Sirvi Märksõna "antropomeetria" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 44

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anthropometric and physiological determinants of running economy and performance from Estonian recreational to Kenyan national level distance runners
(2014-07-05) Mooses, Martin
Ida-Aafrika, eriti Kenya jooksjad on domineerinud kesk- ja pikamaajooksudes rohkem kui 40 aastat. Sporditeadlased on proovinud selle piirkonna jooksjate edu selgitada nii geneetika, keskkonna, kultuuri, sotsiaalmajandusliku, elustiili kui ka treeningu faktoritega. Varasemalt on näidatud, et Kenya jooksjate maksimaalse hapnikutarbimise väärtused (laboratoorsetes tingimustes määratud parameeter, mis iseloomustab jooksja vastupidavuslikku töövõimet) ei erine oluliselt Euroopa jooksjate näitajatest ning seetõttu on pööratud üha suuremat tähelepanu jooksu ökonoomsuse uurimisele kui ühele sportliku saavutusvõime võtmefaktorile pikamaajooksus. Jooksu ökonoomsus on kompleksne faktor, mis iseloomustab kui efektiivselt jooksja hapnikku kasutab. Sellele parameetrile pööratakse erilist tähelepanu kõrgeimal sportlikul tasemel ning seetõttu on vajalik parem arusaamine ökonoomsuse seosest võistlustulemusega, keha koostise ning mõõtmete parameetritega erineva tasemega sportlastel. Käesolevaks hetkeks puudub üksmeel, kuidas jooksu ökonoomsus on seotud võistlustulemusega, millised faktorid mõjutavad ökonoomsust ja kas ökonoomsus on kesk- ja pikamaajooksjatel erinev. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida jooksu ökonoomsust ning võistlustulemusi Eesti harrastus- ja võistlustasemel jooksjatel ning ka Kenya rahvuslikul tasemel jooksjatel. Selleks viidi läbi kaks uuringut Eesti kesk- ja pikamaajooksjatega ning samu metoodikaid ja vahendeid kasutades üks uuring Kenyas sealsete kõrgel tasemel jooksjatega. Uuringud näitasid, et erinevusi Eesti võistlus- ning harrastusjooksjate ökonoomsuses ei ole võimalik selgitada erinevustega keha koostises (rasva- ning lihasmassi vahekord) ning võib arutleda, et erinevused jooksu ökonoomsuses on pigem mõjutatud erialasest treeningutst kui keha koostise parameetritest. Rahvuslikul tasemel Kenya jooksjate grupis kehvema ökonoomsusega jooksjad kompenseerisid seda kõrgema maksimaalse hapnikutarbimise võimega saavutamaks kõrgeid sportlikke tulemusi. Kokkuvõttes on antud doktoritöö tulemused kooskõlas ideega, et jooksu ökonoomsus on üks väga mitmest faktorist, mis selgitab kõrget sportlikku saavutusvõimet kesk- ja pikamaajooksudes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anthropometry, body composition and aerobic capacity in elite DanceSport athletes compared with ballet and contemporary dancers
(2014-03-11) Liiv, Helena
Tantsusport on spordiala, mis on välja kujunenud seltskonnatantsudest, mida tantsitakse paaris. Võisteldakse kolmes distsipliinis: standardtantsud, Ladina-Ameerika tantsud ja kümme tantsu. Tegemist on esteetilise spordialaga, kus sooritust mõjutavad nii kehalised võimed kui ka tantsijate väljanägemine. Töö eesmärk oli uurida, kas rahvusvahelisel tasemel võistlevate tantsusportlaste keha kuju, keha koostis ja vastupidavusvõimed mõjutavad võistlustulemust. Lisaks oli eesmärgiks võrrelda tantsusportlaste keha kuju, keha koostist ja vastupidavusvõimeid teiste tantsuliikide, nagu balletti ja moderntantsu tantsivate tantsijate omaga. Kuna võistlustantsu võistluspäev on pikk ja sooritused intensiivsed, oli uurimistöö üheks hüpoteesiks, et need tantsijad, kellel on paremad vastupidavusvõimed, saavutavad võistlustel kõrgemaid kohti. Uuringu tulemused näitasid, et rahvusvahelisel tasemel võistlevate tantsusportlaste vastupidavusvõimed on küll suhteliselt kõrged (keskmised maksimaalse hapniku tarbimise ehk VO2max näitajad on meestel ja naistel vastavalt 59,6 ± 5,1 ja 51,2 ± 6,2 ml∙min-1∙kg-1), kuid seost rahvusvahelise karikasarja koondtabeli tulemustega ei esine. Sellest võib järeldada, et rahvusvahelisel tasemel võistlemiseks on teatud tasemel vastupidavusvõimed tantsuspordis olulised, kuid vastupidavus kui kehaline võime ei määra otseselt võistlustulemust. Samuti leidsime, et Ladina-Ameerika tantsude võistlussooritus on intensiivsem võrreldes standard- ja kümne tantsu sooritusega, samas kui vastupidavuslikus töövõimes tantsijate vahel erinevused puudusid. Seega võib eeldada, et Ladina-Ameerika tantsijatele on vastupidavusvõimete arendamine olulisem võrreldes teiste tantsuliikidega. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et kuigi standardtantsude tantsijad on pikemat kasvu ja pigem pikkade saledate jäsemetega on lihaselisema kehaehitusega standardtantsude tantsijate koht rahvusvahelise karikasarja tabelis kõrgem, see teadmine on oluline treeningute juhtimisel ning potentsiaalsete talentide selektsioonil. Võrdlus teiste tantsuliikidega näitas, et balletitantsijad, moderntantsu tantsijad ja tantsusportlased erinevad mõningal määral keha kuju, keha koostise ja vastupidavusvõimete poolest. Balletitantsijatel on kõige madalam keha rasvaprotsent. Tantsusportlased on vähem lihaselise kehaehitusega kui balleti- ja moderntantsu tantsijad ning nende aeroobne töövõime on oluliselt kõrgem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antropoloogia-alaseid töid. III, Eestlaste antropoloogiliste andmete analüüs : kogumik on pühendatud prof. J. Auli 80. sünnipäevale = Труды по антропологии. Анализ антропологических данных эстонцев : сборник посвящен 80-летию проф. Ю. М. Ауля
(Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beiträge zur Anthropologie der Letten : Inaugural-Dissertation zur Erlangung des Grades eines Doctors der Medicin
(Druck von Schnakenburg's litho- und typogr. Anstalt, 1879) Waeber, Otto
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biostatik dreier Landkirchspiele Livlands in den Jahren 1834-1881
(Druck von H. Laakmann's Buch- und Steindruckerei, 1883) Oehrn, Erich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bone mineralization in rhythmic gymnasts before puberty: associations with selected anthropometrical, body compositional and hormonal parameters
(2012-06-28) Parm, Anna-Liisa
Osteoporoos on tõsine ülemaailmne terviseprobleem. On leitud, et parem luutihedus lapsena võib kanduda täiskasvanuikka ja nii on tulevikus suurem võimalus ennetada osteoporoosi. Lisaks geneetilistele faktorite ja toitumisele mõjutavad laste luutihedust kehamass, kehaline koormus, endokriinsüsteem ja puberteedi algusaeg. Kehamass mõjutab luutihedust mehaanilise koormuse ja hormoonide (sh leptiin, adiponektiin, greliin) vahendusel. Mainitud hormoonid mõjutavad luud aga läbi kehakoostise ja samuti kesknärvisüsteemi vahendusel. Viimastel andmetel peetakse lastel rasvavabamassi oluliseks luu mineraaltiheduse tõstjaks, samas on leitud, et rasvamass võib luutihedusele mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Selgelt mõjub luu mineraaltihedusele positiivselt aga regulaarne ning intensiivne hüppeline ehk löögiline kehaline koormus. Iluvõimlemine on kindlasti löögilise spordiala esindajaks, kuna ühel treeningul võib iluvõimleja sooritada isegi kuni 400 maksimaalse pingutusega hüpet. Iluvõimlemisega alustatakse 3-4 aastaselt, treeningud on suhteliselt varakult intensiivsed ja mahukad langetades oluliselt võimlejate keha- ning rasvamassi. Kuigi puberteediealiste sportlaste luutiheduse seoseid mainitud faktoritega on korduvalt uuritud, on siiani vähem informatsiooni, kuidas intensiivne kehaline koormus on seotud prepuberteediealiste noorsportlaste luutihedusega, kelle kehamass on vähemaktiivsete eakaaslastega võrreldes madalam. Antud töö eesmärgiks oli seega hinnata prepuberteediealiste iluvõimlejate luutiheduse seoseid kehakoostise ja hormoonidega. Tulemused näitasid, et võimlejatel on tunduvalt suurem luu mineraalainete tihedus, madalam kehamass ning leptiini kontsentratsioon. Noortel iluvõimlejatel on luutihedus enim seotud rasvamassi, samaealistel regulaarselt spordiga mittetegevatel tüdrukutel aga eelkõige rasvavabamassi, leptiini ja ghreliiniga. Seega võib eeldada, et regulaarsel hüppelisel koormusel on luu mineraliseerumisele oluline positiivne mõju, olgugi, et võimlejate kehamass ja leptiini kontsentratsioon on inaktiivsete lastega võrreldes tunduvalt madalam.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changes in anthropometry, somatotype and body composition during puberty: a longitudinal study
(2005) Leppik, Aire; Jürimäe, Toivo, 1949-, juhendaja; Jürimäe, Jaak, 1968-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Rinne-Kalns und seine Bedeutung für die Anthropologie Livlands
(Dorpat : Laakmann, 1884) Sommer, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Gehirnwindungen bei den Esten : eine anatomisch-anthropologische Studie
(Jurjew (Dorpat) : C. Mattiesen, 1894) Weinberg, Richard Jakob
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Données anthropologiques sur les nouveaux-nés estoniens
(1936) Lüüs, Aadu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kesk- ja pikamaajooksjate kehakoostise ja antropomeetriliste parameetrite muutuste dünaamika
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Viigipuu, Karel; Mooses, Martin, juhendaja; Mooses, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste antropoloogia : kooliarstidele ja õpetajatele
(Tallinn : Valgus, 1982) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste füüsilise arengu hindetabelid
(Tallinn : Ühiselu, 1974) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlased
(Tartu : K. Mattiesen, 1933) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste raskus = Weight of the Estonians
(1938) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste rassiline koostis
(1931) Reiman, Hugo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlaste tõulisest kuuluvusest
(1933) Aul, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harju rajooni kooliõpilaste (poeglaste) füüsilisest arengust
(Tartu Ülikool, 1970) Uus, Evi; Aul, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harju rajooni kooliõpilaste (tütarlaste) füüsilisest arengust
(Tartu Ülikool, 1970) Akkerta, Aime; Aul, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jooksu ökonoomsus ja seda mõjutavad faktorid Eesti tipptasemel kesk- ja pikamaajooksjatel
(Tartu Ülikool, 2015) Laumets, Rauno; Mooses, Martin, juhendaja; Mooses, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut