Sirvi Märksõna "arukask" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

listelement.badge.access-status Embargo ,
Arukase (Betula pendula) õhulõhede juhtivuse ja mõõtmete varieerumine võrastikus
(Tartu Ülikool, 2003) Eensalu, Eve; Sõber, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors affecting ectomycorrhizal roots and rhizosphere in silver birch stands
(2011-05-23) Rosenvald, Katrin
Mineraaltoitainete, eelkõige lämmastiku kättesaadavus on peamine metsaökosüsteemi produktiivsust ja süsiniku salvestumist limiteeriv tegur. Doktoritöö põhieesmärk oli (I) analüüsida arukase (Betula pendula Roth.) imijuurte morfoloogilisi adaptatsioone ja risosfääriefekti erinevates kasvukohatingimustes; (II) välja selgitada puude vanuse mõju imijuurte morfoloogiale ja risosfääriefekti avaldumisele seoses puu mineraalse toitumusega. Kaasiku kasvukoht (jänesekapsa kasvukohatüüp, endine põllumaa ja rekultiveeritud karjäär) ning puu vanus avaldasid olulist mõju nii imijuurte morfoloogiale kui ka risosfääriefekti avaldumisele. Imijuurte eripind ja eripikkus olid suuremad väiksema lehelämmastiku, seega halvema lämmastikutoitumuse korral nii endistel põllumaadel kui ka metsamaal kasvavates kaasikutes. Kase imijuurte morfoloogia dünaamika oli sarnane nii happelisel metsamaal kui ka lubjakivirikkal karjääripuistangul kasvavate puistute vanuseridades, kusjuures muutused imijuurte morfoloogias toimusid kiiremini nooremas eas. Puu vanusega kahanesid imijuurte eripind ja eripikkus, samuti lehtede eripind ja lämmastikukontsentratsioon. Seega olid kiiret kasvu, kõrget efektiivsust ja füsioloogilist aktiivsust näitavad lehe- ja juureparameetrid suuremad nooremates puistutes ning võib järeldada, et lehtede ja imijuurte morfoloogia dünaamika puistu arengu vältel on kooskõlas. Mükoriisa seenpartneri mütseelitüüp (exploration type) mõjutas imijuurte morfoloogiat oluliselt. Risosfääriefekt oli seda suurem (risosfääribaktereid toetati seda enam), mida happelisem (bakteritele ebasoodsam) oli kasvukoha muld ja mida suurem oli imijuurte endi lämmastikusisaldus. Risosfääri hapestamine toimus, kui kasvukoha mulla pH(KCl)>5. Antud doktoritöös hinnati esmakordselt arukase ektomükoriissete imijuurte morfoloogiliste parameetrite varieeruvuse piire ning analüüsiti ektomükoriissete imijuurte morfoloogiliste adaptatsioonide funktsionaalset rolli erinevates kasvukohtades ja seoses puistute vanusega. Käesoleva töö tulemused aitavad püstitada uusi hüpoteese juurte ja risosfääri adaptatsioonimehhanismide edasiseks analüüsiks ja on kasutatavad erinevate keskkonnamõjude, sealhulgas muutuva maakasutuse tagajärgede prognoosimisel arukaasikutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors affecting soil respiration and its components in silver birch and Norway spruce stands
(2015-05-12) Kukumägi, Mai
Mulla CO2 voog ehk mullahingamine moodustab suure osa kogu metsaökosüsteemi hingamisest ja põhjapoolkera kõrgemate laiuskraadide metsad omavad olulist rolli globaalses süsinikuringes, mistõttu on selle voo kvantitatiivne hindamine väga aktuaalne teema. Käesolevas doktoritöös käsitleti kolme uudset aspekti. Esiteks suurenenud suhtelise õhuniiskuse mõju mullahingamisele, mis on oluline teave kõrgematel laiuskraadidel prognoositud kliimamuutuste valguses. Teiseks saadi Eesti jaoks uudsed tulemused mullahingamise jaotumisest autotroofseks ja heterotroofseks komponendiks arukase ja hariliku kuuse puistutes. Kolmandaks analüüsiti Eestis esmakordselt kändude juurimise mõju mulla CO2 voogudele. Doktoritöö laiemaks eesmärgiks oli analüüsida erinevate abiootiliste (suurenenud suhteline õhuniiskus, mullatemperatuur ja mullaniiskus) ja biootiliste (puuliik, puistu vanus ja arengustaadium, peenjuurte biomass ja käive, maapealne varise voog mulda, mulla mikroobne biomass ja selle aktiivsus) tegurite ning metsamajandamise (lageraiejärgne kändude juurimine) mõju mullahingamisele ja selle autotroofsele ja heterotroofsele komponendile erineva vanusega arukaasikutes ja hariliku kuuse puistutes. Töö tulemusena selgus, et mullatemperatuur on peamine keskkonnategur mullahingamise sesoonse dünaamika kirjeldamiseks ja mullaniiskusel on nõrk mõju. Suurendatud suhteline õhuniiskus vähendas mullahingamist, kuigi alustaimestiku juurte biomass, produktsioon ja mikroobikoosluste aktiivsus kasvas. Puistu vanus mõjutas mulla CO2 vooge nii arukase kui hariliku kuusiku vanusereas, mis seostus pigem muutustega biootilistes tegurites (peenjuurte dünaamika) kui muutustega mullatemperatuuris ja mullaniiskuses. Mullahingamise komponentide temperatuuritundlikkus oli vastupidine lehtpuu- ja okaspuupuistutes. Esmased tulemused näitasid, et viljaka kasvukohatüübi korral lageraiejärgne kuusekändude juurimine mulla¬hingamist oluliselt ei mõjuta. Antud töö näitab, et metsaökosüsteemi mullahingamine on väga keeruline protsess ning erinevaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid, mis seda protsessi mõjutavad, tuleb metsa süsinikuringe prognoosimisel arvesse võtta – eriti kliimamuutuste kontekstis.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fotosünteesi veekasutuse efektiivsuse varieeruvus arukase (Betula pendula) võras
(Tartu Ülikool, 2009) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kas arukask (Betula pendula) omastab lehtedega kastevett?
(Tartu Ülikool, 2018) Pall, Linda; Ott Kangur, juhendaja; Arne Sellin, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö peamine eesmärk on välja selgitada, kas arukask (Betula pendula) omastab lehtedega kastevett. Lisaks uuriti, kas koidueelsel ajal esineb lehtede ja mulla vaheline veepotentsiaalide tasakaalustamatus ning millistest keskkonnafaktoritest see sõltub. Veel uuriti, kas õhu kunstlik niisutamine mõjutab uuritavaid parameetreid. Katse viidi läbi metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (Free Air Humidity Manipulation, FAHM) katsealal, mille katseringid jagunevad kontroll- ja niisutusringideks. Viimastes toimub õhu kunstlik niisutamine. Läbi viidud mõõtmiste tulemused näitasid, et tingimustes, kus puudel ei esine veedefitsiiti, arukase lehed kastevett ei omasta. Küll aga esines koidu eel lehtede ja mulla vaheline veepotentsiaalide tasakaalustamatus, mille peamiseks põhjuseks oli öine transpiratsioon. Õhu kunstlikul niisutamisel mingit mõju uuritavatele tunnustele ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kase istutusmaterjali kasvatamisest
(1965) Ott, Paul
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasepuidu anatoomiline ehitus ja füüsikalis-mehaanilised omadused Eesti metsakasvukohatüüpides
(Tartu : [Eesti NSV Teaduste Akadeemia], 1969) Kasesalu, Aino; Veermets, K., juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Keskkonnafaktorite mõju arukase gaasivahetusele: fookuses fotosünteesi veekasutuse efektiivsus
(Tartu Ülikool, 2011) Niglas, Aigar; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Keskkonnafaktorite mõju ksüleemivoolu jaotumisele arukase võras
(Tartu Ülikool, 2008) Lubenets, Kristina; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nitraat- ja ammooniumlämmastiku mõju arukase (Betula pendula Roth.) kasvule ja veevahetusele erineval õhuniiskusel
(Tartu Ülikool, 2018) Kullerkann, Andreas; Priit Kupper, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas erinevad lämmastikuallikad varieeruva õhuniiskuse juures avaldavad erinevat mõju arukase (Betula pendula) kasvule ning transpiratsioonile. Lisaks uuriti klorofülli sisalduse erinevust lehtedes. Püstitatud katse lämmastikuallikateks oli nitraat- ja ammooniumlämmastik. Katse tulemused näitasid, et nitraat- ja ammooniumlämmastiku mõju arukase kasvule ei olnud erinev. Eelmainitud lämmastikuallikad avaldasid erinevat mõju vaid lehe klorofülli sisaldusele ning transpiratsioonile.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Õhu- ja mullaniiskuse mõju arukase vee- ja gaasivahetuse ööpäevasele varieeruvusele
(Tartu Ülikool, 2011) Inno, Liina; Kupper, Priit, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
On the crown structure of two light-demanding deciduous tree species
(Tartu Ülikool, 2003) Tulva, Ingmar; Kull, Olevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurendatud õhu- ja mullaniiskuse mõju arukase ja hariliku kuuse lehestiku ja arukase peenjuurte seenekooslustele
(Tartu Ülikool, 2023) Mihhail, Brodski; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Arukask Betula pendula Roth ja harilik kuusk Picea abies (L.) H. Karst. on ühed enamlevinumad ja ökoloogiliselt tähtsamad puuliigid Eestis ja Põhja Euroopas. Nende koed on elupaigaks seenekooslustele, mis on liigilise koosseisu ja oma funktsionaalsuse poolest väga mitmekesised. Kliimamuutuste tagajärjena ennustatakse Eesti piirkonnas tulevikus sademete hulga ja õhuniiskuse suurenemist. Magistritööks koguti kase lehtede ja juurte ning kuuseokaste proove kliimamuutuste võimaliku mõju uurimiseks metsaökosüsteemi õhu- ja mullaniiskuse manipuleerimiskatsealalt (FAHM) ja võrdluseks lähedastelt metsaaladelt. Proovid sekveneeriti kõrge läbilaskevõimega DNA sekveneerimismeetoditega. Selgus, et FAHM katseala ja metsaalade puude seenekooslused erinevad liigiliselt koosseisult, kuid mitte liigirikkuselt ja mitmekesisuselt. FAHM katsealal omakorda erineb teistest töötlustest suurendatud õhuniiskusega töötlus. Silver birch Betula pendula Roth and norway spruce Picea abies (L.) H. Karst. are some of the most abundant and ecologically important tree species in Estonia and Northern Europe. Their tissues facilitate fungal communities which are very diverse in both species composition and ecological functions. As a consequence of climatic changes, elevated precipitation and air humidity is predicted for the region. For this master’s thesis samples of birch leaves and roots and spruce needles were collected from the forest ecosystem Free Air Humidity Manipulation experiment (FAHM) and nearby forest areas, in order to investigate the potential effects of climate change on these fungal communities. The samples were sequenced using high-throughput DNA sequencing. It turned out that the composition of fungal communities of trees in FAHM differ from those in forest areas, but there were no differences in species richness. Inside the FAHM, the elevated air humidity treatment differs from the rest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurendatud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula Roth.) ja hübriidhaava (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) valguskaitse strateegiatele
(Tartu Ülikool, 2018) Kirsimagi, Mari-Liis; Mänd, Pille, juhendaja; Rusalepp, Linda, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Eestis on tulevikus prognoositud aasta keskmise sademete hulga ja seega keskmise õhuniiskuse suurenemist. Selle võimaliku mõju uurimiseks Eesti metsaökosüsteemidele on rajatud FAHM (Free Air Humidity Manipulation) katseala, kus manipuleeritakse suurenenud õhuniiskusega Eesti metsanduses kasutatavaid kiirekasvulisi puid. Antud töö eesmärgiks oli uurida suurenenud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula Roth.) ja hübriidhaava (Populus tremula L. x P. tremuloides Michx.) fotosünteesi efektiivsusele ja valguskaitse strateegiatele rakendamisele kasvuperioodi erinevates faasides. Selleks mõõdeti kolmel korral kasvuperioodi jooksul lehtede klorofülli fluorestsentsi parameetreid ning määrati nende pigmentide sisaldus. Tulemustest selgus, et arukased hoidsid suve vältel suurendatud õhuniiskuse tingimustes hübriidhaabadest efektiivsemalt fotokeemilist võimekust stabiilsena. Arukased suurendasid kõrgema õhuniiskuse tingimustes suve lõpu poole karotenoidide kontsentratsiooni ja vähendasid valgustpüüdvate antennikomplekside osakaalu. Hübriidhaaval oli kõrgema õhuniiskuse tingimustes suurenenud karotenoidide vahendatud mittefotokeemilise kustutamise aktiivsus. Sügisel oli oluliseks valguskaitse mehhanismiks ka antotsüaniinide kogunemine. Käesolev töö näitas, et suurenenud õhuniiskus lükkas hübriidhaaval lehtede vananemist edasi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Suurenenud õhuniiskuse mõju arukase (Betula pendula) lehtede anatoomilisele ehitisele
(Tartu Ülikool, 2012) Alber, Meeli; Sellin, Arne, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch
(2023-11-01) Rusalepp, Linda; Kupper, Priit, juhendaja; Sõber, Anu, juhendaja; Püssa, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on paiksed organismid, mille tõttu ei ole neil võimalik ebasoodsate olude eest põgeneda. Ühe kohastumusena sünteesivad taimed teiseseid metaboliite – aineid, mis leevendavad kahjulikke keskkonnamõjusid, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Nende ainete osakaal kogu taime metabolismist võib olla väga suur, mille tõttu võib taime kasv jääda väiksemaks. Selle töö fookuses on tesisestest metaboliitidest fenoolsed ühendid, nt flavonoidid ja tanniinid, mida leidub kõigis taimedes. Valdavalt on keskkonnatingimuste ja taimede kaitseainete vahelisi seoseid uuritud laboris, kuid vabas looduses mõjutavad taimi korraga mitmed erinevad stressitegurid, mille koosmõjud on etteennustamatud. Välitingimustes läbiviidud katsed annavad suure praktilise potentsiaaliga teadmisi, mis on näiteks rakendatavad puistute majandamisel. Antud doktoritöös uuriti, kuidas keskkonnatingimused, puudevaheline ja võrasisene konkurents ning metsanduslikud praktikad (harvendusraie tüübid) mõjutavad hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides) ja arukase (Betula pendula) lehtedes ning juurtes leiduvate fenoolsete ühendite sisaldust. Selgus, et keskkonnatingimusete mõjul muutub kaitseainete sisaldus rohkem konkurentsis allajäänud väikestes puudes kui domineerivates puudes. Ulatuslik harvendamine avaldas kasvus allajäänud hübriidhaava lehtede fenoolsete ühendite sisaldusele pikaajalist mõju, kuid ei mõjutanud fenoolsete ühendite sisaldust domineerivates puudes. Ka aasta keskmine temperatuur mõjutas enam väiksemate puude kaitseainete profiili. Lisaks leiti, et selliste fenoolsete ühendite nagu hüdroksübensoaadid ja kondenseerunud tanniinid sisaldus nii lehtedes kui juurtes võib olla hea stressiindikaator jahedamates, niiskemates ja varjulisemates kasvutingimustes, samas kui lehtede flavonoidide sisaldus oli tugevas seoses valguse intensiivsusega. Kokkuvõtvalt, puude kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. Et kaitseainetesse ja kasvu investeerimise vahel on lõivsuhe, on soovitatav vähemintensiivne varane harvendamine, et puistu kasvupotentsiaali efektiivsemalt ära kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valguse spektri mõju arukase (Betula pendula Roth) lehtede gaasivahetusele ja hüdraulilisele juhtivusele
(Tartu Ülikool, 2016) Papp, Kaisa; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas valguse spektraalsed omadused mõjutavad arukase lehtede ja võrsete talitlust. Taime võrseid eksponeeriti valgele, punasele ja sinisele valgusele. Tulemustest selgus, et õhulõhede juhtivus (gS), lehe (KL) ja oksa (võrse telje) hüdrauliline juhtivus (KB) ning sisemine veekasutuse efektiivsus (IWUE) sõltusid valguse kvaliteedist. Samuti uuriti, kas võrse asend võras mõjutab nimetatud funktsionaalseid tunnuseid. Selgus, et gS, IWUE ja KL puhul osutus võra asend oluliseks, KB puhul aga mitte. KL ja gS olid varjulehtedes väiksemad kui valguslehtedes, IWUE aga suurem. Oksa gaasilise ning vedela faasi juhtivuste vahel esines positiivne seos. Kuna valgus- ja varjulehed on kasvu jooksul kohanenud erinevatele valgustingimustele on ka nende füsioloogiliste parameetrite tundlikkus valguse spektri suhtes erinev.