Sirvi Märksõna "ametid (töökohad)" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 19 19
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel(Tartu Ülikool, 2002) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bioloogia-geograafiateaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused(Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die wahre Bildung kennt keinen Stillstand noch Rükfall, sie steigt immer höher : eine Rede bei der Uebernahme des Prorektorats den 29. Junius 1786(Mitau : J. F. Steffenhagen, 1786) Tiling, Johann Nikolauslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eesti NSV nomenklatuur (1944-1953)(Tartu Ülikool, 2005) Tammela, Hiljar; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti vabakutseliste ajakirjanike koostöö partnerettevõtetega(Tartu Ülikool, 2015) Karro, Kristi; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutSelle töö eesmärk oli uurida vabakutselise koostööd partnerettevõtetega. Jätsin oma analüüsis tagaplaanile „toimetuse“ mõiste ja üldistasin kõik vabakutselise ajakirjaniku koostööpartnerid „partnerettevõtete“ alla. Kuigi Eesti vabakutseliste ajakirjanike seas on veel vähe neid, kes tegelevad ka kommertsprojektidega, eeldasin, et nende number on lähiaastatel järsult suurenemas. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks kasutasin semistruktureeritud intervjuu meetodit, mida kasutasin 10 vabakutselise ajakirjaniku intervjueerimiseks. Nendest üks toimus näost-näkku suheldes, üks telefoni teel, neli tükki Skype’i teel ning neli vabakutselist ajakirjanikku soovisid vastata kirjalikult. Valim moodustus jällegi koostöös Mirjam Nutovi uuringuga, kus tema palus erinevatel ajakirjandustoimetustel nimetada teada olevaid vabakutselisi ajakirjanikke. Toimetused nimetasid kokku 16 vabakutselist ajakirjanikku, kellega nad on koostööd teinud või kellega teevad seda jätkuvalt. Laias laastus jagunevad vabakutselised ajakirjanikud kolmeks: need, kes on täiskohaga vabakutselised ja määratlevad ennast kui ettevõtjad; need, kes on otsustanud olla vabakutselised, et oleks võimalik perega suuremal määral tegeleda; need, kes on otsustanud olla vabakutselised, kuna on kas toimetuse olemuse või mõne konkreetse toimetuse põhimõttelised vastased. Muidugi on piirid hägused ja üks vabakutseline ajakirjanik võib mingil määral kuuluda mitmesse kategooriasse: lastega vabakutselised on juba automaatselt teises kategoorias oma olemuselt, kuigi soovi järgi võivad kuuluda mõne muu liigituse alla. Vabakutselised ajakirjanikud lepivad liiga kiiresti toimetuse pakutud tasuga: mitu uuringus osalenud vabakutselist ajakirjanikku ütles, et võib ette tulla, et enne loo tegema hakkamist ei arutata toimetajaga tasu – seda eriti juhul, kui toimetaja on juba tuttav ning varasemalt on tehtud sarnase mahuga töid. Vabakutselised ajakirjanikud saavad üldiselt tasu siis, kui nende lugu on avaldatud. Kui avaldamine lükkub edasi või jääb üldse ära, võib see üsna suurel määral mõjutada vabakutselise kuist sissetulekut – tasud võivad ajakirjanduses küündida kuni 200 euroni. 86 Alla poolte uuringus osalenud vabakutselistest ajakirjanikest ütles, et nad elatavad ennast saadud tulust ära ning Liis Kängsepp tundub neist olevat ainuke, kes teeb seda ainult ettevõtlustulude eest. Samas mitmed vabakutselised ajakirjanikud ütlesid, et nad ei elataks end üksi elades ära, aga pere toel annab väikse koormusega töötamine neile hüvesid, mis täiskohaga kellast kellani töötades puuduksid. Mitmed vabakutselised ajakirjanikud töötavad poole kohaga mõnes toimetuses või suhtekorraldusega seotud valdkonnas, et ennast ära elatada. Tulemuste põhjal järeldan, et suurem osa vabakutselistest ajakirjanikest on oma partnerettevõtetega pigem sõltuvus- kui koostöösuhetes, sest umbes pooltel juhtudel annavad koostööpartnerid (ka ajakirjandustoimetused) ajakirjanikule teemad ette, samuti määravad koostööpartnerid mitmete vabakutseliste puhul (paari erandiga) ise töötasu, millele vabakutselised ajakirjanikud enamasti vastu ei vaidle. Ka avaldamise ja seega ka tasustamise aja määrab pigem partnerettevõte kui vabakutseline ajakirjanik ise. Seetõttu ei pruugi vabakutseliste ajakirjanike professionaalne autonoomia olla suurem kui toimetuse ajakirjanikel, kuigi nad ise peavad enda vabadust suuremaks kui toimetuses töötades.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Füüsika on minu elukutse(1969) Kitaigorodski, Aleksandrlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kommunikatsioonimagistrite roll, positsioon ja töö sisu organisatsioonis(Tartu Ülikool, 2010) Vanatoa, Mari; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lihatööstuse ettevõtete tööliste tariifi-kvalifikatsiooni teatmik(1960) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Logistika valdkonna võtmeametite ja kompetentside kaardistamine(2011) Järva, JanneUuringu eesmärk on kaardistada logistika valdkonna võtmeametid ja –kompetentsid, mis pakuvad tuge Eesti logistikasektori ekspordile suunatud arengustrateegia 2010-2012 eesmärkide saavutamisele. Töö tulemusi on võimalik kasutada kutsestandardite koostamise töörühmade tegevuse lihtsustamiseks, kuna sisaldavad teavet nimetatud valdkonna olulisemate juhtide ja spetsialiste kompetentsidest ning tööülesannetest. Lisaks peegeldavad uuringutulemused sektori suundumusi, nt tulevikus olulisemaks muutuvaid kompetentse, mille alusel on logistika valdkonda kuuluvatel ettevõtetel võimalik hankida asjakohast informatsiooni, võrrelda vastavaid andmeid oma asutuse praktikaga ning vajadusel viia sisse tarvilikke muudatusi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?(Tartu Ülikool, 2017) Olgo, Otto Oliver; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö täitis oma eesmärki ja vastas süvaintervjuude põhjal kirjeldavalt uurimisküsimustele, mis rajanesid bakalaureusetöö põhiküsimusele: „Miks Eesti ajakirjanikud vahetavad ametit?“. Intervjuude leidudest ja Fengleri, Ruβ-Mohli teadustööst lähtudes põhinevad ametivahetused kommunikatsioonivaldkonda või muusse valdkonda mittemateriaalsetest põhjustest: konfliktid ülematega, ressursside (aeg, süvenemise võimalus, spetsialiseerumine, töö mõtestatus) puudujääk, ajakirjaniku autonoomia. Viimane on kahanenud eriti jõudsalt viimastel aastatel, kui uudistoimetuste sisu üle on aina enam määramas kommertslik müük, mis tähendab ka sisuturunduse ja reklaami müümist uudiste pähe. Teisalt võib olla muutunud aja kontekstist lähtuvalt põhiliste mittemateriaalsete põhjuste olemus, miks ajakirjandusest lahkutakse. Valimisse jäänud ajakirjanikud ei otsi enam aeglast töösiiret, vaid võimalikult palju kogemusi mitmest töövaldkonnast. Rutiinitaluvus võib olla nõrgenenud noorte ajakirjanike seas, julgen väita, ega peljata professionaalset ümberõppimist muul ametikohal. Materiaalsed põhjused aga takistasid oluliselt valimis olnud lahkunud ajakirjanike ajakirjandusse tagasitulekut – eelkõige palga keskpärasus, toimetuse ebamõtestatud ja kesiste arenguvõimalustega hierarhia. Tähtis aspekt võib olla „klaassein“ – reporteri ja/või toimetaja ametist saab lõpuks edasi ehk alatoimetuse juhiks, aga see amet ei tundunud valimis olnud nooremate ajakirjanike silmis intervjuude põhjal ihaldusväärne. Samas olid valimisse jäänud juhikogemustega ajakirjanikud Eesti tööturul sedavõrd väärtustatud, et leidsid kiirelt uue töö kergelt muust sektorist. Võib püstitada nõrgaaluselise eelduse, et teised töövaldkonnad oskavad hinnata juhivõimetega ajakirjanikke vähemalt samavõrd palju kui Eesti toimetused. Bakalaureusetööst aga ei piisa, et teha põhjalikke järeldusi – selle jaoks on vaja valimit suurendada, keskenduda rohkem intervjuude tekstianalüüsile ja mõtestada intervjuude sisu detailsemalt lahti. Lisaks väärivad nähtused nagu tagasisidestamine ja ajakirjaniku autonoomia omaette analüüsipeatükki.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Naiste alaesindatuse põhjused energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel(Tartu Ülikool, 2025) Kilk, Thérèse Liis; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutMagistritöös uuritakse naiste alaesindatust energeetikavaldkonna juhtivatel ametikohtadel. Keskendutakse naisi karjääriteel võimestavate ja takistavate, sisemiste ja väliste tegurite analüüsile. Töö eesmärk on mõista, miks esineb energeetikavaldkonna juhtivate ametikohtade lõikes sooline segregatsioon, sest püsiv sooline segregatsioon kannab endas riski, et ligi pool ühiskonnast jääb kõrvale Euroopa (energia)poliitikakujunduses ning äärmiselt ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamise trajektooril jäävad väga spetsiifilised vaatenurgad otsustusprotsessidest kõrvale. Uurimistöö aluseks on 11 poolstruktureeritud intervjuud ning nende kvalitatiivne võrdlev analüüs kasutades induktiivset ning horisontaalset kodeerimist. Töö tulemuste tõlgendamisel lähtutakse sotsiaalse konstruktsionismi, sotsiaal-kognitiivse karjääriteooria käsitlustest ning soolise võrdsuse edendamise kaksikstrateegiast. Töö tulemused näitavad, et lisaks naisõppurite madalale osakaalule energeetika erialadel, on naiste alaesindatuse põhjusteks ka piiratud üleühiskondlik teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest koos püsivate soostereotüüpidega, jäigad organisatsioonistruktuurid ning ka isiklikud, enesetõhususega seotud tegurid. Uuringu tulemused omavad ühiskondlikku mõju rõhutades kaasava, sooteadliku poliitikakujunduse ja organisatsioonikultuuri olulisust ning energeetikavaldkonnas naiste kui kliimamuutuste poolt ebaproportsionaalselt mõjutatava ühiskonnagrupi jaoks võrdsete võimaluste tagamist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Positiivse afektiivsuse mõju haridusele, sissetulekule ja ametistaatusele kõrge ja madala aktiivsus- ja tähelepanuhäire skooriga inimestel(2022) Kook, Eha; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Proaktiivse motivatsiooni analüüs erinevates sektorites ja ametites Eesti palgainfo uuringu andmetel(Tartu Ülikool, 2025) Einmaa, Aigi; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tartu Ülikooli kommunikatsioonimagistrite professionaalsed praktikad(Tartu Ülikool, 2010) Oorn, Annika; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , TRÜ Majandusteaduskond : (majandusteadlaseks õppimise võimalustest Tartu Riiklikus Ülikoolis)(Tartu Ülikool, 1968) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , TRÜ majandusteaduskond : majandusteadlaseks õppimise võimalustest Tartu Riiklikus Ülikoolis(Tartu Ülikool, 1972) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , TÜ VKA muusikaosakonna 2008.-2012. aastate vilistlaste tegevus tööturul ja hinnangud läbitud õppekavadele(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kaljurand, Kaja; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. JazzmuusikaKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli koguda, koondada ja analüüsida aastatel 2008-2012 lõpetanud MO vilistlaste andmeid nende tegutsemise kohta tööturul ning hinnanguid läbitud õppekavale.