Sirvi Märksõna "arengumaad" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 15 15
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arenguökonoomika(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) Parts, Evelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , End-to-end verifiable voting for developing countries - what’s hard in Lausanne is harder still in Lahore(2022) McDermott, Ronan; Ali, Syed Taha; Haq, Hina Bintelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Globaliseerumise seosed sissetulekute ebavõrdsusega arenguriikide ning üleminekujärgus majandusega riikide näitel(Tartu Ülikool, 2018) Prints, Petra; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutÜha süvenev sissetulekute ebavõrdsus on maailmas aktuaalne probleem, mille üle peavad järjepidevat diskussiooni nii poliitikakujundajad kui ka akadeemikud. Nii ei ole inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasvu probleemid mööda läinud isegi arenenud majandusega riikidest, kuid arengu- ning siirderiikides on probleem veelgi laiaulatuslikum ning tõsisem. Probleemide hulk, mida toob kaasa järjest süvenev sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides on laiahaardeline ning mitmekesine, mistõttu arvatakse, et sissetulekute ebavõrdsus võib suure tõenäosusega põhjustada lähema kümne aasta jooksul maailmas olulist kahju. Nii teaduskirjanduses kui ka poliitilisel maastikul valitseb diskussioon selle üle, kas sissetulekute ebavõrdsuse allikaks on pigem riigisisene poliitika või tegu on siiski globaliseerumise näol maailmas aset leidnud loomulike arengutega. Siit tulenevalt oli bakalaureusetöö eesmärk uurida globaliseerumise majandusliku dimensiooni ning sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid arengu- ning üleminekujärgus majandusega riikides. Töös püstitati hüpotees: mida globaliseerunum on majandus, seda väiksem on sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides tulenevalt olemasolevatest teoreetilistest käsitlustest ning varasemate empiiriliste uuringute tulemustest. Püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks viis autor läbi korrelatsioonanalüüsi kui ka mitmese regressioonanalüüsi abil modelleerimise. Valimisse kuulus kokku 53 arengu- ning siirderiiki 12 erinevast regioonist. Tulemused näitasid, et majanduslikku globaliseerumisprotsessi iseloomustavad avatud kaubavahetus ning välismaised otseinvesteeringud ei ole arengu- ning siirderiikides sissetulekute ebavõrdsust tekitavateks teguriteks ning viimaseid saab hoopis pidada sissetulekute ebavõrdsust vähendavateks mõjuriteks. Saadud uurimistulemused on kasulikud mõistmaks paremini kompleksse sissetulekute ebavõrdsuse probleemi olemust arengu- ning siirderiikides. Samuti võiksid saadud tulemused aidata kaasa arengu- ning siirderiikides tõhusa poliitika loomisele, eesmärgiga toetada sissetulekute ebavõrdsuse probleemiga edukamat toimetulekut.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Impact of remittances and financial development on economic growth: a panel data analysis of developing countries(Tartu Ülikool, 2023) Asghar, Ali; Uusküla, Lenno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Kolmas maailm - terminoloogia probleeme(Tartu Ülikool, 2007) Elmers, Kati; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lääne-Aafrika riigid naftakriiside järel Elevandiluuranniku näitel(Tartu Ülikool, 2015) Tuisk, Siim; Veski, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Majanduskasvu ja keskkonnamõjude lahtisidumise suhe reostuse ekspordiga arenenud ja arenguriikide vaates(Tartu Ülikool, 2024) Mesila, Sten Marcus; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesolevas bakalaureusetöös on analüüsitud majanduskasvu ja keskkonnamõjude lahtisidumise seost reostuse ekspordiga. Selleks on läbiviidud kaks regressioonanalüüsi, millest esimeses mõõdetakse SKT ja DMC koosmõju FDI-le, ning teises mõõdetakse SKT ja DMC kahe võimaliku suhtarvu seost FDI-ga. Uurimiseks kasutati statistikaprogrammi R Studio. Esmalt loob autor töös varasemate uurimuste põhjal teoreetilise raamistiku, mille alusel on tuletatud uurimisprobleem ja kajastatud teemal laiemat konteksti. Töö esimene osa sisaldab töös kasutatud mõistete selgitusi ning lahtisidumise kui kontseptsiooni teoreetilist ja empiirilist käsitlust. Töö teises osas annab autor ülevaate uurimisprobleemidest, töö koostamise metodoloogiast ja andmekasutusest. Kolmandas osas on autor esitanud töö empiirilise osa graafilised ja arvulised tulemused ning nende tõlgenduse. Esitatud tulemuste alusel on koostatud analüüs ning selgitatud lahtisidumise ja reostuse ekspordi vahelist seost ja olemust. Töö lõpus on arutletud uurimusest saadud tulemuste ning nende olulisuse üle.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Possibilities to launch alternative capital market in developing countries: case study of Georgia(Tartu Ülikool, 2024) Nadiradze, Nino; Kantšukov, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel(Tartu Ülikool, 2022) Müllerson, Raneli; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö autor püstitas hüpoteesi, et kliimaeesmärkide saavutamise jaoks ei piisa vaid rahvusvahelisest rahastusest, vaid rolli mängivad ka riigi valitsuse seisukohad, elanike valmisolek ja teadlikkus ning kliimamuutuste leevendamise prioritiseerimine üle majanduskasvu. Varasemates uurimistöödes on neid tegureid uuritud ja relevantseks tõestatud. Vaadeldavate riikide ehk Pakistani, India, Filipiinide ja Bangladeshi tulemused on erinevad nii välise abi summade kui ka kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja taastuvenergia kasutusele võtmise puhul. Uurimistöös analüüsiti Maailmapanga ja kahe kliimarahastusega tegeleva fondi toetatud projekte riikides, nende eesmärke ja antud rahasummade suurusi. Teiste tegurite puhul analüüsiti riikide kaupa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile esitatud dokumente kliimaeesmärkide kohta, riikide esindajate kõnesid 2021. aastal toimunud kliimakonverentsil, elanike seas läbi viidud küsitlusi ning majanduskasvu. Analüüsi käigus selgus, et kliimaeesmärkide saavutamiseks olulistes näitajates parimaid tulemusi saavutanud riigi ehk Pakistani valitsus prioritiseerib kliimamuutuste leevendamist üle majanduskasvu, rahvas on teadlik ja nõus panustama ning majanduskasv kõige aeglasem. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei ole suudetud edu saavutada Filipiinidel ja Bangladeshis, kelle valitsused ei ole nõus ilma välise rahastuseta panustama. Nende riikide rahvastik oli kliimamuutustest teadlik, kuid ei olnud valmis enda majandusliku olukorra kehvemaks muutmisega. Indias, mis on saanud enim raha ja tähtsustab seda enim, kuid on kehtestanud süsinikumaksu, on kasvuhoonegaaside emissioonide hulk tõusnud kõige vähem. Töö tulemused vastavad püstitatud hüpoteesile ning töö tõestab, et kõige tähtsam tegur kliimaeesmärkides edu saavutamiseks on riikide valitsuste valmisolek seada kliimamuutuste leevendamine majanduskasvust ettepoole ning seejärel on olulised väline rahastus ja elanike hoiakud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Relation of green innovation practices to firm performance: evidence from BEEPS data(Tartu Ülikool, 2024) Khalilova, Maryam; Mayilova, Nigar; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The link between poverty and trade openness depending on the export product nature in developing countries(Tartu Ülikool, 2019) Özsoy, Tuba Büsra; Vahter, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , ÜRO siirdehinna määramise praktiline juhend arenguriikidele – kas vääriline kaitse arenguriikide maksubaasile?(Tartu Ülikool, 2013) Tali, Jana; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vaikse ookeani väikesaarte arenguriikide kliimapoliitika areng 20.-21. sajandil(Tartu Ülikool, 2023) Kozlov, Egert Markus; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö autor püstitas eesmärgi analüüsida ja kaardistada kolme Vaikse ookeani väikesaare arenguriigi 20.-21. sajandi kliimapoliitika arengut. Sealhulgas võrrelda valitud riikide kliimapoliitikat, esitades ka väite, et väikesaarte kliimapoliitika arengus esineb kolme faasi: leevendamine, kaasamine ja kohanemine. Varasemad uurimistööd on andnud aluse, mille põhjal moodustati antud uurimistöö analüüsi ja metodoloogia raamistik. Uurimistöös analüüsiti Fidži, Samoa ja Vanuatu siseriiklike kavasid, planeeringuid ja teisi dokumente, milles oli mainitud kliimamuutust ja loodusõnnetusi. Analüüsi käigus avastati, et kolme iga riigi kliimapoliitika arengus on näha eelnevalt nimetatud kolm faasi. Kuigi kolme riigi kliimapoliitika areng on läbinud sarnased faasid, siis suhtumine nendesse on olnud erinev. Kolme riigi kliimapoliitikat eristavad erinevad prioriteedid, eesmärgid ja lähenemine kliimamuutusega kohanemisega. Keskendutakse erinevatele aspektidele, nagu informatsiooni kogumine, vähemuste kaasamine või teadlikkuse tõstmine. Kliimapoliitika erinevus seisneb ka välises rahastuses ja projektide hulgas.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Välisinvesteeringute roll arenevate riikide töötleva tööstuse energia- ja süsinikutõhususes(Tartu Ülikool, 2024) Kurist, Erik; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Võlakergenduse efektiivsuse mõõtmine arengumaades HIPC algatuse riikide näitel(Tartu Ülikool, 2015) Kaur, Kadri; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut