Sirvi Märksõna "arendusprogrammid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of the Estonian Research Development Technology and Innovation Funding System
(2003) Nedeva, Maria; Georghiou, Luke
The objectives of the assessment of the RDTI funding system in Estonia as specified by the Terms of Reference are as follows: 1) to conduct a review of the current R&D funding system in Estonia; 2) to review the objectives of the Estonian R&D Strategy 2002-2006; 3) to review best practice in R&D funding elsewhere; and 4) to propose an efficient, transparent and accountable R&D funding system.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Grundtvig Initiative on Volunteering in Europe for Seniors programmi projekti "Hands on" sotsiaal-kultuuriline programm : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Lihtne, Leana; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolide liikumisprogramm: sotsiaalsed praktikad ja eneseesitus
(Tartu Ülikool, 2017) Korp, Leene; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurisin oma magistritöös, mis kannab pealkirja „Koolide liikumisprogramm: sotsiaalsed praktikad ja eneseesitus“, sotsiaalse muutuse programmi nimega Liikuma Kutsuv Kool. Tänapäeva laste vähene füüsiline aktiivsus on keerukas probleem, mille lahendusvõimalust nähakse seniste liikumispraktikate muutmises. Minu analüüsitud sekkumisprogramm on võtnud sihiks praktikate muutuse koolikeskkonnas. 2016. aastal alustanud programm piloteerib kümnes koolis, katsetades erinevaid liikumisaktiivsust soodustavaid sekkumismetoodikaid, toetades ja koolitades koolide meeskondi, juhtkondi, klassiõpetajaid ja õpilasi, pakkudes koolidele nõustamist ning spordi- ja mänguvahendeid. Programmi eesmärk on muuta pilootkoolides koolikultuuri nii, et see hakkaks soosima paremaid liikumispraktikaid, ning laieneda seejärel ka teistesse Eesti koolidesse. Oma töös olen tegelenud nelja küsimusega: (1) Millised on liikumisaktiivsust soodustavate sekkumiste rõhuasetused ja senised praktikamuutused? (2) Kes on sekkumisega seotud praktikate olulisemad osapooled? (3) Kuidas toimib võrgustik sotsiaalse muutuse toetajana? (4) Milline on eneseesituse roll sekkumisprogrammis? Esimesed kolm uurimisküsimust kaardistavad sekkumisprogrammi tegevustest moodustuvat “välja”, tuginedes peamiselt sotsiaalsete praktikate teooriale. Neljas uurimisküsimus analüüsib seda välja, inspireerituna sotsioloog Erving Goffmani loodud eneseesituse-teooriast ning sotsiaalset interaktsiooni organiseerivatest dramaturgilistest printsiipidest. Töös olen analüüsinud üpriski mahukat andmevaramut, kus leidub eri meetodeil kogutud andmeid alates isiklikest uurimispäevikutest ja vaatlusraportitest kuni erinevate dokumentide ja küsimustikeni. Tööst järeldub, et programm on edukalt sekkunud kümne üpris erinevate eeltingimustega kooli toimimisse. Iga kool on moodustanud meeskonna, kes toetudes sekkumisprogrammi soovitustele on teinud suhteliselt autonoomsed otsused, millised uued praktikad koolis kasutusele võtta ja milliseid olemasolevaid praktikaid teisendada, samuti valinud vahendid, mille abil muutusi teostada. Sõltuvalt kooli eeltingimustest ja meeskonna senistest tegevusest on igas koolis toimunud muutused liikumispraktikate sotsiomateriaalses võrgustikus. Eelkõige on muutusi tunda kooliruumis: koridorides on rohkem 94 pingpongilaudu, võimlauksed on avatud ja vanemad ei sõida autodega enam treppi. Hoiakute, arusaamade ja teiste tähendustega seotud muutusi on koolikeskkonnas esmapilgul raskem märgata, kuid minu analüüs osutab, et programm on kaasa toonud nihke selles, milliste praktikatega vahetundi seostatakse. Koos uute tähendustega on tekkinud ka hulk uusi oskusi, alates õpilaste oskusest mängida kitsas koridoris sulgpalli kuni õpetajate oskuseni see koridor muretult läbida. Ülaltoodud muutused puudutavad pea kõiki osapooli. Sekkumisprogramm on taganud kompleksse võrgustikulise tegevuse, kus on ühendatud erineva tausta ja võimekustega organisatsioonidest moodustunud koalitsioon, projektimeeskond ning pilootkoolide esindajad. See võrgustik toetab pilootkoolide meeskondi nii inspiratsiooni, normide ümberkujundamise kui argise eeskujuga. Seetõttu on võrgustikune tegevus programmis osalt toimima hakanud kui sotsiaalsete muutuste kiirendi. Liikuma Kutsuv Kool on sekkumise katselava, mille toimimises on mõjurina ilmnenud ka eneseesitus. Uute praktikate loomine koolis, nende kohandumine, toimivate praktikate muutmine, võrgustikutegevus, koolis toimuvate tegevuste tutvustamine või raporteerimine ning programmimeeskonna enesegi tegevus eeldavad kommunikatiivseid tegevusi, mille oluliseks aspektiks on sageli eneseesitus. Sotsiaalse muutuse programmi jaoks on tõhusam selline eneseesitus, mis näitab koolikeskkonna argielu, selles tehtud katsetusi, tähenduslikke hetki muutuste protsessis ja laseb vaatajal ka tegevustest osa saada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marshalli plaan ja lääneblokk : [ühingu kesklektooriumis Moskvas peetud avaliku loengu stenogramm]
(1948) Gofman, Karl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marshalli plaan ning Inglismaa ja USA majandus : [Ametiühingute Maja Oktoobrisaalis Moskvas peetud avaliku loengu stenogramm]
(1948) Varga, Jevgeni
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multi-level governance in rural development - experiences from the LEADER programme
(Tartu Ülikool, 2016) Liping, Kaidi-Mari; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The present study uses the analytical framework of multi-level governance (MLG) to investigate the implementation of EU’s participatory rural development (RD) policy LEADER (Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale" meaning "Links between the rural economy and development actions”) in Estonia, a country outside of the mainstream academic debates on MLG and LEADER. It provides insight into the restrictions on autonomy faced by the local action groups (LAGs), the local level implementers of the RD policy measure, at the doorstep of the 2014-2020 programming period of EU structural funds. Even though LEADER is well-known for its bottom-up approach and finding solutions to local needs based on local resources and potential, it is actually very much influenced by the MLG framework within which it operates as well as the rules regulating its implementation, which in practice makes the local level constrained in what it is and what it is not allowed to do. The thesis investigates why the implementation of RD policies may diverge from the originally devised policy at the European level. Based on MLG theory all the levels included in the LEADER governance arrangement – the European (the European Commission), the national (the Managing Authority and the Paying Agency) and the local (the LAGs) – are expected to have a role to play in shaping the governance arrangement. The study first ascertains the degree of autonomy the EU level has intended to grant to the local level for policy implementation. As the second step it compares the actual implementation of the LEADER programme in Estonia to the EU level intentions and identifies a gap in-between. The study identifies that the restrictions which are causing the constraints faced by the LAGs have been introduced by the national level, not the EU level, and that these national level restrictions are undue. Thus the research finally establishes that the sub-national level has less autonomy in implementing LEADER than the EU level had initially intended because of the way the national level is involved in the governance arrangement and the additional restrictions it has introduced. This confirms the hypothesis that the involvement of the national level plays the decisive role in determining the eventual form of the governance arrangement.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riikide edukuse mõõtmine rahvusvahelistes teadus- ja arendusprogrammides, 7.raamprogrammi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Otsus, Oskar; Ukrainski, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riiklike programmide „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004−2008)“ ning „Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004−2008)“ sihtevalveerimine
(Archimedes, 2011) Muuli, Viktor; Saluveer, Madis; Archimedes
Riiklikud programmid „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ ning „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ käivitas Haridus- ja Teadusministeerium 2004. aastal ja need mõlemad olid käigus aastani 2008. Programmi „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ eesmärk oli krestomaatiliste suurteoste, ülevaadete, leksikonide ning teatmeteoste ettevalmistamine ja väljaandmine; keelekorraldus ja oskuskeel; eesti keele ja kultuuri populariseerimine; keelehoiakute arendamine; eesti keele tehnoloogilise toe arendamine; Eesti folkloori fundamentaalväljaanded ja folkloori tutvustamine elektroonilistel andmekandjatel; lähimineviku ning kaasaja kirjalik kultuuripärand rahvusliku mälu ja identiteedi kandjana. Programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ eesmärk oli Eestis olemasolevate humanitaar- ja loodusteaduslike kogude hoiutingimuste kindlustamine; säilimise tagamine ning kasutusvõimaluste ajakohastamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riiklikku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi toetav uuring
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Tartu Ülikool Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE); Tartu Ülikool
Käesoleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade hetkeseisust ja kujundada soovitused Eesti riikliku tervishoiu teadus- ja arendustegevuse programmi koostamiseks. Selleks analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse mõju Eesti tervishoiule nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis, analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse prioriteetide ning olemasoleva teadlaskompetentsi, rahaliste jms vahendite vastavust, ning tehakse ettepanekuid, kuidas aidata kaasa tervishoiualase teadustöö rakendamisele arendustegevuses (sh ettevõtluses) uurimistöö jätkusuutlikkuse tagamisel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Things.info - how to create a WEB platform representing all man-made objects and their relationships
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kõnnusaar, Anu; Trapido, Toomas; Velleste, Piret-Klea; Ojasaar, Yrjö, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Infohariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Virtuaalkeskkondade loomine ja arendus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Using the political settlement framework to analyze external promoter's anti-corruption efforts: the case of RoLAC in Nigeria (2017-2023)
(Tartu Ülikool, 2025) Okoye, Chimelue Alexander; Muhhina, Kristina, juhendaja; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Corruption undermines ethical universalism, and institutional capacity, eroding democracy and exacerbating governance challenges, especially in developing countries. Multilateral efforts, such as the United Nations Convention Against Corruption (UNCAC) have been employed to tackle this menace in international fora. Such efforts emphasize capacity building, particularly in countries like Nigeria, where governance issues persist despite significant resources. Aligned with these efforts of institution capacity building, the EU-funded RoLAC program between 2017 to 2023 sought to strengthen governance and combat corruption in Nigeria. However, the country’s Control of Corruption Index stagnated at -1.1 during this period, reflecting limited progress. To explain such trend, scholars have increasingly moved away from traditional approaches like donor coordination, which offer limited insights, toward examining the domestic realities of target countries, particularly within the European Neighborhood Policy (Börzel et al., 2010; Börzel and Pamuk 2011; Börzel and van Hüllen 2014; Kralikova, 2022). However, this perspective remains relatively underexplored in Sub-Saharan Africa, especially in Nigeria. This gap is significant, given that Nigeria is among the largest recipients of EU governance funding outside Europe (Hackenesch, 2016, p.26). Informed by political settlement scholarship which matches the target country’s political and institutional dynamics with good-fit instruments (Levy, 2014; Muhhina, 2023; Roy, 2017), this study examines the impact of policy design elements, precision of targeting, involvement of actors, and degree of coerciveness, on the RoLAC program. Using qualitative coding of documents and expert interviews, the findings reveal that reliance on comprehensive, government-driven, and highly coercive policy instruments was ineffective in Nigeria's fragmented political landscape and weak institutional context, hindering RoLAC's success. These findings emphasize the practical necessity of aligning policy designs and tools with the unique political and institutional dynamics of target countries. External promoters like the EU should adopt tailored policy instruments to achieve meaningful governance improvements, ensuring compatibility with the local context for sustainable reform outcomes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabaühenduste arenguprogramm kui sekkumine Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Arujõe, Birgit; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö lähtus uuringu tellija Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) probleemipüstitusest leida viise, kuidas enda korraldatud vabaühenduste arendamisele suunatud programmidesse valida suurema muutumispotentsiaaliga organisatsioone ning kuidas hinnata programmi tulemusel sündinud muutusi. Probleemipüstitus tulenes vajadusest organisatsioonides kestvamaid muutuseid luua, mida senised programmid on suutnud teha kas üksikutes organisatsioonides või väga väikeses ulatuses. Töö uurimisobjektideks olid kaks SEVi arenguprogrammi, milles osalesid sotsiaalvaldkonnas tegutsevad vabaühendused ja mida programm püüdis toetada sotsiaalse ettevõtluse alustamisel. Peamiseks teoreetiliseks lähtekohaks minu töös on praktikateooria, mis võimaldab muutust soodustavaid ja takistavaid asjaolusid otsida organisatsioonide igapäevastest toimingutest ja rutiinidest, mille taha muutuse loomine sageli takerdub. Olulise mõistena kasutan läbivalt sekkumist, viidates vabaühenduste praktikatele nii teadlikku kui teadvustamata mõju avaldavate osaliste tegevusele. Arenguprogrammi kui organisatsioonidesse sekkuja tegevuse jaoks on oluline mõista sekkumise ümber koonduvaid praktikaid. Töös vaatlen seega lähemalt vabaühenduste juhtimispraktikaid, neid mõjutavaid sekkujate praktikaid, õppimise praktikaid, mille käigus teadmised praktikasse jõuavad, ning hindamispraktikaid, mille põhjal tegevuste tulemusi hinnatakse. Nimetatud praktikate analüüsimiseks SEVi arenguprogrammides kasutan andmeid, mis pärinevad programmis tehtud vaatlustest, osalenud organisatsioonide esindajate ja programmis kaasatud vabatahtlikega läbi viidud intervjuudest, SEVi dokumentatsioonist ning internetis kättesaadavast taustainfost. Töö olulisemate järeldustena olen kaardistanud SEVi arenguprogrammides taotletavaid muutusi toetavad ja takistavad tegurid ning loonud mõõdikud, mille põhjal arenguprogrammidesse suurema muutumisvalmidusega organisatsioone valida ning programmi tulemusena sündinud muutusi hinnata. Uuringutest nähtus, et muutumist kippusid takistama projektijuhtimise kesksusest tulenev killustatus vabaühenduste argielus, muutuse võtmeisikute liigne hõivatus erinevate kohustustega ning oskuste puudumine programmis alustatud tegevuste jätkamiseks. SEVi arenguprogrammi poolelt mõjusid muutusele pärssivalt töötubade kaugus ja eraldiseisvus organisatsiooni argielust ning mõned õpetamisvõtted, mis olid vähe analüütilised ja raskendasid õpitu praktikasse rakendamist. SEVi arenguprogrammi töötubade korralduses toetasid muutumist kogemustevahetuse võimaldamine teiste organisatsioonidega ning oskuste harjutamine ja läbiproovimine. Edukamate muutujatena paistsid silma organisatsioonid, mis astusid programmi juba toimuva muutuse oludes. Lisaks oli muutumine edukam pigem nende jaoks, kel oli konkreetsem sihtrühm ja kelle fookus oli ühel teenusel. Loodud mõõdikud organisatsioonide programmi valimiseks ja muutuste hindamiseks sobivad vabaühenduste igapäevaste praktikate hindamiseks eriti selliste vabaühenduste puhul, mida iseloomustab projektijuhtimise kesksus. Organisatsiooni tegevuse laiemat mõju nende põhjal hinnata ei saa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valitsusprogrammi representatsioon peaministrite ametisse astumise kõnedes 1992-2007
(Tartu Ülikool, 2010) Luha, Kersti; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut