Sirvi Märksõna "alkoholitarbimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 53

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste alkoholitarbimise õiguslik regulatsioon Eestis võrrelduna teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega
(Tartu Ülikool, 2017) Põld, Piret; Paimre, Marianne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alcohol consumption's relation to socioeconomic status in Estonia
(Tartu Ülikool, 2019) Lastik, Markos; Trasberg, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkohol ja kuritegevus
(1965) Raal, Elmar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi reklaami- ja müügipiirangute efektiivsus alkoholi tarbimise vähendamisel Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Lehtmaa, Lauri; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi riskitarvitamine ja sellega seonduv tervis paikkonna tervisemõjurite uuringus
(Tartu Ülikool, 2016) Loog, Krista; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2015: elanike hinnangute alusel
(2016) Lepane, Lia; Eesti Konjuktuuriinstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimise seos ärevusega virtuaalreaalsuse katses osalenud isikutel
(Tartu Ülikool, 2018) Kubre, Mary-Ann; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalärevus on tänases lääne ühiskonnas kõrge prevalentsiga - hinnanguliselt 13% - ärevushäire, mistõttu on levinud ka ärevussümptomite nn iseravimine. Tihti kujutab see endast ärevussümptomite näilist maandamist psühhoaktiivsete ainetega (nt alkoholiga). Töö raames uuriti, kas ja kuidas alkoholitarbimine (tarbimissagedus ja ühel korral tarbitud kogus) on seotud erinevate ärevust mõõtvate küsimustike skooridega, kas ja kuidas on alkoholitarbimine seotud ärevusskooride muutusega (ärevus enne ning pärast virtuaalreaalsuses eksponeerimist) ning kas esineb soolisi erinevusi. Töös ei leitud, et alkoholitarbimise, soo ning depressiivsuse ja ärevuse skooride vahel oleks oluline interaktsioon. Küll aga oli sageli märgata alkoholitarbimise ja ärevust mõõtvate küsimustike vahel mitteolulist u-kujulist trend. Seetõttu oleks vaja viia läbi analoogne uuring suurema ning mitmekülgsema – võimalusel ka kliinilise – valimiga, mis võiks antud muutujate vahelisi potentsiaalseid seoseid paremini ilmestada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarbimise vähendamine läbi sotsiaalkampaaniate tudengite seas
(Tartu Ülikool, 2023) Maiste, Marilin; Timpmann, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindava üle-Eestilise uuringu raport
(Tallinn, 2017) Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis : aastaraamat 2013
(2013) Eesti Konjunktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2014
(Tallinn, 2014) Eesti Konjuktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2015
(Tallinn, 2015) Eesti Konjuktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2016. Alcohol market, consumption and harms in Estonia. Yearbook 2016
(Tallinn, 2016) Eesti Konjuktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2017. Alcohol market, consumption and harms in Estonia. Yearbook 2017
(2017) Eesti Konjuktuuriinstituut; Tervise Arengu Instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi, tubaka ja sõltuvusainete tarvitamise sõeluuring (ASSIST): esmatasandi tervishoiutöötaja käsiraamat
(Copenhagen, 2013) Humeniuk, Rachel; Henry-Edwards, Sue; Ali, Robert; et al.; WHO Regional Office for Europe
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholiga seotud kogemused teismeliste eluilmas
(Tartu Ülikool, 2016) Mäger, Triin; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Alkoholipoliitika Eesti Vabariigis kahe maailmasõja vahel
(Tartu Ülikool, 2008) Reila, Marjon; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholivastase kampaania “Palju sina jood?” meediasisendite raamistamine ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2011) Pauklin, Birgit; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor's thesis is to find out how Estonian mainstream media frames the messages of anti-alcohol social campaign "Palju Sina jood?" organized by the National Institute Of Health Development in 2009. The research covers 23 articles from Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress and Äripäev that appeared between 9.November 2009 and 1.June 2010 in order to analyse message framing during and after the campaign. To determine how newspapers wrote about Estonians' drinking problems and also the campaign (how the messages of the campaign were interpreted, sent to audience) the framing theory was implemented. According to the framing theory of public opinion, journalists and news agencies construct frames that reflect cultural narratives in the whole society. Journalists are fundamental influencers when news' readers interpret the world and social problems around them. To determine the frames that media was using when writing about Estonians' binge drinking and the anti-alcohol campaign, the author used framing analysis according to William A. Gamson's approach - the author read all the articles at least twice and determined frame's signature elements – i.e. framing devices (metaphors, depictions, exemplars, catch-phrases, visual images) and reasoning devices (problem's roots, consequences, principles). Generalizing all the frame's signature elements the author found 4 following frames: "binge drinking as cultural, social and psychological inevitability" (with 3 sub-frames), "alcohol and the state" (with 2 counter-frames), "health risks of abusing alcohol" and "pseudoproblem". The author also determined all the possible solutions for solving Estonia's binge drinking problem that could be found from the articles. When comparing frames detected from the media with messages of the campaign, it appears that media has a negative influence on campaign's key message - the message of Estonians drinking more than they think, consuming 11,9 litres of pure alcohol a year and taking second place in European alcohol consumption rankings. Media frames are therefore trying to marginalize statistical results, blaming Finnish tourists and certain social groups to explain shocking statistics. The frames also try to normalize heavy alcohol consumption when explaining these tendencies with Estonia's regional culture (Estonians have always drunk much), psychological aspects (drinking is a result of boredom, ignorance and habits) and social aspects (certain groups of society e.g. heavy drinkers from small villages are used to drink and that is considered normal). The only message the media frames fully support is "health risks of alcohol consumption" that also influences Estonia's economy and social sphere. When trying to find solutions for Estonians' binge drinking problem, it appears that professionals, anti-alcohol activists, scientists and doctors think the state is fully responsible and should take steps to toughen laws concerning selling, buying and advertising alcohol. While professionals blame the state, journalists, bloggers and writers find that the state shouldn't restrict buying and consuming alcohol as much as it currently does because it is considered to be the reason why Estonians drink at home and stock a home bar with alcohol. The only suitable solution for the state is to get involved in prevention of binge drinking instead of dealing with consequences. The state should also offer more opportunities for the citizens to spend their free time. In conclusion, the research shows that the anti-alcohol campaign should find more positive approach addressing and explaining the problem and should also try to not criticize and shock their target group because of the tendency to block receiving new information which can be actually very useful in order to reduce alcohol consumption. While organizing the following campaigns National Institution Of Health Development should also consider media's tendency to simplify the problem, to have certain biases and attitudes towards alcohol related topics.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkohooliku mõju lähedastele
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Luus, Rita; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkohoolsete jookide reklaamide retseptsioon ja hoiakud alkohoolsete jookide tarbimise suhtes 16-20 vanuste Narva noorte seas
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Anissin, Nikita; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond