Sirvi Märksõna "alustaimestu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Embargo ,
Allikasoometsade alustaimestu liigiline koosseis ja seda mõjutavad ökoloogilised tegurid
(Tartu Ülikool, 2006) Orula, Eva-Liisa; Vellak, Kai, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Alustaimestiku seemnelise uuenemise edukus ja seda limiteerivad faktorid metsaökosüsteemi erinevates suktsessiooniastmetes
(Tartu Ülikool, 2011) Võsu, Mariliis; Moora, Mari, juhendaja; Koorem, Kadri, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti metsade alustaimkatte põlengujärgne dünaamika
(Tartu Ülikool, 2011) Tischler, Roland; Kalamees, Rein, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Immigration limitation of forest plants into wooded landscape corridors
(2017-04-06) Paal, Taavi; Liira, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suurepinnalise põllumajanduse tõttu on metsad maastikus killustunud ja ökoloogiliselt isoleeritud, mis omakorda mõjub negatiivselt metsadega seotud elurikkuse püsimisele ja levile. Et parandada elupaikade maastikulist ühendatust ning toetada elupaigaspetsiifiliste liikide levikut, on pakutud välja ökoloogiliste koridoride tugisüsteem, mis metsade puhul tähendab puiskoridoride (alleede, puuridade ja põõsaribade) paigutumist avamaastikusse metsatukkade vahele. Oma doktoritöös uurisin, kas puiskoridorid toetavad metsataimede levikut ning millised on koridoride kriitilised struktuursed omadused ja koridore ümbritseva maastiku eripärad, mis seavad metsataimedele ökoloogilised piiranguid levimisel metsadest puiskoridoridesse. Nõudeid ja piiranguid hindasin ka ja metsataimede tunnuste põhjal. Käesoleva doktoritöö tulemused viitavad sellele, et puiskoridorid ei toimi siiski kui metsataimede levimist toetavad maastikustruktuurid. Isegi metsaga vahetus ühenduses olevates koridorides kahanes metsaspetsialistide liigirikkus järsult juba esimesel viiel kuni kümnel meetril; kaugematesse koridoridesse jõudsid aga vaid üksikud. Ainult sellised metsataimed, mille levised kanduvad pika maa taha, näiteks imetajate või lindude abil, suudavad koridoris kaugemale levida, kuid kuna needsamad liigid suudavad ka juba järgmisse metsatukka levida, siis pole puiskoridoril neile erilist lisaväärtust pakkuda. Lisaks limiteerib metsataimi koridorides konkurents teiste taimedega, mis saavad toetust servamõjust tingitud lisavalgustatusest. Arvestades looduskaitselisi eesmärke, tuleks maastike planeerimisel keskenduda juba olemasolevatele laiadele puiskoridoridele, ja eriti nendele, mis asuvad ajalooliselt järjepidevalt eksisteeriva metsa läheduses ning mille aastakümnete jooksul välja arenenud puistu struktuur suudab leevendada servaefekti mõjusid. Sellised koridorid on näiteks kahe- või enamarealised vanad alleed, millel on juba väljakujunenud kaarjas võrastik ning külgmised allalaskuvad oksad. Maastiku planeerimises ja liigendamisel tuleks eelistada olemasolevaid puiskoridore ning nende sujuvat noorendamist uute alleede istutamisele, kuna uutes koridorides kulub aastakümneid sobivate struktuursete tingimuste moodustumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lammimetsade taimkatte struktuur ja alustaimestu liigiline mitmekesisus
(2005) Rannik, Reet; Paal, Jaanus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metsa alustaimestiku liigirikkuse ja biomassi sõltuvus koosluse ja keskkonna heterogeensusest erineva inimmõju tingimustes
(2006) Kalle, Heikki; Zobel, Martin, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Metskastiku ja sinilille kasvukohatüübi metsade alustaimestiku struktuur ning selle liigilise mitmekesisuse sõltuvus puistu vanusest ja majandamisest
(Tartu Ülikool, 2004) Meier, Elle; Paal, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Studien über die Bodenvegetation und Bodenflora der Wälder der Pärnu-Niederung und des West-Alutaguse mit besonderer Berücksichtigung waldbaulicher Fragen : Eine kurze Zusammenfassung der zur Erlangung eines Grades des Doctor rerum forestalium von der Universität Tartu genehmigten Dissertation
(1935) Rühl, Artur
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The direct and indirect effects of management on boreal forest structure and field layer vegetation
(2012-11-02) Kohv, Kaupo
Viimastel aastakümnetel on hakatud metsade elurikkuse säilimise pärast järjest rohkem muret tundma. Ühe lahendusena nähakse ökoloogiliste võrgustike loomist, kus majandamisest kõrvale jäetavate metsade vahel paiknevad looduslähedaselt majandatud metsad. Selleks, et määratleda praktikas metsade looduslähedust, kasutatakse indikaato¬reid. Käesolevate teeside eesmärgiks oli uurida, millised Eesti boreaalsete metsade struktuursed ja koosseisulised tunnused on majandamisest enim mõjutatud. Koos-seisulistest tunnustest uurisime detailsemalt puude järelkasvu ning puhma- ja rohurinde koosseisu tundlikkust majandamisest tingitud muu¬tustele. Majandamine mõjutas negatiivselt järgmisi metsa karakteristikuid: suurediameetriliste puude arv, diameetriklasside arv, kuuse ja lehtpuude osakaal puistus, erinevas laguastmes lamapuidu kogus ning puistu erinevate rinnete liituvus. Loodus¬lähedasi metsi ennustas kõige paremini tunnustekompleks, kuhu kuulusid: seisva surnud puidu kogus, lehtpuude osakaal mustika kasvukohatüübi metsades, erilise võrakujuga puude hulk, rähnide tegevusjälgede esinemine ning negatiivse tunnusena jäi mudelisse Melampyrum praten¬sise ohtruse suurenemine. Alustaimestikku mõjutas majandamine kaudselt, eelkõige puistu vertikaalse struktuuri ja liigilise koosseisu kaudu. Valgus¬tingi¬musi kujundavate faktorite kompleks oli domineeriv alustaimestiku koos¬seisu muutuste selgitamisel kõige madalama ja kõrgema produktiivsusega kasvukohatüüpides. Optimaalsete valgustingimustega keskmise produktiivsusega pohla ja mustika kasvukohatüübis olid kõige olulisemateks alustaimestiku koosseisu määravateks tunnusteks kõdu- ja huumushorisondi paksus. Eesti nõmme- ja palumetsades peab puistu tasandil pöörama rohkem tähelepanu surnud puidu, vanade puude ja lehtpuude säilitamisele. Alustaimestiku mitmekesisuse säilita¬miseks peab erinevates kasvukohatüüpides kasutama majandamis¬võtteid, mis suurendavad puistute ruumilist varieeruvust. Maastiku tasandil peab säilitama looduslike häiringute järgseid suktsessioonifaase.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The influence of abiotic and biotic factors on small-scale plant community patterns and regeneration in boreonemoral forest
(2012-10-16) Koorem, Kadri
Taimed „tajuvad“ neid vahetult ümbritsevat keskkonda ja suudavad oma kasvu vastavalt sellele kohandada. Näiteks on teada, et taimed suudavad suunata oma juuri toitaineterikkasse laiku. Samuti sõltub taime kasv sümbiontsetest arbuskulaar- mükoriissetest (AM) seentest, mis aitavad neil mullast toitaineid omastada. Metsa alustaimestikus kasvavad taimed on oluliselt mõjutatud ka puittaimede poolt, mille varis ümbritsevat keskkonda suuresti kujundab. Hoolimata senisest teadmisest ei ole siiani selge, kuivõrd olulised on eelpool toodud faktorid alustaimestiku produktiivsuse, paljunemisedukuse ja liigilise koosseisu mõjutamisel. Nimetatud lünkade täitmiseks meie teadmistes valisin mudelsüsteemiks vana salukuusiku, mille põõsarindes domineerib harilik sarapuu ja alustaimestik on väga liigirikas. Tulemused näitasid, et väikesel skaalal mõjutab toitainetesisaldus ja AM seente ohtrus mullas rohttaimede maapealset biomassi. Leitud muster viitab sellele, et paranenud ressursside kättesaadavuse kasutavad taimed ära valguskonkurentsis edukamad olemiseks. Samas ei mõjutanud mulla toitainetesisaldus ega AM seente ohtrus taimede maa-alust biomassi. Suure toitainetesisalduse juures suudavad taimed neid edukalt mullast omastada ning toitainete madala kättesaadavuse korral suudavad nad „veenda“ AM seeni oma juuri asustama ning tõhusamalt toitaineid trantsportima. Sellise mehhanismi olemasolu näitas kaudselt ka salukuusikule iseloomuliku taimeliigi idandite parem kasv koos AM seentega olukorras, kus toitaineid mullas nappis. Laia ökoloogilise amplituudiga taimeliigi idandite kasv aga ei sõltunud oluliselt AM seente ohtrusest ei toitainetevaesel ega rikkal mullal. Lisaks näitasid tulemused, et metsa alustaimestiku taimeliikide idanemine ja idandite kasv sõltub oluliselt varisekihi paksusest ja tüübist— kuuse varis pärssis neid arenguetappe, samas kui sarapuu varis mõjus pigem soodustavalt. Varise mõju oli ilmne ka looduses — sarapuu all, kus oli kolm korda õhem varisekiht, leidus alustaimestikus poole rohkem liike kui kuuse all. Selle doktoritöö tulemused aitavad meil paremini mõista metsa alustaimestiku dünaaamikat. Suurenenud teadmiste hulka aitab säilitada metsadele iseloomulikku taimede liigirikkust kuna suure enamiku metsas kasvavatest taimeliikidest leiab alustaimestikust.