Sirvi Märksõna "arvamuslood" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvamusliidrite hinnang Postimehe ja Eesti Päevalehe arvamusartiklites Eesti Vabariigi valitsuse tegevusele seoses pronkssõduri teisaldamisega
(Tartu Ülikool, 2024) Oraste, Kaarel; Selart, Ene, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliseid hinnanguid jagasid erinevad arvamusliidrid Postimehe ja Eesti Päevalehe arvamuskülgedel Eesti Vabariigi valitsuse tegevusele seoses pronkssõduri teisaldamisega. Selleks otsisin välja kõikse valimi alusel perioodil 25. aprill–26. mai Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmunud teemakohased arvamusartiklid. Töö teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade peatükis defineerisin arvamusliidrite, arvamusartiklite ja kriisiolukordade olemuse ning tõin välja pronkssõduri teisaldamisega seotud võtmesündmused kronoloogilises järjekorras. Samuti andsin ülevaate varasematest uuringutest Eestis sarnastel teemadel. Kuigi pronksiööd ja sellega seotud sündmusi on Eestis mitmest eri vaatepunktist analüüsitud ja uuritud, siis on minu töö esmakordne, sest lähenemine hõlmab endas arvamusliidrite artiklite analüüsimist. Varasemalt on meediakajastust küll uuritud, aga esitatud on vaid kvantitatiivseid andmeid või pole tekstide sisu süvitsi analüüsitud. Seetõttu loon enda tööga väärtuse näiteks valitsuskommunikatsiooni valdkonnas. Tööl on kokku kolm uurimisküsimust ning need on kõik seotud arvamusliidritega ning nende antud hinnangutega. Kokku leidsin Postimehest ja Eesti Päevalehest 28 teemaga seonduvat ja valimi kriteeriumitega sobivat arvamusartiklit. Valitud analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille eesmärk oli uurida arvamusartiklite tekstilisi tähendusi ja tõlgendusi. Induktiivselt deduktiivset kodeerimist kasutasin tekstisisu kategoriseerimise ja võrdlemise meetodina, mis võimaldas tuvastada sarnaseid mustreid, teemasid ja järeldusi analüüsitavates arvamusartiklites. Küll aga on kvalitatiivse sisuanalüüsi üheks põhiliseks piiranguks üldistamise võimaluse puudumine (Kalmus jt, 2015). Samas ei soovinud ma tulemusi suurele populatsioonile üldistada, vaid tahtsin saada ülevaadet väiksemahulisest valimist. Analüüsitud andmete tulemuste põhjal jõudsin nelja järelduseni: 1) sõna võtnud arvamusliidrid olid ühiskonna tasandil ja jagasid erinevaid hinnanguid. 2) arvamusliidrite roll kriisis oli esitada selgitusi ning sündmustele erinevaid vaatepunkte. 3) peamise positiivse hinnanguna valitsuse tegevusele nähti otsust pronkssõdur teisaldada ning säilmed ümber matta. 4) peamise negatiivse hinnanguna valitsuse tegevusele nähti viisi, kuidas ja millal pronkssõdur teisaldati. Suurem osa analüüsitud arvamusartiklitest olid valitsuse tegevuse suhtes kriitilised ning lisaks valitsusele said kriitikat ka erinevaid ministrid, nagu näiteks peaminister, siseminister ja kaitseminister. Valitsuse tegevust hindasid positiivselt peamiselt koalitsioonipoliitikud ja haritlased, kes kutsusid rahvast üles valitsust mõistma ja toetama ning jagasid selgitusi. Vähe oli arvamusartiklites juttu konflikti välispoliitilisest mõjust ja majanduslikest sanktsioonidest. Samuti oli arvamusliidrite hulgas vaid kaks autorit, kes esindasid venekeelse elanikkonna arvamust ja nägemust konfliktile. Bakalaureusetöö põhjal on võimalik ka mitmeid edasisi uuringuid teha - millised tegurid võisid arvamusliidrite antud hinnanguid mõjutada, kuidas mõjutasid arvamusliidrid oma hinnangutega avalikku arvamust ja kuidas samastuvad või erinevad arvamusliidrite arvamused suurimate päevalehtede juhtkirjade arvamustega, et näha kuidas kattus ühiskonna arvamus ajakirjandusega
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopastumise kuvand Eestis kooseluseadusest tulenenud väärtuskonflikti näitel kolmes suuremas meediaväljaandes avaldatud arvamuslugude põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Kirs, Kevin; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2014. aastal riigikogule üle antud kooseluseadusest kujunes 2020. aastaks ühiskonda lõhestav väärtuskonflikt, mis jagas konflikti osapooled maailmavaate põhjal kahte erinevasse gruppi. Viimaste aastate jooksul kujunenud kuvandi põhjal võib konflikti osapooled kokku võtta järgnevalt. Üks osapool iseloomustab „meid“ ühiskonna arengut soosiva Lääne- ja Põhja-Euroopa väärtusruumi kaudu ning kirjeldab „neid“ konservatiivsete ja idaeuroopalikena. Teine osapool iseloomustab „meid“ rahvuslike ja väärtusi hoidvatena ning „neid“ lääneeuroopalike vasakliberaalidena, kes seavad ohtu senised tõekspidamised. Kas see kuvand ka tegelikult paika peab – seda olengi püüdnud oma magistritöös avada. Selle magistritöö eesmärgiks on anda avaliku arvamuse analüüsimisel ülevaade sellest, kuidas tajutakse Eesti ühiskonnas Euroopa integratsiooni viimase kümnendi ühe tervavaima väärtuskonflikti kontekstis. Uurimisküsimus on, milline on euroopastumise kuvand kooseluseadust saatva meie-nemad väärtuskonflikti kontekstis. Töö hüpotees on, et eelpool kirjeldatud kuvand, mis taandub sellele, et KOOS omab euroopastumisega põhjus-tagajärg seost, on kujundatud väärtuskonflikti käigus. Uurimise tulemusel selgus, et euroopastumise taju tõstatus teemaks järk-järgult konflikti politiseerimise kaudu. Teema, mis algas 2014. aastal sallivuse ja õigusloome küsimusest, kujunes pärast seaduse vastu võtmist poliitiliseks väärtusküsimuseks, mida hakati kasutama järgnevatel riigikogu valimistel toetajate mobiliseerimiseks. See omakorda muutis euroopastumist tajutavamaks ja suurendas selle kogetavat mõju ühiskonnas. Euroopastumise taju tõstatus teemaks esialgu pigem seetõttu, et üks konflikti osapool kasutas euroopastumist negatiivses tähenduses, kirjeldamaks „neid“ kui EL-meelseid liberaalseid jõudusid. Hiljem võtsid euroopastumise kui selgelt tajutava protsessi kuvandi kasutusse ka seadustamise pooldajad, kes avavasid teemat peamiselt kuuluvusliku seose (sooviga kuuluda Lääne riikide sekka, mitte Itta), aga kaudselt ka julgeoleku küsimuse kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluating cohabitation: analysis of value-framing in opinion articles on the cohabitation act
(Tartu Ülikool, 2016) Kiviloo, Rauno; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This work examined the use of value frames in public discourse on the Cohabitation Act based on S. H. Schwartz’s theory of basic human values. More specifically, this thesis investigated which value frames were used in opinion articles on the cohabitation act and to what extent the relative prevalence of value frames reflects the value preferences of Estonians according to data from the 7th round of the European Social Survey. Two key premises of Schwartz’s (1992; 2012) theory of values are that a) there are ten universally recognized basic values and b) these values are interrelated and function in an integrated fashion. A sample of 51 opinion articles was coded for value frames based on each of Schwartz’s ten basic human values. Value-frames were ranked based on their frequency of use from most prevalent to least prevalent. All of Schwartz’s ten values were used as frames in opinion articles discussing the Cohabitation Act. The most prevalent value frames were benevolence (78%), universalism (68%) and security (63%) while power (11%), achievement (11%) and stimulation (2%) were the least prevalent. The data obtained content analysis was compared to Human Values data from the seventh round of the European Social Survey, where the values held by Estonians were ranked based on the relative importance assigned to them. Comparison of the two data sets revealed that the relative importance assigned to values was positively correlated with the frequency at which they were used as frames in opinion articles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pagulasdiskursus Postimehe arvamuslugudes aastal 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Kuslap, Minna; Lepajõe, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut