Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "arenguhäired" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 8 8
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    7...8 aastaste laste uurimise võimalusi meditsiinilis-pedagoogilises komisjonis
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1977) Muld, Tiina; Neare, Viivi, juhendaja; Tartu Ülikool
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kakskeelsete spetsiifilise kõnearengupuudega koolieelikute arengutaseme hindamine
    (Tartu Ülikool, 2013) Raja, Moonika; Rants, Maarja-Liis; Hallap, Merit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo ,
    Liitsõnade moodustamise oskused abikooli III-IX klassi õpilastel
    (Tartu Ülikool, 2003) Vaarmari, Rutt; Karlep, Karl, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Õpetajale arenemishälvetega lastest
    (1970) Vlassova, Tatjana
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    The relationship between very premature children´s development and mothers’ emotional state compared to control group
    (Tartu Ülikool, 2012) Viinalass, Eleri; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Toome, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    The aim of this study is to describe the emotional state of mothers of children born very preterm compared to mothers of children born at-term and examine relations between mothers’ emotional state and cognitive, language, motor and social-emotional development in very preterm and term born children at the age of two. The impact of postnatal characteristics and demographic data on both matters were examined. Methods Participants were 151 children born very preterm (<32 gestational weeks) and 149 children term born with 130 mothers of very preterm and 148 term born children mothers. At 2 year’s age for the children, maternal current emotional state was assessed as well as how they felt after birth using the Emotional State Questionnaire (EST-Q2). Child developmental outcomes were assessed using the Bayley Scales of Infant and Toddler Development Third Edition (Bayley-III). Results Mothers of children born very preterm reported significantly lower scores on the EST-Q2 subscales after giving birth compared to mothers of term born children. Mothers’ emotional state was associated with prematurity and social-emotional development of children. Children’s development was mainly described by prematurity and mothers’ depression. Severity of neurodevelopmental disability is an important factor, describing approximately 44% of preterm children’s developmental outcomes and 22% in control group. Conclusion Findings highlight the need to identify and support mothers of children born very preterm with mental health problems.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Töid defektoloogia alalt. Hälvikute psüühika ja õpitegevuse küsimused = Труды по дефектологии. Вопросы психики и учебной деятельности аномальных детей
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1990) Tartu Ülikool; Kõrgesaar, Jaan, toimetaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Unravelling the mechanisms of chromosomal instability during early embryogenesis
    (2025-02-18) Zhao, Yan; Vermeesch, Joris, juhendaja; Kurg, Ants, juhendaja; Voet, Thierry, juhendaja; KU Leuven. Faculty of Medicine; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
    Kromosomaalne ebastabiilsus (ingl. Chromosomal INstability, CIN) on imetajate, näiteks inimeste ja veiste implantatsioonieelsete embrüote küllaltki sage tunnus. Enamasti eemaldatakse kromosoomianomaaliatega embrüod juba varase arengu käigus iseeneslike abortide kaudu, kuid elussünnini jõudmise korral võib kromosomaalne ebastabiilsus viia ka kaasasündinud väärarendite tekkele. Esimeses projektis uurisime, kas inimese implantatsioonieelsetes embrüodes täheldatud CIN esineb ka hobuste implantatsioonieelsetes embrüodes. Selleks kohandasime haplaritmisis (ingl. haplarithmisis) algoritmi nii, et see ühilduks hobuste analüüsiga ja avastasime, et sagedased kromosomaalsed kõrvalekalded esinevad ka hobuste implantatsioonieelsetes embrüodes. Hobuste lõigustuvates embrüodes avastatud kromosomaalsed vead olid sarnased nii inimeste kui veiste leidudele võrrelduna kromosomaalselt normaalsete blastotsüstidega ehk lootepõiekestega. Antud meetodit saaks edukalt kasutada tõuaretuses - huvipakkuvate geneetiliste variantidega kuid ilma geneetiliste vigade ja patogeensete variantideta hobuste embrüote valimiseks. Lisaks aneuploidiatele tuvastati implantatsioonieelsetes embrüodes ka kogu genoomi aberratsioone. Näiteks triploidiaid (kolmekordne kromosoomide arv), ühe vanema täiendava haploidse kromosoomi-komplekti olemasolul. Samuti avastasime samas embrüos koos eksisteerivaid androgeneetilisi, günogeneetilisi ja polüploidseid blastomeere ehk lõigustusrakke. Teises projektis uurisime kimäärsete ja miksoploidsete embrüote päritolu ja arengupotentsiaali. Avastasime, et vanemate genoomid eralduvad viljastatud munaraku ehk sügoodi esimese jagunemise ajal eraldiseisvateks blastomeerideks, mille tulemuseks on ebanormaalse genoomiga rakkude samaaegne esinemine koos normaalsete diploidsete (kahekordne kromosoomide arv) rakkude või muude ebanormaalsete rakkudega. Selle protsessi kirjeldamiseks lõime termini "heterogoonne jagunemine". Geeniekspressiooni muutvad stressireaktsioonid soodustavad ülegenoomsete muutuste tagajärjel tekkinud arenguhäireid ebanormaalsetes rakkudes ja nende erinev arengusaatus võib seletada androgenootide, günogenootide, triploidsuse, kimäärsuse ja miksoploidsuse teket, mida täheldati hilisema arengu käigus. Seetõttu soovitame haplotüüpidel põhinevat preimplantatsioonilist geneetilist testimist (ingl. Preimplantation Genetic Testing, PGT) ülegenoomsete kõrvalekallete tuvastamiseks, et suurendada munaraku kehavälise viljastamise (IVF) programmide edu. Kolmandas projektis uurisime kolmanda põlvkonna sekveneerimistehnoloogiate kiire arenguga seotud pikkadel lugemitel põhineva kogu genoomi järjestamise (lrWGS) PGT tehnoloogiat. Võrdlusuuring, milles kasutati nn. Genome in a Bottle (GIAB) Aškenazi triot, näitas üksikute rakkude lrWGS-i andmete sobivust geenivariantide eristamiseks ja faasimiseks. lrWGS-põhise PGT meetodi kasutamine inimese embrüotel näitas 100% vastavust DNA mikrokiibi põhise PGT-ga ühe nukleotiidi variatsioonide (SNV), indelite ja aneuploidiate tuvastamiseks, tõestades et lrWGS-põhine PGT on sobiv alternatiiv praegustele meetoditele. Antud doktoritöös käsitletud neli projekti tutvustasid uuenduslikke lähenemisviise embrüote uurimiseks ja valikuks, aidates oluliselt kaasa meie arusaamisele kromosomaalsete kõrvalekallete päritolu ja mõjude kohta imetajate implantatsioonieelsete embrüote arengus
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Varajane märkamine ja sekkumine eelkoolieas Saare maakonna näitel
    (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Ots, Liia; Aunapuu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet