes as less funny), remain unchanged as the child grows older. Participants were 131 Estonian children aged 7–10 (M = 8,40, SD = 0,93), of whom 100 made up the control and 31 the test group. A previously developed test (Suits, 2004) for evaluating preschool children’s humor comprehension was used. Results show that children with epilepsy assessed jokes as funnier and used different explanations than healthy children (especially in verbal humor), indicating a possibility that children with epilepsy reached the same developmental stage in humor perception in primary school that healthy children reached already before starting to attend school. Keywords: verbal and visual humor, epilepsy, primary-school-aged children
listelement.badge.access-status Embargo ,
I kooliastme õpetajate hinnangud mängude kasutamise kohta inglise keele tunnis
(Tartu Ülikool, 2012) Viitak, Kadi; Saluveer, Evi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
I kooliastme õpetajate ja lapsevanemate arusaam koolikiusamisest
(Tartu Ülikool, 2011) Jõgisuu, Siret; Tropp, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut