Sirvi Märksõna "arvukus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

listelement.badge.access-status Embargo ,
Ämblike faunistilisest uurimisest Eestis. Matsalu niitude ämblikkonna struktuur ja sesoonne dünaamika
(Tartu Ülikool, 2001) Meriste, Mart; Martin, Mati, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Consequences of supplementary feeding of wild boar – concern for ground-nesting birds and endoparasite infection
(2017-06-29) Oja, Ragne; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metssiga on sigalaste sugukonna kõige levinum liik, kelle arvukus tõusis oluliselt XX sajandi teisel poolel – muutus, mida on seostatud nii põllumajanduse üha jätkuva intensiivistumise kui laialt levinud lisasöötmisega. Kuna metssead on kõigesööjad, võib nende kõrge asustustihedusega kaasneda oht teistele loomadele, eelkõige maaspesitsevatele lindudele, kelle arvukus on langenud nii elupaiga vähenemise kui kiskluse tõttu. Lisaks võivad metssead mängida olulist rolli haiguspuhangutes, sest nad on reservuaariks paljudele kodu- ja metsloomadel levinud haigustele. Selle doktoritöö eesmärk oli uurida metssigade lisasöötmise võimalikke tagajärgi maaspesitsevatele lindudele ja metssigade nakatumisele siseparasiitidega, sest kõrge metssigade asustustihedus ja tihenenud kontakt liigikaaslastega söötmiskohtades võivad soodustada mitmesuguste haiguste levikut. Käesolevas töös oli lisasöötmisel metssigade arvukuse määramisel põhiroll ja söötmiskohtadest pärit teravili oli üks olulisemaid toiduallikaid ka soojal aastaajal, mil madal temperatuur ja paks lumikate ei takista loodusliku toidu kättesaamist. Kuid vaatamata sellele, et metssigadel oli võimalik tarbida lisasööta, rüüstasid nad metsas elavate kanaliste pesi ja murdsid noori tibusid ning metssigade ja kiskjate koondumine söötmiskohtade ümber tõstis maaspesitsevate lindude kisklusriski. Lisaks näitasid töös rakendatud uudse molekulaarse meetodi tulemused, et morfoloogilisel määramisel põhinev toitumisanalüüs väljaheidetest, mis on senistes toitumisuuringutes enim kasutatud meetod, alahindab lindude osakaalu metssea toidus, mistõttu võib ka varasemates töödes lindude esinemine olla alahinnatud. Lisaks maaspesitsevate lindude rüüsteriski tõstmisele mõjutas lisasöötmine ka metssigade nakatumist siseparasiitidega nii otseselt kui kaudselt läbi arvukuse kasvu. Söötmiskohad olid muutunud kopsuussidega nakatumise keskusteks ning pinnase kaudu levivate parasiitidega nakatumist soosis üleüldiselt suurenenud metssigade asustustihedust. Metssea majandamisel tuleks neid soovimatuid kõrvalmõjusid kindlasti arvesse võtta
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Distribution, feeding and habitat of benthic suspension feeders in a shallow coastal sea
(2017-03-29) Oganjan, Katarina; Lauringson, Velda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hõljumtoiduliste põhjaloomade levik, toitumine ja elupaik madalas rannikumeres. Hõljumtoidulised põhjaloomad on tähtis funktsionaalne rühm rannikuökosüsteemides. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, kuidas erinevad abiootilised ja biootilised tegurid ning nende interaktsioonid mõjutavad hõljumtoiduliste põhjaloomade levikut, toitumist ja kooseksisteerimist ning kuidas saab rakendada olemasolevaid andmeid nende kohta looduskaitseks. Uurimisalased liigid on söödav rannakarp, muutlik rändkarp ja harilik tõruvähk, mis on tähtsad elupaiga moodustajad Läänemeres. Rändkarbi toitumise hindamiseks korraldasime Pärnu lahes in situ ja ex situ katseseeriad looduslikest populatsioonidest kogutud isenditega. Tulemused näitasid, et isegi tugevalt eutrofeerunud veekogus sõltus rändkarpide toitumine peamiselt toidu kättesaadavusest. Samuti mõjutasid rändkarbi toitumist vee soolsus ja tuulest põhjustatud setete resuspensioon. Rannakarpide levikumustrite kirjeldamiseks kasutati olemasolevate arvukuse ja biomassi andmete põhjal Boosted Regressioon Trees masinõpe modelleerimist. Loodud mudelid näitasid, et põhjasubstraat, avatus lainetusele ja soolsus mängivad Eesti meres rannakarpide leviku kujundamises põhirolli. Bioloogilised interaktsioonid põhjataimestikuga mõjutasid rannakarpide biomassi nende elupaiga ulatuses. Põhjalikud teadmised liigi keskkonnaeelistustest ja levikumustrist panustavad nende liikide seire korraldamisse ja elupaikade säilitamisse. Rändkarbi ja tõruvähi kinnitumise ning keskkonnatingimuste vaheliste seoste uurimiseks teostati Pärnu lahes katse betoonist tehissubstraatidega. Tulemused näitasid, et loomade kinnitumist määrasid tehissubstraadi pinnaorientatsioon, bioloogilised interaktsioonid rändkarbi ja tõruvähi vahel ja erinevad keskkonnategurid. Rändkarpi mõjutas kõige rohkem temperatuur, tõruvähki aga avatus lainetusele. Tulemusi saab rakendada keskkonnaseisundi parandamise eesmärkidel, liikide leviku muutuste ennustamisel või võõrliikide seirekavade väljatöötamisel. Hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga hindamiseks kasutati arvukuse ja biomassi olemasolevaid andmeid aastatest 1995-2014. 2015 aastal kogutud andmete põhjal hinnati hõljumtoiduliste põhjaloomade elupaiga seisundit heaks kümnes jaamas üheteistkümnest. Kogutud andmed aitavad kaasa looduskaitseliste tegevuste läbiviimisel ning soodustavad ökosüsteemi probleemide varajast avastamist
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea
(2012-09-21) Arula, Timo
Läänemeres elav räim (Clupea harengus membras) on Atlandi heeringa (Clupea harengus L.) kääbustunud vorm, kes on kohastunud elama riimveelise Läänemere väga varieeruvates keskkonnatingimustes. Morfoloogiliste tunnuste alusel eristatakse Läänemere räimel kahte erinevat sesoonset kudemistüüpi – kevad ja sügiskudu räim. Käesolevas töös on analüüsitud räimevastsete toitumisaktiivsuse ja nende sooltorust leitud saakloomade dünaamikat ning leitut on seostatud valitud eluta- ja eluskeskkonna teguritega. Räimevastsete toidus oli valdavaks liigiks aerjalgne Eurytemora affinis, kusjuures kõikide teiste liikide isendeid leiti vaid juhuslikult. Räimevastete toitumisaktiivsus seostus erinevate keskkonnateguritega, ning seosed varieerusid sõltuvalt räimevastse arengust. Kalade varajaste elustaadiumite arvukuse dünaamika uuringute üks praktilisi väljundeid on juba möödunud sajandist alates seostunud kalavaru täiendi suuruse hindamisega. Vaatamata järjepidevatele pingutustele ei ole selles valdkonnas väga suuri edusamme saavutatud. Me leidsime, et suurte räimevastete arvukus seostus usaldusväärselt räimevaru täiendi arvukusega, ja on seega oluline kalandusandmetest mitte-sõltuv lisategur hindamaks kujuneva räimevaru suurust lähitulevikus. Käesolevas töös käsitletud üheksateistkümne Liivi lahe kevadräime varajaste elustaadiumidega seonduva teguri pika-ajalisel analüüsil (perioodil 1957-2010) selgitasime a) kas ja millal on toimunud radikaalsed pöördumatud muutused (ehk nn. režiiminihked), b) millised tegurid või nende kombinatsioon mõjutavad nimetatud muutusi ning c) kas režiiminihked süsteemis toimusid sünkroonselt räime varajaste elustaadiumidega. Leitu põhjal võib järeldada, et ökosüsteemis saab eristada kahte erinevat seisundit. Esimene neist kestis perioodil 1957–1985, millele järgnes sujuv, pikka aega kestnud üleminek (1986–1991) uude seisundisse, alates 1992 kuni tänapäevani. Sealjuures, tugevaim signaal keskkonnaseisundi muutustele pärines eluta keskkonnast ning seostus mere termilise režiimi muutusega. Analüüsi kaasatud fenoloogiliste ning eluskeskkonna komponente koondavate aegridade olulisus režiiminihkele oli seega vähemtähtis.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti arvukaimate suurkiskjate ilvese (Lynx lynx) ja hundi (Canis lupus) surve sõralistele saakloomadele, jaht ning territoriaalne paiknemine
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2008) Hansar, Eiki; Koskor, Eda, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti põldude ämblikud, põllu serva mõju nende arvukusele ja liigilisele koosseisule
(2004) Meriste, Mart; Martin, Mati, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fine scale distribution of ectomycorrhizal fungi and roots across substrate layers including coarse woody debris in a mixed forest
(Tartu Ülikool, 2003) Tedersoo, Leho; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hariliku ebapärlikarbi (M. margaritifera) seisundist, ohustavatest teguritest ning kaitsest Eestis ja mujal Euroopas
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Saar, Terje; Kaal, Reeda, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hundi (Canis lupus) toitumine sigade aafrika katku ja madala metssea arvukuse perioodil
(Tartu Ülikool, 2018) Dräbtsinski, Andrus; Valdmann, Harri, juhendaja; Saarma, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hunt ja tema elukeskkonda mõjutavad tegurid
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2005) Kass, Peeter; Luksepp, Johannes, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Läänemere viigerhülge arvukust ohustavad tegurid Eesti rannikul
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Rauk, Liina; Jüssi, Ivar, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lindude liigiline koosseis ja arvukus keskkonnatoetusi saavatel põllumajandusmaadel
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Elts, Jaanus; Lõhmus, Asko, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Maaritsa kahepaiksete faunast
(Tartu Ülikool, 1993) Kukk, Leelo; Ernits, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Metsise (Tetrao urogallus L.) elupaiganõudlus ning liigi arvukust mõjutavad tegurid
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Liekis, Maret; Ojaste, Ivar, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Metsislased, nende bioloogia, ohustatus ja arvukuse hindamine Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2008) Liepkalns, Lauri; Ernits, Jaan, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Metskitse tähtsus ökosüsteemis ja tema arvukust mõjutavad tegurid
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2011) Eha, Eteri; Männil, Peep, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metssiga (Sus scrofa L.) Kirde-Eestis
(Tartu Ülikool, 1971) Tõnisson, Jüri; Ling, Harry, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Must-toonekure (Ciconia nigra) seisund, ohutegurid, kaitse ja seire Eestis ja mujal Euroopas
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Riisenberg, Kati; Kaal, Reeda, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neeruti salukuusikute linnustik
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1963) Randla, Tiit; Remm, Hans, juhendaja; Tartu Riiklik Ülikool. Bioloogia-geograafiateaduskond; Tartu Riiklik Ülikool. Zooloogia kateeder
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Proportsioonide eristamise täpsuse sõltuvus diferentseeriva tunnuse tüübist ja eristatavate elementide arvust
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Kurjama, Kristin; Raidvee, Aire, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to examine observers’ ability to discriminate numerical proportions depending on the number and attributes of the elements. Observers’ task was to decide which one of the two overlapping sets of elements, distinguished by colour or orientation, was more numerous. Bernoulli response model (based on hypergeometrical distribution) with a single free parameter K (the supposed number of inspected elements on which the choice was made) was applied to describe the choice probabilities. According to the Bernoulli model, these K elements are chosen randomly, their number limited by perceptual capacity. With the growth of the total number of displayed elements N = 9, 13, 33, 65, the number of accounted elements increased disproportionately, with colour being a stronger discriminating feature than orientation. It is concluded that the Bernoulli model is an alternative for the habitual Thurstonian-type model for examining observers’ ability to discriminate proportions.