Browsing by Subject "antiikesemed"

Now showing 1 - 2 of 2

listelement.badge.access-status Open Access ,
K. Morgenstern's Handschriften-Sammlung
(Tartu, 1899) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)
(2015-02-17) Anderson, Jaanika
Vätekirja teemaks on Tartu ülikooli kunstimuuseumi valandikogu kujunemine, areng ning kasutamine pedagoogilises ja teadussfääris 19. sajandil. Ehkki ajalooliselt kujunes valandikogu samal ajal koos ülikooli kunstimuuseumi originaalide koguga, võimaldab üksnes valandile keskenduv vaatlus üksikasjalikumalt uurida seda kui antiikkunsti retseptsiooni spetsiifilist vormi. Uurimaks millistest mõjuteguritest lähtudes antud kogu loodi ja arendati, paigutati see Euroopa ja Eesti ajaloolisesse, ideoloogilisse ja akadeemilisse konteksti. Teine suurem uurimisküsimus puudutab selle valandikogu retseptsiooni akadeemilises õppetöös ja teadustegevuses. Huvi autentse antiikkunsti ja sellega seoses ka valandite vastu algas Eesti alal eelkõige tänu valgustuse, sh vabamüürluse ja haridusideede levikule 18/19. sajandi vahetusel. Enam kui sajandi kestnud protsessis võime eristada kolme, eri paradigmadest mõjutatud etappi: esimesena valitses kunstimuuseumis universaalne periood, mil antiikkunsti ja valandite kõrval koguti väga erinevaid kunstiliike. 19. sajandi keskel sai antiikkunsti, sh skulptuurivalandite kogumisele spetsialiseerumisega alguse perfektsionismiperiood, millega astuti ülikoolide tüüpiliste kunstikogude hulka. Kolmandana võib nimetada süstematiseerimise etappi, kus kogumise kõrval muutus oluliseks kogude publitseerimine. Siinsed paradigmamuutused vormusid Euroopa üldise konteksti mõjul, kuid kogu täiendamine sõltus ka muuseumi juhatjata eelistustest, teadmistest ja kontaktidest ning nende vahetumisega kaasnesid paljudel juhtudel muutused muuseumi prioriteetides ning paradigmavahetused olid kergemini sisseviidavad. Siinse valandikogu järjepideva arengu tagas 19. sajandil väliste väliste agressiivsete katkestusteta ajaloolis-poliitiline ja sotsiaalne situatsioon. Tartu ülikooli asend kahe erineva kultuuri mõjusfääris, poliitiliselt Vene impeeriumi koosseisus ning haridus- ja kunstiideaalidelt saksa kultuuriruumis, mõjus valandikogu kujunemisele pigem positiivselt. Säilinud materjalide põhjal peab nentima, et muuseumi algidee oli kogu saksa kultuuriruumis võrdlemisi uudne ja idealistlik, kuid selle rakendamine praktilises õppes ei läinud nii ladusalt. Tartu valandikogu tähtsus teadustöös jäi võrreldes kogu kasutamisega õppetöös veelgi tagasihoidlikumaks.