Sirvi Märksõna "anxiety" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 43

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein
(2012-10-01) Jürgenson, Monika
Sünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajupiirkondade pikaajalise energeetilise aktiivsuse kaardistamine ning võrdlus serotoniindefitsiidtsetel ja ulukalleelsetel isastel hiirtel
(Tartu Ülikool, 2020) Koplimets, Carolina Kristina; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Depressioon ja ärevushäire on kompleksse etioloogiaga psüühikahäired, mille farmatseutiline ravi pole seni andnud universaalselt rahulduspakkuvaid tulemusi. Serotoniin ja sellega seotud ajuringete uurimine, mida on eksperimentaalselt muudetud, võib anda juhtlõngu nende psüühikahäiretega seotud piirkondadest ja võimaldada välja töötada efektiivsem ravi. Selle töö raames uuriti 12 ulukalleelseid ja 12 serotoniini katalüüsis reaktsiooni kiirust määrava TPH2 ensüümi kodeeriva TPH2 geeni nokaudiga hiiri tsütokroom c histokeemia abil, mis võimaldas näha aju pikaaegset energiametabolismi. Leiti statistiliselt oluline energiametabolismi erinevus raphe-tuumades, kuid teistes emotsioonitöötlusega seotud piirkondades nagu amügdala, striatum, stria terminalise sängituumad ja ventral pallidum ei ilmutanud statistiliselt olulist vahet erinevate genotüüpidega hiirte vahel. Lisaks olid osade ajupiirkondade ühenduvus KO hiirtel WT hiirtest suurem, viidates 5-TH defitsiiti kompenseerivatele mehhanismidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and concomitants of adult psychological distress
(2011-07-21) Luuk, Kersti
Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevuse intensiivsuse ja hetkeärevuse põhjuste hinnangute seosed
(Tartu Ülikool, 2016) Reile, Liis; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ärevust võib kirjeldada kontiinumina, mille üks äärmus esindab madalat ja teine kõrget ärevuse taset. Vähesel määral on ärevus vajalik, kuid püsivalt kõrge ärevuse tase iseloomustab ärevushäired. (Edelman, 1992) Levinuimad vahendid ärevuse taseme mõõtmiseks ja ka ärevushäirete hindamiseks on enesekohased küsimustikud (Aluoja et al., 1999). Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kas osalejate valitud hetkeärevuse võimalikud põhjused annavad kasulikku lisainfot nende ärevuse intepreteerimisel. Töö käigus võrreldi põhjuste arve ja ärevuse taset. Üldvalimi (N = 1736) suhtes kontrastse valimi moodustasid ärevushäirega patsiendid (n = 58). Tulemused näitasid, et kõrge ärevuse intensiivsuse korral oli märgitud rohkem hetkeärevuse põhjuseid. See seos oli kõige tugevam ärevushäirega patsientide grupis (r = .3–.4, p < .01; kogu valimis r = .2–.3, p < .01). Lisaks oli põhjuste arv positiivses korrelatsioonis teiste ärevuse mõõteskaaladega, kusjuures kõrgemad korralatsioonid leiti hetkeärevuse ja ärevuse episoodide sageduse skaalaga. Samuti on ärevuse intensiivsus ja põhjuste arv tugevamas seoses naissoost isikutel. Seega võib väita, et hetkeärevuse põhjuste hinnangud annavad kasulikku lisainfot ja aitavad mõnevõrra kindlamat mõõta inimese ärevuse taset.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autobiograafiliste mälestuste seos enesehinnangu, ärevuse ja eluga rahuloluga
(Tartu Ülikool, 2017) Sarapuu, Elis; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös uuriti, kuidas on identiteedi suhtes oluliste autobiograafiliste mälestuste valents ja intensiivsus seotud inimeste enesehinnangu, eluga rahulolu ning ärevustasemega. Tulemustest ilmnes positiivne seos enesehinnangu ja selle vahel, kui positiivseks peeti mälestust käesoleval hetkel. Lisaks olid kõrgema enesehinnanguga inimesed oma eluga rohkem rahul. Kõrgema ärevustasemega inimesed meenutasid negatiivsemaid autobiograafilisi mälestusi ning olid oma eluga vähem rahul. Oma eluga rahulolevamad inimesed meenutasid positiivsemaid mälestusi ning pidasid oma mälestust ka käesoleval hetkel positiivsemaks ja intensiivsemaks. Regressioonanalüüsist ilmnes, et autobiograafiliste mälestuste valents oli eluga rahuloluga seotud ka juhul, kui enesehinnang ning ärevus kontrolli alla võeti. Ärevushäirete ravis võiks seega pöörata tähelepanu, missuguseid mälestusi indiviidid alal hoiavad, kuna mälestustel on mõju indiviidi eluga rahulolule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bariaatriliste patsientide psühholoogilised profiilid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja ärevuse sümptomitest
(Tartu Ülikool, 2025) Rästa, Lisbeth; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Reintam, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli tuvastada bariaatriliste patsientide seas psühholoogilised klassid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomitest. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda leitud klasse söömishäirete sümptomite, emotsionaalse enesetunde ja emotsioonide regulatsiooni raskuste osas. Valim koosnes 393 bariaatrilisest patsiendist (302 naist ja 91 meest), kes täitsid operatsioonieelse psühhiaatrilise hindamise käigus Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS), Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala (DERS). Klasside leidmiseks viidi läbi latentsete profiilide analüüs (LPA), mis toetas nii nelja- kui viieklassilist mudelit. Neljaklassilises mudelis jaotusid klassid söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomite raskusastme alusel vastavalt: kõrged, mõõdukad, vähesed ja puuduvad sümptomid. Viieklassilises mudelis jagunes mõõdukate sümptomitega klass kaheks klassiks, kus ühes ilmnesid kõrgemad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid ja teises madalamad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid, kuid rohkem söömise piiramist. Neljaklassilise mudelis ilmnes kõige rohkem emotsioonide regulatsiooni raskusi kõrgete sümptomitega klassis ning viieklassilises mudelis lisaks kõrgete sümptomitega klassile ka mõõdukate söömishäirete ja kõrgete depressiooni ning ärevuse sümptomitega klassis. Nii nelja kui viieklassilise mudeli puhul kuulus rohkem naisi kõrgete sümptomitega klassi ja rohkem mehi klassi, kus sümptomid puudusid. Tulemused kinnitavad seda, et bariaatrilistel patsientidel on heterogeenne psühholoogiline profiil ning rõhutavad vajadust kõrgete sümptomite profiilile vastavate patsientide varajaseks tuvastamiseks ja preoperatiivseks psühholoogiliseks ja/või psühhiaatriliseks sekkumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Behavioural and genetic comparison of B6 and 129Sv mouse lines focusing on the anxiety profile and the expression of Lsamp gene
(2016-06-05) Heinla, Indrek; Vasar, Eero, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Kaasaegne neuroteadus vajab hiiri nii baasteaduses haiguste ja häirete mudeldamiseks kui ravimiarenduse valdkonnas ohutuse testimisel, enne kui ravimikandidaati tohib hakata inimeste peal katsetama. Tänapäevased näriliste mudelid püüdlevad etoloogilisema lähenemise poole. Loomade elutingimused ja ka katsed peavad toimuma võimalikult loomuomases keskkonnas. Surve selliseks lähenemiseks kasvab nii teadlaste kogukonnast, kes tahavad, et nende tulemused oleksid võimalikult valiidsed ja kõrge translatsioonilise väärtusega, kui ka seadusloome tasandilt (direktiiv 2010/63/EU), mis tuleb vastu heaoluühiskonna eeldustele loomade heaolu kohta. See, kuidas närilisi laborites kasvatatakse ja milliseid käitumiskatseid nendega tehakse, mõjutab katsetest saadud tulemusi. Käesolev doktoritöö hindab erinevates keskkonnatingimustes, see tähendab individuaalselt, tavapuuris või rikastatud keskkonnas üles kasvamise mõju klassikalistele hiireliinidele B6 ja 129Sv. Lisaks keskendub töö eelmainitud taustaliinidesse loodud Lsamp-puudulikkusega hiire iseloomustamisele. B6 hiired kasutavad varasemalt teadaolevalt keskkonnas toime tulemiseks ja kohanemiseks aktiivset toimetulekustrateegiat; samades tingimustes käituvad 129 liini hiired alalhoidlikult ja passiivselt. Tuvastasime uuringutega, et rikastatud keskkonnas elamine mõjub aktiivsetele B6 loomadele paremini kui ärevatele 129Sv liini hiirtele. Farmakoloogilised ja käitumiskatsete andmed viitavad, et 129Sv hiirte monoamiinsüsteem on rikastatud keskkonnas üle stimuleeritud, mis tingib ebaadekvaatse kohanemisreaktsiooni. Lsamp geen juhib närvisüsteemi kujunemisel neuronite ühenduste kujunemist. Mutatsioone selles geenis seostatakse ärevus- ja meeleoluhäiretega. Lsamp-puudulikkusega hiirtel, kellel see geen on välja lülitatud, esineb kõrvalekaldeid sotsiaalses käitumises ning uudses ja ärevas olukorras kohanemisel. Lsamp geenil on kaks promootorit: 1a ja 1b. Käesolevas töös näitasime esmakordselt nende erinevaid ekspressioonimustreid hiire ajus. 1b on transkriptsiooniliselt aktiivne sensoorsetes juhteteedes alates tuumadest ajutüves ja taalamuses kuni primaarsete sensoorsete aladeni ajukoores. 1a promootor ekspresseerub klassikalistes limbilistes struktuurides nagu hippokampus ja hüpotaalamus. Lsamp promootorite ekspressiooni tasemed hippokampuses käitumiskatsete järgselt viitavad, et koos Bdnfiga mängib lsamp olulist rolli aju plastilisuses ja kohanemiskäitumise reguleerimisel. Nii geneetiline taust kui kasvukeskkond mõjutavad Lsamp geeni ekspressiooni. Käesolevas töös näitame, et rikastatud keskkond suurendab Lsamp 1b transkripti ekspressiooni taset B6 hiirte hippokampuses; sama tendents ilmneb ka teise uuritud 129Sv liini juures ja mõlemal liinil 1a promootori puhul. Ka liinide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi. Ärevate 129Sv loomade ajus on Lsamp 1a transkripti ekspressioon hippokampuses oluliselt kõrgem (hoolimata kasvukeskkonnast) kui B6 hiirtel. Samas Lsamp 1b transkript ekspresseerub kõrgemal tasemel B6 liini taalamuses ja ajukoores, mis võiks aidata seletada liinidevahelisi erinevusi füüsilises aktiivsuses, ruumilises mälus ja peenmotoorikas. Edasistes uuringutes tuleb vaadelda Lsampi ekspressiooni muutumist erinevates ajapunktides. Viimaste põlvkondade jooksul on läänemaailmas inimeste kasvukeskkond dramaatiliselt muutunud. Teisel viisil, kuid samaväärselt muutub ka laborinäriliste kasvukeskkond. Lisaks ebamugavustele, mis selliste muutustega kaasnevad, saab seda vaadelda kui võimalust avastamaks uusi fenotüüpe, mis varem ei saanud avalduda. Geenide ja keskkonna vahelised interaktsioonid väärivad süvitsi edasi uurimist nii transgeensetes loommudelites kui ühiskonnas laiemalt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cholecystokinin B receptor gene polymorphism (rs2941026) is associated with anxious personality and suicidal thoughts in a longitudinal study
(2022) Lvovs, Aneth; Matrov, Denis; Kurrikoff, Triin; Veidebaum, Toomas; Harro, Jaanus
Objectives: Cholecystokinin is a neuropeptide with a role in the neurobiology of adaptive behaviour that is implicated in anxiety disorders, while the underlying mechanisms currently remain insufficiently explained. The rs2941026 variation in the cholecystokinin B receptor gene has previously been associated with trait anxiety. Our aim was to investigate associations between the CCKB receptor gene polymorphism rs2941026 with anxiety, personality, depressiveness and suicidality in a longitudinal study of late adolescence and early adulthood. Methods: We used reports on trait and state anxiety, depressiveness and suicidal thoughts, as well as Affective Neuroscience Personality Scales, from the two birth cohorts of the Estonian Children Personality, Behaviour and Health Study. We measured associations between the CCKBR gene rs2941026 and anxiety-related phenotypes both longitudinally and cross-sectionally at ages 15, 18, 25 and 33. Results: Homozygosity for both alleles of the CCKBR rs2941026 was associated with higher trait and state anxiety in the longitudinal analysis. Cross-sectional comparisons were statistically significant at ages 18 and 25 for trait anxiety and at ages 25 and 33 for state anxiety. Higher depressiveness and suicidal thoughts were associated with the A/A genotype at age 18. Additionally, homozygosity for the A-allele was related to higher FEAR and SADNESS in the Affective Neuroscience Personality Scales. The genotype effects were more apparent in females, who displayed higher levels of negative affect overall. Conclusions: CCKBR genotype is persistently associated with negative affect in adolescence and young adulthood. The association of the CCKBR rs2941026 genotype with anxiety-related phenotypes is more pronounced in females.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour, light and moderate to vigorous physical activity, and depressive and anxiety symptoms: a population-based multiwave cohort study
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Helis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Physical (in)activity has been cross-sectionally and longitudinally associated with mental health problems, depression and anxiety. So far, physical activity’s (PA) objective measures remain underutilized compared to subjective measures. In the current thesis, cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour (SB), light PA (LPA), moderate to vigorous PA (MVPA), and both depressive and anxiety symptoms were investigated using the data from the younger cohort of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Physical activity and mental health data were measured when participants were 18, 25, and 33 years old. Objective PA was measured by ActiGraph (first and second wave) and GENEActive (third wave) accelerometers. Associations were investigated by cross-lagged panel analysis. Associations between SB and MVPA, but not between LPA and depressive and anxiety symptoms, were found. Both SB and MVPA predicted cross-sectional and longitudinal depressive symptoms, and MVPA predicted cross-sectional anxiety symptoms. According to our findings, to keep anxiety and depressive symptoms low and prevent depression in the future, it is recommended to use interventions that decrease SB levels and increase MVPA levels. Due to inconsistent results, future studies are warranted to investigate the objectively measured PA and mental health associations both cross-sectionally and longitudinally.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevuse automaatne tuvastamine spontaansest kirjalikust keelest: andmete kogumise pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2019) Sirts, Kairit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismi seos depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatikaga ning stressirikaste elusündmustega longituudsel populatsioonipõhisel valimil
(Tartu Ülikool, 2020) Vilk, Ann-Marii; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö käsitleb depressiivsuse ja ärevuse sümptomaatika seost dopamiin-β-hüdroksülaasi geeni rs1611115 polümorfismiga ning stressirikaste elusündmuste rolli genotüübi mõju võimendamisel. Töö läbiviimiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudset populatsioonipõhist valimit, analüüsitakse genotüübiinfot, enesekohaste küsimustike ning kliinilise intervjuu käigus kogutud andmeid depressiivsuse ja ärevuse kohta ning infot stressirikaste elusündmuste kogemise kohta. Hüpotees, et T alleeli kandjatel on kõrgem risk depressiivsusele ja ärevusele, ei pidanud paika. Selgus, et heterosügootse CT genotüübiga inimestel on suurem haavatavus depressiivsusele ning ärevusele, kuid genotüübi mõju ei olnud ajas püsiv ja stressirikaste elusündmuste kogemine ei võimendanud genotüübi efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele
(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Existential roots of anxiety in the political
(Tartu Ülikool, 2023-01) Starkova, Anna-Liza; Kattago, Siobhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The thesis focuses on the existential perspective of anxiety suggested by Søren Kierkegaard and Martin Heidegger and its creative potentiality that allows access to the self and the ontological structure of existence. Furthermore, it argues in favour of Hannah Arendt's concept of the political where such potentiality can be actualized. The thesis reveals the influence of both philosophers on Arendt regarding individual existence and the question of truth; at the same time, her disagreement with them concerning the collective space as a place for the realization of the uniqueness of the individual in its potentialities. Influenced by Arendt, the thesis argues for two possible ways out of anxiety. First, through the social where individual anxiety is realized in mass society. Second, through the public space of the political, where an individual realizes himself through action and spontaneity, with the possibility to resist a violent order. Therefore, according to Arendt, public space is a necessary condition for actualizing the individual.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fibromüalgiaga patsientide elukvaliteet ja enesetõhusus ning selle diagnoosiga patsientide kalduvus depressioonile ja ärevusele
(Tartu Ülikool, 2019) Murašina, Anastassia; Gabovitš, Boris, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti fibromüalgiat põdevate patsientide kalduvust depressioonile ja ärevusele ning lisaks elukvaliteedi ja enesetõhususe taset. Uurimuses osales kokku 50 inimest: 25 fibromüalgia diagnoosiga patsienti ja 25 tervet inimest, kes moodustasid kontrollrühma. Uurimuse raames paluti osalejatel täita 6 erinevat küsimustikku. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesile, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on madalam enesetõhususe tase, ning nemad on rohkem altid põdema depressiooni. Kinnitust sai see, et fibromüalgiat põdevatel patsientidel on suurem soodumus põdeda üldistunud ärevushäiret kui tervetel inimestel. Teine hüpotees, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on oluliselt madalam elukvaliteet füüsilise ja vaimse tervise valdkonnas ning madalam rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga kui tervetel inimestel, sai kinnitust osaliselt. Fibromüalgia patsientidel olid oluliselt madalamad vaimse ja füüsilise tervise näitajad. Rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga ei erinenud patsientide ja kontrollrühma vahel statistiliselt oluliselt. Üldine elukvaliteet, mis hõlmab eelnimetatud 4 valdkonda, oli patsientidel oluliselt madalam kui kontrollrühmal. Demograafiliste andmete ankeedis oleva küsimuse abil uuriti fibromüalgia haigetel ja kontrollrühmas olevatel inimestel, milliseid traumaatilisi sündmusi on nad läbi elanud. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foto- ja skeeminägude tajumise seosed depressiooni ja ärevuse sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2025) Dadatskaja, Anna; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida näos esinevate emotsioonide eeltähelepanulist ja tähelepanulist tajumist ning depressiooni ja ärevuse sümptomite mõju nägude töötlusele. Lisaks uuriti, kas reaalsete inimeste näopiltide ja skemaatiliste nägude töötlus erineb. Eesmärgi saavutamiseks mõõdeti katseisikutel EEG abil ERP-d (P1, N170, P3b), depressiivsuse ja ärevuse tase tuvastati EEK-2 (Emotsionaalse enesetunde küsimustik, Aluoja jt, 1999) ja DÄSS (Depressiooni, ärevuse ja stressi skaala, Lovibond ja Lovibond, 1995) küsimustikute abil. Reaalsete inimeste näopiltidena valiti kuus erinevat Ekmani põhiemotsioone väljendavate nägude identiteeti (Karolinska Directed Emotional Faces, KDEF, Goeleven jt, 2008) ning neile vastavalt kuus erinevat skemaatiliste nägude identiteeti. Analüüsiks võeti 70 katseisikute andmeid: 56 N, 13 M ja 1 transsooline naine, vanuses 18 kuni 40 aastat (keskmine = 23,29; SD = 5,58 aastat). Emotsionaalseid nägusid töödeldi rohkemate neuronaalsete ressurssidega kui neutraalseid. Samas uuringu tulemusel ei ilmnenud seoseid suurema depressiivsuse ja kurbade nägude parema tajumise vahel, ega seoseid suurema ärevuse ja kurjade nägude parema tajumise vahel – seda ei eeltähelepanulistes ega tähelepanu nõudvates tingimustes ning ei skeeminägude seerias ega pildinägude seerias. Tulemustest aga leiti, et skemaatiliste ja pildinägude töötlus erineb omavahel , kus skeeminäod tekitasid väiksema positiivsuse (P1, P3b) ja suurema negatiivsuse (N170).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
FTO geeni polümorfismi (rs1421085) seosed neurootilisuse erinevate tahkudega täiskasvanueas: soo ja teismeea stressikogemuste koosmõju
(Tartu Ülikool, 2025) Lehepuu-Söödor, Kati; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb FTO geeni rs1421085 polümorfismi seost neurootilisuse ja selle tahkudega ning uurib geneetika ja isiksuse seost sõltuvalt soost ja teismeeas raporteeritud stressist. Analüüs tugineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsele populatsioonipõhisele valimile (n = 683). Isiksust hinnati EPIP-NEO küsimustiku ja Afektiivse Neuroteadusliku Isiksuse Skaala (ANPS) põhjal ja stressikogemust retrospektiivse enesehinnangu alusel. Leiti, et TT genotüübiga naistel oli kõrgem neurootilisuse tase, kusjuures mõju ilmnes eelkõige ärevuse ja masenduse alaskaaladel. ANPSi negatiivse afektiivsuse skaaladel selget genotüübi-isiksuse seost ei ilmnenud. Tulemused viitavad, et FTO TT genotüübi kõrgem skoor neurootilisuse dimensioonis tuleneb märkimisväärses osas ärevusest. Teismeeas raporteeritud stress võib suurendada geneetilist haavatavust, sõltuvalt stressitekitavate sündmuste raporteerimise vanusest, tulemused toetavad isiksuseomaduste väljakujunemise geeni ja keskkonna interaktsiooni mudelit. Uuring rõhutab vajadust käsitleda neurootilisust mitmetahulise konstruktsioonina, et paremini mõista geneetiliste riskide spetsiifikat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geograafilise ruumi sotsiaalse konteksti andmete seos depressiooni- ja ärevuse riskiga
(Tartu Ülikool, 2024) Aganits, Loretta; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida sotsiaal-füüsilise keskkonnaga seotud tegurite seost depressiooni ja ärevuse riskiga. Magistritöös kasutati andmeid Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) I-III laine küsitlusuuringutest. Valim koosnes 6233 inimesest (3726 naised, M=49,5 aastat, SD = 19,2 aastat). Geograafilise ruumi kontekstiteguritest ennustas perearstikeskuse kaugus elukohast oluliselt ärevuse riski tõenäosust ehk mida kaugemal on perearstikeskus elukohast, seda suurem on risk ärevuse sümptomite esinemiseks. Depressioonirisk ei olnud geograafiliste kontekstiteguritega oluliselt seotud. Riskitegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: vaimse tervise häire diagnoos, varasema traumaatilise sündmuse kogemine, alkoholi sage tarvitamine, narkootiliste ainete tarvitamine, hasartmängusõltuvusele viitavate märkide olemasolu, sage tööstress ning naissugu. Kaitsetegurid depressiooni ja ärevuse riskile on: rahulolu erinevate elu aspektidega (sh majanduse, tervise ja perega), vanus, sissetulek, unetundide arv, haridus. Aktiivselt liikumine 2-6 korda nädalas ennustas depressiooni riski tõenäosuse vähenemist ning 1 kord nädalas aktiivselt liikumist ennustas suuremat ärevuse riski tõenäosust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harjumuspärase emotsioonide reguleerimise seosed isiksuse ja vaimse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liiv, Maarja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimustööl on kaks eesmärki. Esiteks adapteeriti eesti keelde Emotsiooni Regulatsiooni Küsimustik (ERQ) ja uuriti suhestumist teiste küsimustikega. Teiseks uuriti, kas ERQ-ga mõõdetud harjumuspärane emotsioonide allasurumine, ümberhindamine või tähelepanu eemale juhtimine vahendab seost vaimse tervise ja isiksuse vahel. Käesolevas uuringus osales 625 inimest. Leiti, et ERQ on valiidne ja sobiv emotsioonide reguleerimise küsimustik nii koos kui ka ilma tähelepanu eemale juhtimise alaskaalaga, mis on lisatud ERQle juurde ning tegu on uuendusega, mis ei ole veel avaldatud. Ümberhindamise ja allasurumise alaskaalade vahel puudub korrelatsioon, aga ümberhindamine ja tähelepanu eemale juhtimine on omavahel seotud alaskaalad. Teiste küsimustikega võrreldes leiti diskriminantne valiidsus xS5 isiksuseküsimustikuga, konvergentne valiidsus Emotsiooni Regulatsiooni Raskuste Skaalaga, ennustav valiidsus Positiivse ja Negatiivse Afekti Skaalaga ning Emotsionaalse Enesetunde küsimustikuga. Käesolevas töös ei leitud ümberhindamise vahendavat rolli depressiooni, ärevuse ja neurootilisuse vahel, aga selgus, et allasurumine on vahendav tegur ekstravertsuse ja depressiooni vahel. Järeldati, et kõrgema ekstravertsusega inimesed võivad kogeda osaliselt vähem depressiooni sümptomeid, sest nad suruvad harjumuspäraselt vähem oma tundeid alla.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kamuflaaži kasutamise, sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse seosed autistlike joontega üliõpilaste emotsionaalse enesetundega
(Tartu Ülikool, 2024) Sepmann, Sille; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Autistid ei pruugi ülikoolis õppides vaatamata intellektuaalsele võimekusele oma akadeemilist potentsiaali realiseerida. Nad võivad võimalikele toetuse pakkujatele märkamatuks jääda kui teadlikult või alateadlikult kasutavad kamuflaaži, mida on varasemates uuringutes enamasti kehvema vaimse tervisega seostatud. Käesolevas töös uuriti kamuflaaži kasutamise rolli üldistunud ärevuse, sotsiaalärevuse ja depressiooni sümptomites, võttes arvesse sensoorse tundlikkuse, tajutud sotsiaalse toetuse ning soo mõju. Valim koosnes autismi diagnoosiga üliõpilastest (N = 39), autistliku lähisugulasega (N = 34) ja endal autismi kahtlustavatest (N = 109) ning mitteautistlikest üliõpilastest (N = 138). Korrelatsioonanalüüsi tulemusel ilmnes ootuspäraselt, et kamuflaaži kasutamine oli mõõdukal tasemel positiivselt seotud nii depressiooni, üldistunud ärevuse kui ka sotsiaalärevusega. Hierarhiline regressioonanalüüs näitas, et kui sensoorse tundlikkuse ja tajutud toetuse tase ning sugu on kontrolli alla võetud, ennustab kamuflaaž sotsiaalärevuse sümptomeid, vähesel määral määral ka depressiooni sümptomeid, kuid mitte üldistunud ärevuse sümptomeid. Punkt-biseriaalse korrelatsioonanalüüsi tulemused näitasid, et õppetöös raskuste kogemise ja õppeainete sooritamata jäämise seosed autistlike joonte esinemisega, kamuflaaži kasutamisega, tajutud toetuse tasemega ning sensoorse tundlikkusega olid statistiliselt olulised, kuid nõrgad.