Sirvi Märksõna "antiikfilosoofia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aristotelous Politikōn kai oikonomikōn ta heuriskómena = Aristotelis Politicorvm Et Oeconomicorvm libri qui exstant : Addita in fine Diuersa locorum lectio, partim e vetustis, partim e recentioribus exemplaribus: Emendationes quoq[ue] non paucæ, ex interpretum aliorumq[ue] doctorum virorum notationibus desumptæ: Præterea Index capitum; et duo Rerum ac verborum notatu digniorum Inuentaria; Latinum et Græcum
(Francofvrdi : Apud Andre[a]e Wecheli heredes, Claudium Marnium, & Ioann. Aubrium, 1587) Aristoteles
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Augustinuse jumalapilt teoses "Pihtimused" vene religioonifilosoofide vaates
(Tartu Ülikool, 2020) Tsoi, Jevgenia; Lepajõe, Marju, juhendaja Kurg, Ingmar, juhendaja Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö Augustinuse jumalapildist teoses „Pihtimused“ puutub kokku patristika ja filosoofia valdkonnaga. "Pihtimustes" on võimalik jälgida Augustinuse mõtte arengut Jumala kui Looja kuvandi kujunemisel. Augustinuse varasem mõttemudel oli kujunenud neoplatonismi mõjul, ent kirikuga liitumisel eristas Augustinus neoplatonismi kristlusele sobimatuid jooni ning lükkas need tagasi. Augustinuse arendatud jumalapilt jäi kujundama kogu keskaegset Lääne teoloogiat. Antiikfilosoofia, konkreetselt Plotinose, ning kristliku mõtlemise kokkupuutes sündinud Jumala kuvand “Pihtimustes” on käsitletud vene religioonifilosoofide tööde põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on näidatud antiikfilosoofia koolkondade ja kristliku teoloogia vastastikust seost. Seoses sellega on käsitletud järgmist: ● klassikaline antiikfilosoofia varakristliku teoloogia allikana; ● Plotinose filosoofilise süsteemi hea-kurja mõistmine Logose-õpetuse valgel. Teises osas on uuritud "Pihtimuste" filosoofilisi lähtekohti. ● Augustinuse maailmapildi kujunemise asjaolud; ● neoplatonistlik diskussioon "Pihtimustes". Kolmas osas käsitleb teoloogilise ja neoplatonistliku jumalapildi küsimusi vene religioonifilosoofide töödes. Augustinus paigutub nii Ida kui Lääne patristilise traditsiooni piirimaile ning on võetud omaks vene religioonifilosoofilises mõtlemises ja tema looming on tõlgitud vene keelde. Arusaadavalt on vene religioonifilosoofide vaatenurk Augustinusele erinev Lääne traditsioonilistest käsitlustest, nõnda samuti ka ajalooline kriitika Augustinuse käsitlemisel. Vene religioonifilosoofid on ettenägelikult kasutanud uusaja filosoofilist diskursust, selleks et esitada antiikaja ja kristliku filosoofia sümbioosi niisugusel viisil, mis peab silmas oskust kõneleda Jumalast ning kuvada jumalapilti nüüdisaja maailmapildi kategooriates.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bahja ibn Paquda eetika antiiksel ja judaistlikul taustal
(2006) Põldsam, Anu; Kasemaa, Kalle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ciceronis De Officiis Libri III. Cato Maior, Vel De Senectvte: Laelivs, Vel De Amicitia: Paradoxa Stoicorum Sex: Somnivm Scipionis, Ex Libro Sexto De Repvblica
(Venetiis : [Paulus Manutius], 1561) Cicero, Marcus Tullius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conatus Philosophicus Exhibens Veritatem Communem, Qvem ... Svb Directione ... Joannis Bilberg ... Candide Philosophantium censurae qua decet animi modestia submittit Daniel Brauner Calmariensis In Auditorio Vet: Majori ad d. VIII Junii Anni M. DC. LXXXIX.
(Upsalae : Excudit Henricvs Cvrio, S. R. M. & Acad. Vps. Bibliop., 1689) Bilberg, Johan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De Aristotelis Politeias Athenaion partis alterius fonte et auctoritate
(Jurjew : C. Mattiesen, 1897) Bursy, Bernhard
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Disputatio Publica De Origine Et Progressu Dialecticae / Praesidae M. David Caspari ... respondente Daniele Titzmanno Rigensi habebitur In Gymnasio Rigensi Die VIII. Julii M. DC. LXXX.
(Riia, 1680) Caspari, David
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dissertationem philosophicam de genio Socratis, suffragante ... facultate philosph. in Regia Livonorum Academia praeside ... Dn. Andrea Palmroot, moral. & civil. prof. ord. candido eruditorum examini submittit S. R. M. alumnus Christianus Brehmer, Dorpatensis. Die 1. Augusti ao. MDCCVI. ... Pernaviae, excud. Johannes Brendeken, acad. typogr
(Pernaviae : [s.n.], 1706) Brehmer, Christian
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epikurose egoistlik sõpruse kontseptsioon
(Tartu Ülikool, 2015) Kirs, Mari; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Järgneva bakalaureusetöö eesmärk on näidata, et epikuurlased võivad tänu Epikurose filosoofilisele teraapiale luua püsivaid sõprussuhteid, mille evimine on kasulik mõlema heaolule. Peale selle on eesmärgiks kõrvaldada lahkhelid, mida Epikurose pealtnäha altruistlikud mõtteavaldused tekitavad ning näidata, et viimased on tõlgendatavad inimestele kasu pakkuvatena, mistõttu epikuurlased teod on põhjendatavad egoistlikest motiividest lähtuvalt, mitte murest oma sõbra heaolusse. Ühtlasi tähendab see, et sõbrad on väärtuslikud instrumentidena, sest nad aitavad naudinguid maksimeerida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evnapivs Sardianvs, De Vitis Philosophorvm Et Sophistarvm: Nunc primum Græcè & Latinè editus, interprete Hadriano Junio Hornano. Cum indice et Græci exemplaris castigatione
(Antverpiae : Ex officina Christophori Plantini, 1568) Eunapius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Filosoofia ajalugu. I Antiikfilosoofia
(EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond, 1992) Salumaa, Elmar
listelement.badge.access-status Embargo ,
Herakleitose fragment B 50: Herakleitose probleemiasetuse mõjutajad ja tema logos
(Tartu Ülikool, 2006) Kustassoo, Karin; Kõiv, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iōannou Grammatikou tou Philoponou Hypomnēma eis ta Peri psychēs biblia tou Aristotelous = Ioannis Grammatici Philoponi Comentaria In Libros De Anima Aristotelis
(Venetiis : In aedibus Bartholomaei Zanetti Casterzagensis, aere uero, & diligentia Ioannis Francisci Trincaueli, 1535) Johannes Philoponos
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lists in the Meno and the Euthyphro
(Tartu Ülikool, 2015) Hallap, Mark; Sirkel, Riin, juhendaja; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
In Plato’s Socratic dialogues the Meno and the Euthyphro, all attempts at answering Socrates’ “What is the F?” question are rejected, but some answers are rejected in a peculiar way. Socrates complains that Euthyphro’s first answer, and Meno’s first and third answers, provide “too many” things for the F. This thesis considers several competing suggestions for why Socrates rejects these answers. The following suggestions are argued to be unhelpful: (1) that Socrates’ interlocutors provide particulars instead of universals, (2) that Socrates makes an assumption that examples cannot be known before you know the definition, and (3) that the interlocutors offer too narrow definitions. None of these explains why Socrates says that there are too many things provided. Finally, the author argues that the answers are rejected because Socrates assumes there is only one explanation for why F things are F.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mis kasu on Sokratesega vestlemisest? Sokratese kirjeldused oma metodoloogiast "Sokratese apoloogias", "Menonis" ja "Theaitetoses"
(Tartu Ülikool, 2014) Trink, Juhan; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade sokraatilisest meetodist ja sellest, mis kasu see toob Sokratese vestluskaaslasele. Selle jaoks analüüsin Sokratese kui tegelase enda antud kirjeldusi oma metodoloogiast Platoni teostes, kus selgelt selline kirjeldus olemas on: „Sokratese apoloogia“, „Menon,“ ja „Theaitetos“. Leian, et ühise joonena nendes teostes esitatud meetodite vahel võib igal juhul sokraatilise meetodi teeneks vestluskaaslasele lugeda talle eneseteadmise andmist ehk teadmiste piiride näitamist. Töö käigus pean silmas kaht käsitlust, mille kohaselt nendes teostes esitatud kirjeldused omavahel seotud on, ja nende käsitluste implikatsioone. Need on David Sedley käsitlus raamatust „The Midwife of Platonism: Text and Subtext in Plato’s Theaetetus“ ja Zina Giannopoulou oma raamatust „Plato’s Theaetetus as a Second Apology“. Sedley lähenemise puhul on „Theaitetos“ ja „Menon“ omavahel tihedalt ühendatud, eesmärgiga kujundada Platonist pilt kui Sokratesele väärikast järeltulijast ja Sokratesest kui platonismile hädavajalikust eelkäijast. Giannopoulou vaadete puhul on aga „Theaitetosega“ tihedalt seotud „Sokratese apoloogia“; Platon esitab hilisemas „Theaitetoses“ edasiarenduse Sokratese kaitsekõnest eesmärgiga teda kaitsta kohtus esitatud süüdistuste vastu. Sel puhul võib laiendada „Theaitetoses“ sokraatilisele meetodile antava positiivse hinnangu ka „Sokratese apoloogia“ meetodile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neue Studien zur Geschichte der Begriffe. Heft I, Herakleitos
(Gotha : Friedrich Andreas Perthes, 1876) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neue Studien zur Geschichte der Begriffe. Heft II, Pseudohippokrates de diaeta. Herakleitos als Theolog. Aphorismen
(Gotha : Friedrich Andreas Perthes, 1878) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neue Studien zur Geschichte der Begriffe. Heft III, Die praktische Vernunft bei Aristoteles
(Gotha : Friedrich Andreas Perthes, 1879) Teichmüller, Gustav
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Plato on Belief (doxa) Theaetetus 184B–187A
(2012-08-29) Lott, Toomas
Dissertatsioonis pakun ma välja vastuse küsimusele, miks Platon hakkab oma hilistes dialoogides mõistma uskumuste (doxa) kujundamist spetsiifiliselt ratsionaalse võimena. Keskmistes dialoogides käsitles Platon passiivseid ja mitte-reflektiivseid nõustumisi uskumustena. Ühtlasi omistas Platon siis uskumused loomadele ja lastele. Hilistes dialoogides eitab aga Platon, et loomadel ja lastel on uskumused ja väidab, et uskumuste kujundamine eeldab paratamatult mõtlemist ja kaalutlemist. Dissertatsioonis leitakse sellele nihkele põhjendus dialoogist “Theaitetos” ja täpsemalt selle lõigust 184B-187A. Platon hakkab siin mõistma uskumuste kujundamist eesmärgipärase protsessina. Uskumuste kujundamise eesmärgiks on representeerida reaalsust korrektselt, st. kujundada tõeseid uskumusi. Kuna Platoni jaoks on mõistusliku hingejao eriomaseks jooneks just kognitiivne iha tõe järele, siis on loomulik, et Platon hakkab mõistma uskumuste kujundamist mõistusliku võimena ehk võimena, millega paratamatult kaasneb suutlikkus mõtelda ja kaalutleda. Ühtasi tähendab see, et uskumusi kujundatakse alati lähtudes sellest, kas mingi konkreetne uskumus sobitub kokku teiste uskumustega. Kuna Platon hakkab uskumusi mõistma seesmiselt tõelesuunatuna, asendub tema keskmiste dialoogide atomistlik uskumuse-konteptsioon hilisemates dialoogides holistliku uskumuse-kontseptsiooniga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Platoni dialoogid "Politeia" ja "Theaitetos": teadmise ja arvamise eristus
(2006) Põder, Märt; Luik, Tõnu, 1941-, juhendaja