Sirvi Märksõna "art" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Charting artistic evolution: an essay in theory
(2018-10-15) Sobchuk, Oleg; Merilai, Arne, juhendaja; Moretti, Franco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tundub, et tänapäeva humanitaariteadusi huvitab vähe vastata küsimustele, mis algavad sõnaga miks. Miks olid maalid enne 1900. aastat peamiselt mimeetilised, kuid pärast 1900. aastat pigem abstraktsed? Miks saavutas vene romaan oma kõrgpunkti 19. sajandi teisel poolel, mitte varem ega hiljem? Miks on kaasaegses lüürilises luules ülekaalus vabavärss? Me õigupoolest ei tea. Tõenäoliselt ei ole neile küsimustele vastamine võimatu, kuid nendega tegelemiseks pole suuri pingutusi tehtud. Humanitaarteadustes on selle asemel kaldutud esitama lähedasi küsimusi, mis algavad sõnadega millal, kuidas või kes. Nii et miks miksi ei hinnata? Leian, et selle huvipuuduse juured on palju laiemas fundamentaalses probleemis: meil ei ole veel kunstiteooriat, mis võimaldaks meil vastata miks-küsimustele (või isegi neid esitada) – puudub diakrooniline kunstiteooria. „Kunstilise evolutsiooni kaardistamine: essee teooriast“ pakub välja just nimelt sellise katselise projekti. Töös väidetakse, et oleks kasulik, kui humanitaarteadustes viljeldava ideograafilise lähenemisega kaasneks teistsugune, täppisteadustes tavaline nomoteetiline lähenemine. Peaksime otsima mitte üksnes konkreetset – raamatut, autorit, stiilivõtet – vaid ka üldist: laiemaid ajaloolisi suundumusi, makromustreid, tektoonilisi nihkeid kunstiväljal. Uus distsipliin digihumanitaaria liigub selles suunas; selle abil tuvastatakse andmetes avaramaid mustreid ja suundumusi. Ent seda kasvavat informatsioonihulka, mis on kogutud keerukate meetodite abil, mis ulatuvad sentimendianalüüsist teema modelleerimiseni, on vaja ka seletada. Kuidas saame diakroonilisi muutusi mõtestada? Olen väitekirjas rakendanud kultuurievolutsiooni teooriat, et mõista kunsti ajalugu. Kunstivormid – võtted, süžeevalemid, žanrid – leiutatakse (kas suvalise juhuslikkuse või sihipärase brikolaaži kaudu); nad koguvad ja kaotavad populaarsust olenevalt sellest, kui edukalt nad meie ajus vajutavad „emotsioonide klaviatuuri“ klahvidele; edukaid kunstivorme reprodutseerivad hilisemad kirjanike või filmirežissööride põlvkonnad, kes hoiavad neid „elus“ aastakümneid või isegi sajandeid. Tutvustan kunstilise evolutsiooni neid ja mitmeid teisi üldpõhimõtteid ning kasutan neid, selgitamaks mitmesuguseid näiteid kunstiajaloost. Miks kasvasid Hollywoodi filmimeeskonnad aja jooksul suuremaks? Miks muutus detektiivifilmide ajaline struktuur keerukamaks? Miks on kirjandusväli nii ebavõrdne: käputäis kuulsaid kirjanike ning unustusse vajunud enamus? Miks ergutavad mõned sotsiaalsed keskkonnad kunstiloomet? Näitan, et kõiki neid miks-küsimusi on võimalik seletada sobivate meetodite – kvantitatiivsete eksperimentide – ning sobiva teooria – kultuurievolutsiooni – abil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hegemooniadiskursused eesti kultuuris. Eesti Kunstimuuseumi pressikommunikatsioon 2006–2015
(2018-10-02) Saar, Johannes; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
21. sajandi esimestel kümnenditel on Eesti järjekindlalt püsinud ühiselu liberaliseerimise, rahvusvahelistamise ja globaliseerimise kursil. Kultuuripoliitikas hoogustusid radikaalsemad liberaalsed reformid, mida on mõtestatud kultuuri lahtiriigistamisena. Avalik-õiguslikest ja riigieelarvelistest kultuuriasutustest said osalt ärilistel alustel opereerivad eraõiguslikud sihtasutused. See on muuhulgas sundinud kultuuri- ja mäluasutusi leiutama end meelelahutus- ja ajaviitetööstuse konkurentsis. Minu doktoritöö eesmärgiks on uurida, kuidas on aastail 2006-2015 selle loomemajandusliku väljakutsega hakkama saanud Eesti Kunstimuuseum (EKM). Keskendusin asutuse avaliku kuvandi uurimisele kindlal viisil - pärides, kuidas, millist retoorikat kasutades, veenab EKM pressiteadetes avalikkust külastama oma filiaalides avatud kunstinäitusi. Uurimistöö käigus avastasin, et eesti kunsti avalikud enesetutvustused pressiteadetes sarnanevad märkimisväärselt teoreetiliste kirjeldustega koloniseeritud kultuuridest. Tihenenud konkurentsis publiku tähelepanu pärast on läinud käiku müügiargumendid, mis rõhutavad eesti kunstielu kokkukuulumist Skandinaaviamaade, Lääne-Euroopa metropolide ja globaalsete kunstibiennaalide ning –triennaalidega. Kultuurilist tähendusrikkust ei omistata Eestile endale, selle kuulumisele Baltimaade hulka ja Ida-Euroopasse, ammugi mitte asendile Venemaa naabruses. Selline valikulisus kultuurilises ruumitajus ajendasid mind vaagima tänapäeva eesti kultuuri minapilti selliste postkolonialistlike uurimiskontseptsioonide valguses nagu kultuuriline enesekolonisatsioon ja Lääne kultuuriline hegemoonia. Etnotsentristlikud, eurotsentristlikud ja kultuurilise globaliseerumise argumendid pressiteadetes osutavad, et peamiseks eesti kultuuri kandjaks on meie endi arvates nn koloniaalne subjekt, kes rajab oma positiivse minapildi provintsiaalsuse stigmadest koosneva kaleidoskoopilise mosaiigina, teeb seda eemal asuva kultuurilise metropoli vaateväljas ning võtab omaks kujutletud metropolist avaneva vaate kui isikliku identsusnarratiivi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interactive VR Art Gallery: On the Other Side of the Painting
(Tartu Ülikool, 2021) Kuznetsova, Jelizaveta; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Summatavet, Kärt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The thesis describes the innovative concept of an interactive VR art gallery application „On the Other Side of The Painting“ and the development of its prototype. The solution aims to enhance the painting allowing the spectator to enter and interactively explore the world of painting but still return to the classic gallery format of displaying the painting itself as well as other paintings. This thesis covers an overview of similar applications, a detailed prototype application design and an evaluation with target group feedback. The virtual gallery prototype was created according to the basic principles of virtual reality applications and game design.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interdistsiplinaarne tõlge matemaatikast kunsti: gümnaasiumi matemaatikaõpiku analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Saar, Elis; Pärn, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel
(2015-05-19) Tatar, Tõnis
Tõnis Tatari doktoritöö "Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel" käsitleb kolme kunstniku – Jüri Arraku, Olav Marani ja Kaljo Põllu – loomingu ja mõtteavalduste põhjal eesti kunstis alates 1960. aastate lõpust kuni 1980. aastate teise pooleni aset leidnud muutuseid. Nende kunstnike koht alguses juhtivate kunstiuuendajate ning hiljem eesti kunsti traditsioonilise peavoolu silmapaistvamate esindajatena avab võimaluse eesti kunstis toimunud laiemate muutuste läbivalgustamiseks. Töö algab 20. sajandi teise poole Lääne kunsti vorminud ideede tutvustusega. Hoolimata suletud riigipiiridest ja olude erinevusest oli neil ideedel eesti kunstile otsesem või kaudsem mõju. Järgneb ülevaade Eesti NSV-s loodud kunsti ajaloolis-ühiskondlikust taustast. Töö põhiosas esitatakse põhjalikud käsitlused kolme kunstniku loomingust nõukogude perioodil. Autor väidab, et Arraku, Marani ja Põllu loomingus ja vaadetes aset leidnud järsk muutus ei olnud eraldiseisev ega juhuslik fenomen, vaid peegeldas erinevate eesti kunstile mõjunud tegurite kogumõju. Nõukogude võimu tellimust täitnud ning Lääne moodsat kunsti järginud suundumuste kõrval tõstab uurimus väärtustava tähelepanu alla eesti kunsti n-ö kolmanda tee, mille sisuks on kunstnike isikupärase maailmavaate esitamine traditsiooniliste kunstiliste vahenditega. Tatar rõhutab, et keskendumine tehnilisele professionaalsusele ning traditsioonilistele süžeedele ei tähendanud tingimata kunsti ühiskondliku mõõtme puudumist. Nii Arraku, Marani kui ka Põllu loomingus tuuakse välja keeruline ja ambitsioonikas kunstiline programm, millel ei puudunud ka moraalsed, rahvuslikud ja sotsiaalkriitilised aspektid. Tänu 1970. ja 1980. aastate peavoolukunsti populaarsusele oli selle mõju eesti inimeste identiteedi ja meelsuse kujundamisel tõenäoliselt suurem kui avangardistlike või nõukogude võimu teeninud kunstnike loomingul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunsti transformatiivse jõu käsitlus Friedrich Schilleri esteetikas
(Tartu Ülikool, 2025) Napa, Annabel; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile – transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reflexions - Using a Depth Camera to Create Interactive Generative Art
(Tartu Ülikool, 2025) Maandi, Henri; Plans, Mathias, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This thesis documents the creation of an interactive art exhibit called „Reflexions“. The thesis includes information about depth cameras and how they were used in the context of „Reflexions“, along with technical information about how the various artworks were designed. The thesis concludes by describing how the project was tested and a final analysis concerning various aspects of the project.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-10) Simson, Krista; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja “Visuaalkunsti väljendusvahendid semiootilise analüüsi kontekstis” eesmärk on uurida visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate integreerimise võimalusi. Uurimuse keskne argument on, et visuaalsemiootilise analüüsi ja kunstipraktikate integreerimine on teostatav eeldusel, et visuaalkunsti tõlgendamise protsesside analüüsi kõrval lähtutakse ka kunstiteose loomisprotsesside analüüsist. Visuaalkunsti teose elementide ja kompositsiooni semiootilisele analüüsile lähenetakse protsessilisuse vaatenurgast. Visuaalsemiootika seisukohast kujutab tähendusloome elementide ning neist moodustatud kompositsioonide analüüs endast mikrotasandi analüüsi. Põhimõtted, millel mikrotasandi kompositsioonid baseeruvad, kajastuvad nii suuremates tähendusüksustes kui diskursuses tervikuna. Niisiis on väitekirjas esitatud analüüsi puhul tegemist üldgeneratiivse lähenemisega, mitte konkreetsete loomeprotsesside analüüsiga. Teoreetilise raamistiku seisukohast oli oluline jälgida protsessi, kuidas 20. sajandi alguse vene vormikoolkonna ja avangardistliku kunsti teoreetilised impulsid kandusid üle Praha Lingvistilise Ringi kunstisemiootikasse ja avangardi praktikad integreerusid uue meedia lahendustesse. Väitekirja panus seisneb semiootilise analüüsi ja visuaalkunsti praktikate integreerimise aluste kaardistamises ning selleks vajaliku terminoloogia loomise lähtekohtade väljatöötamises. Arvestades visuaalse kommunikatsiooni määra plahvatuslikku kasvu, leiab autor, et semiootika kui distsipliini seisukohast on oluline integreerida semiootiline analüüs visuaalkunsti teooriate ja praktikatega.