Sirvi Märksõna "anammoks" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autotrophic nitrogen removal processes for nutrient removal from sidestream and mainstream wastewater
(2022-12-21) Artemchuk, Oleg; Zekker, Ivar, juhendaja; Tenno, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tekkivate jäätmekoguste suurenemine ohustab tänapäeval keskkonna kvaliteeti ja inimeste tervist. Reovee bioloogiline puhastus on energiasäästlik viis orgaaniliste ja anorgaaniliste saasteainete eemaldamiseks reoveest ning jääkainete põhjavette sattumise tõenäosuse vähendamiseks. Mitmete biogaasijaamade rakendamine hõlmab orgaanilise süsiniku muundamist biogaasiks ning kõrgenenud sisaldusega lämmastiku- ja fosforiühendite esinemist heitvees. Selliste jäätmevoogude töötlemine on kulukas traditsiooniliste meetoditega (nitrifikatsioon-denitrifikatsioon), mis nõuab orgaanilise süsiniku lisamist tagasi töötlemisprotsessi (sageli metanooli kujul). Reoveepuhastuse tehnoloogiate hulgas on anaeroobset ammooniumi oksüdatsiooni protsessi (anammox) kaasatud autotroofse lämmastiku eemaldamisse piloot- ja täismahus tehnoloogiates lämmastiku eemaldamiseks reoveest vähese orgaanilise süsiniku kasutamisega. Peavoogu võib nimetada olmereoveeks ja kõrvalvoogu väduks, viimane tekib pärast liigmuda kääritamist ja tsentrifuugimist. Anammox protsessi on püütud kaasata nii kõrvalvoo kui ka peavoo puhastusse, kasutades liikuvate kandjatega biokilereaktorit (MBBR) ja annuspuhastuse reaktori (SBR) tehnoloogiaid. Võrreldes kõrvalvoo puhastamisega, on peamised takistused, mis tuleb ületada, et saavutada edukas anammox protsessi kasutamine peavoos: reovee kõrge süsiniku ja lämmastiku suhe (C/N>1) ja reovee madal temperatuur (põhjamaade kliimas 12,5–19 °C). Varasemad uuringud peavoo anammox protsessi kasutamise kohta on näidanud, et madalad temperatuurid võivad tekitada probleeme anammox biomassi kasvule. Et ületada madalate temperatuuride pärssivat mõju anam-mox bakterite kasvukiirusele, saab peavoo süsteemi nakatada kõrvalvoolu tingimustes kasvatatava biomassiga. Muutused redokspotentsiaalis (ORP-s) mõjutavad bakterite jaoks elutähtsate valkude koostist või mõjutavad bakterite mitokondriaalsete membraanide laengut. ORP muutusi saab juhtida aeratsiooni sisse/välja lülitamisega või aeraatoripõhiste intensiivsuse muutuste muutmisega, kasutades ORP-anduri signaali ja sobivate väärtuste vahemikke. Reovee soolsus ja hüdrasiini mõju on olulised parameetrid, mille abil hinnata anammox protsessi kulgu. Optimaalse soolsuse taseme saavutamine suurendab anammox protsessi aktiivsust ja lämmastiku eemaldamise kiirust. Anammox protsessi vaheühend – hüdrasiin, võib mõjutada anammox protsessi efektiivsust, kuid kahandada ka muid protsesse, näiteks denitrifikatsiooni, et saavutada kõrge lämmastiku eemaldamine autotroofselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deammonifikatsiooni protsessi käivitamine olmereoveepuhasti metaankääriti settevee lämmastikuärastuseks
(Tartu Ülikool, 2019) Salumäe, Maarja-Liis; Tenno, Taavo, juhendaja; Raudkivi, Markus, juhendaja; Mölder, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti deammonifikatsiooni protsessi käivitamist olmereoveepuhasti metaankääriti settevee käitluseks. Probleemide tõttu tööstuslikus seadmes alustati paralleelselt laboratoorse reaktori opereerimist, et demonstreerida anammoks protsessi käivitust ilma inhibeerivate teguriteta. Selleks teostati kolme kuu jooksul regulaarselt laborianalüüse, mille tulemuste alusel reaktorit opereeriti. Opereerimisel pöörati enim rõhku sobiva aeratsioonitsükli rakendamisele, stabiilse nitritlämmastiku kontsentratsiooni hoidmisele ning pH väärtuse korrigeerimisele. Ühtlasi leiti põhjused, miks deammonifikatsioon pole uuritavas reoveepuhasti settekäitluskompleksis käivitunud. Peamisteks põhjusteks osutuks biokilekandjate kuhjumine veepinnale ning tõrked automaatika töös. Kandjate kuhjumise tõttu polnud suurel osal kandjatel kokkupuudet setteveega, mistõttu oli kandjale biokile tekkimine takistatud. Vead juhtimissüsteemis, ei suutnud tagada stabiilseid tingimusi anammoks protsessi jaoks, olles mitmetel kordadel tugevalt inhibeerivad. Kaheksanädalase mudelsüsteemi opereerimise jooksul olulist lämmastikärastuskiiruse suurenemist ei märgatud, kuid ärastus kogu perioodi peale oli siiski pidev. Suurim saavutatud lämmastikärastuskiirus oli 8,35 gN/m3d. Suuremat arengut näitasid mudelsüsteemi kandjatega teostatud annuskatsed. Kui 13. veebruaril teostatud annuskatsed NH4+-N vähenemist ei näidanud, siis 21. mail tehtud katse põhjal vähenes NH4+-N 2,3mg/l võrra, mis tõendas anammoks koosluse olemasolu. Lisaks eelnevale toimus uuringuaja jooksul mudelsüsteemis aeglane NO3- -N sisalduse tõus. Kuna nitraatioon üks anammoksprotsessi saadustest, on selle järk-järguline suurenemine täiendav märk anammoksprotsessi käivitumisest. See-eest näitas nitraatiooni väga aeglane tõus, et nitritit oksüdeerivate bakterite limiteerimine on toimunud edukalt ning nitraatlämmastiku kuhjumist süsteemis ei toimunud. Kuna anammoks bakterite kasvukiirus on väga aeglane, ei olnud nii lühikese aja jooksul võimalik häid kiiruseid saavutada. Kuid juba praeguste tulemuste juures on näha, et selektsioon töötab ning kiirem lämmastikärastus läbi anammoksi on oodatav. Mudelsüsteem demonstreeris, et antud biokilekandjate ja tingimustega on käivitus töötamas ning liigub edasi positiivses suunas. Kui tehnilised probleemid on lahendatud, peaks täismahus käivitus edukas olema.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enrichment of anaerobic ammonium oxidizing bacteria for nitrogen removal from digester effluent and anammox process acceleration by intermediate compounds
(2013-08-21) Zekker, Ivar
Lämmastikurikaste reovete käitlemine tavapäraste nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni meetoditega on energiamahukas. Antud doktoritöös uuriti alternatiivset viisi lämmastikuärastuse läbiviimiseks autotroofsete bakterikultuuride abil. Dissertatsiooni raames rikastati anaeroobset ammooniumi oksüdatsiooni (anammox) protsessi läbiviivaid baktereid setteveest biokilekandjatele ning lämmastikuärastust teostati liikuvate biokilekandjatega süsteemis. Erinevates biokilesüsteemides (maksimaalne lämmastikuärastuse kiirus 1 kg N m–3 d–1) käivitati efektiivne kahe-etapiline ning üheetapiline autotroofne lämmastikuärastuse protsess anaeroobse kääriti separeerimisel allesjääva lämmastikurikka vädu käitlemiseks. Dissertatsioonis hinnati ka anammox protsessi vaheühendite mõju nitriti poolt inhibeeritud ja inhibeerimata anammox protsessil põhineva biokilesüsteemi kandjate lämmastikuärastuse efektiivsusele. Antud vaheühendite lisamine võimaldab ületada nitriti poolt pärsitud anammox-süsteemides inhibitsiooni, samal ajal kiirendades lämmastikuärastust. Pärast kaheetapilise (nitritatsioon ja anammox protsessid eraldi mahutites) anammox protsessi käivitamist liikuvate biokilekandjatega süsteemis saavutati üheetapilistes lämmastikuärastuse süsteemides efektiivne nitritatsiooni ning deammonifikatsiooni protsess kõrgendatud vaba ammoniaagi (FA) ning kõrgendatud HCO3– (CO2) kontsentratsiooni tingimustes. Antud meetoditel käivitatud autotroofne lämmastikuärastuse protsess on võimalik senisest energiaefektiivsemal moel tööle seada ka täismahulistel reoveepuhastuse seadmetel lämmastikurikaste reovete käitlemiseks.