Sirvi Märksõna "apatiit" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ca-fosfaatapatiitide süntees ja optilised omadused
(Tartu Ülikool, 2012) Mägi, Henri; Kirm, Marko, juhendaja; Feldbach, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haruldased muldmetallid raudkvartsiitide apatiidis
(Tartu Ülikool, 2016) Viljar, Jürna; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Petrography and the rare earth element composition of apatite in 2 Ga Onega and Pechenga basins, Russia: the environmental settings for phosphogenesis
(2015-08-04) Joosu, Lauri
Fosfor on bioevolutsiooniliselt võtmetähtsusega element, millel on oluline roll nii elu geneetilises koodis, kui ka organismide ainevahetuses. Tänapäeval toimub fosfogenees (fosfori eemaldamine veekogudest) ja kaasaegsete fosforiitide moodustumine peamiselt mandrilavade äärealadel kus ookeanisüvikutest tõusvad toiteaineterikkad hoovused toidavad pinnakihtide kõrget primaarproduktsiooni. Tüüpiliselt kujunevad fosfaatsete mineraalide (apatiidi) kristalliseerumiseks piisavad fosfaadi kontsentratsioonid settesisestel anoksilise (sulfiidse) – aeroobse keskkonna redokspiiridel, kus fosfori kuhjumist kontrollivad settes elavad ja primaarset orgaanilist ainet lagundavad mikroorganismid. Esimesed fosforirikkad settekivimid moodustusid Paleoproterosoikumis, ligikaudu kaks miljardit aastat tagasi. Seejuures on tähelepanuväärne, et sarnase vanusega fosforiite on leitud paljudest kohtadest üle maakera ning seetõttu võib arvata, et nende väljasettimise põhjustas mingi globaalne sündmus. Doktoritöös uuriti ühtesid maailma vanimaid fosforiite, mis pärinevad kahest erinevast settebasseinist Loode Venemaal. Töö eesmärgiks oli selgitada keskkonnatingimused nende fosforiitide moodustuse ajal ning võrrelda neid tänapäevaste fosfogeneesi keskkondadega. Põhitähelepanu keskendus settelises apatiidis leiduvate haruldaste muldmetallide (lantanoidide) jaotumise ning sisalduste selgitamisele, mis võimaldavad interpreteerida apatiidi tekkekeskkonna redokstingimusi. Uuringute tulemusena selgus, et mõlemas settebasseinis toimus fosfogenees merepõhja settekolonni ülemises osas, kus valitsesid redokstingimused, mis on sarnased kaasaegse fosfogeneesi keskkondadele. See näitab, et tõenäoliselt kontrollisid apatiidi väljasettimist Paleoproterosoikumis ja kontrollivad ka kaasaegsetes setendites sarnased bioloogilised-füüsikalis/keemilised protsessid. Arvatavasti märgib apatiidi väljasettimise algust geoloogilises ajas spetsiifilise anoksilise (sulfiidse) – aeroobse redokspiiri moodustumine sette ülemises mõne cm paksuses osas, mis sai võimalikuks alles peale vaba hapniku ilmumist Maa atmosfääris ligikaudu 2,3 miljardit aastat tagasi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Phosphogenesis and REE+Y diagenesis of recent and Paleozoic phosphorites
(2021-09-04) Lumiste, Kaarel; Lepland, Aivo, juhendaja; Lang, Liisa, juhendaja; Tartu ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosfor on elusloodusele kandva tähtsusega keemiline element ning ühtlasi primaarproduktsiooni kontrolliv toitaine. Fosfori settese sidumise mehhanism ehk fosfogenees on siiani paljuski ebaselge. Peamine fosforit sisaldav mineraal setetes on apatiit, mille kristallstruktuuri on võimalik asenduda suurel hulgal erinevatel keemilistel elementidel. Üks olulisemaid asenduvaid elementide rühmasi on haruldased muldmetallid ja üttrium ehk REE+Y. Käesolevas doktoritöös uuriti <5 miljoni aasta vanuseid fosforiite Namiibia šelfil ning ~ 490 miljoni aasta vanuseid Eesti biogeenseid fosforiite. Töö peamisteks eesmärkideks oli selgitada fosfogeneesiks vajalikud keskkonnatingimused ning haruldaste muldmetallide sidustamise ja ümberjaotumine mehhanismid. Töö fookuses olid REE+Y süstemaatika fosforiitides nii lühiajalisel kui pikaajalisel skaalal, stabiilsete isotoopide ja jälgelementide käitumine apatiidi väljasettimise ajal ning väljasettinud apatiidi mikromorfoloogia. Käesoleva töö tulemused näitavad, et fosfogeneesi levikut kontrollivad hapnikurikaste ja –vaesete tingimuste varieerumine settes ning apatiidi settimiseks vaja minevate orgaaniliste substraatide olemasolu. REE+Y sidustamine apatiiti toimub geoloogilisel ajaskaalal kiiresti ning ka väga noortel fosforiitidel on jälgelementide koostis oluliselt erinev algupärasest. Peamiseks REE+Y allikaks apatiidis on hapnikuvaene poorivesi. Apatiidi settimise ajal poorivee valdav keemiline koostis kontrollib REE+Y sidustamist ja seeläbi nende elementide sisaldust fosforiidis. Sellest tulenevalt võivad üksteisest paarikümne kilomeetri kaugusel paiknevate fosforiidi leiukohtade REE+Y kontsentratsioonid varieeruda enam kui kümme korda.