Sirvi Märksõna "asukoht" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asukohapõhise lähenemise kontseptsioon Eesti regionaalpoliitikat suunavates strateegiadokumentides
(Tartu Ülikool, 2016) Kivi, Tarmo; Sepp, Veiko, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas kajastub Lissaboni lepingu järgselt „uue lähenemisena“ Euroopa Liidu (EL) olulisematesse regionaalpoliitika valdkonna dokumentidesse jõudnud asukohapõhise regionaalpoliitilise lähenemise kontseptsioon, Eesti olulisemates regionaalarengut suunavates strateegiadokumentides, ning määratleda neis sisalduvad olulisemad asukohapõhise lähenemise kontseptsioonile vastavad algatused. Uurimus on oluline, kuna lubab teha järeldusi asukohapõhise lähenemise, kui mitmete autorite poolt regionaalpoliitilise sekkumisvahendina edukaks peetava lahenduse rakendamise hetkeolukorra ning perspektiivi kohta Eestis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks viidi läbi seitset Eesti peamist, perioodil 2012-2014, vastu võetud regionaalvaldkonda enim mõjutavat strateegiadokumenti analüüsiv kvalitatiivne teemaanalüüs. Uurimuse tulemusena leiti, et asukohapõhise lähenemise mõiste ja kontseptsiooni kui terviku läbiv ja süsteemne kasutamine vaadeldud dokumentides puudub. Mitmed asukohapõhise lähenemise olulised osad kajastuvad regionaalvaldkonna strateegiadokumentides ning EL-i struktuurivahendite kasutamist reguleerivates dokumentides, mis viitab EL-i regionaalvaldkonna strateegiate mõjule, samas kui majandusarengule suunatud strateegiad asukohapõhise lähenemise kontseptsiooni olulisi osasid pigem ei sisalda. Uuringu tulemusena saab viidata EL-i strateegiate ja toetuspoliitika mõjule ka tulenevalt mitme asukohapõhise lähenemise tunnustega algatuse sisaldumisest vaadeldud dokumentides (LEADER algatus, Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise algatus jt.). Uurimistöö tulemusena tehakse mitmeid ettepanekud, sh. asukohapõhise lähenemise põhimõtete lõimimiseks majandusarengule suunatud arengudokumentidesse, mis aitaks vastata regionaalpoliitilistele väljakutsetele ja tegevuste kooskõlalisusele, ning ettepanek kasutada võimalust asukohapõhise lähenemise algatuste pilootprojektide elluviimiseks läbi territoriaalsete kokkulepete sõlmimise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between maintaining and sustaining heritage in landscape: The examples of Estonian mires and village swings
(2015-05-12) Pungas-Kohv, Piret
Doktoritöö keskmes on maastik ja pärand kui protsessid. Teeside üldosas on pärandi kujunemist käsitletud mõistete säilimine ja säilitamine kaudu. Säilimist on määratletud kui iseeneslikku, holistilist kulgemist. Säilitamise korral on pärand objektina defineeritud ning säilitamine toimub läbi eesmärgipärase kaitsmise, tutvustamise vms tegevuse kaudu. Nende kahe kontseptsiooni valguses uuriti maastikus kahe näite, kiikede ja soode tähendusvälja muutumist viimase saja aasta jooksul. Üldosa jaguneb neljaks alaeesmärgiks, mis sisaldab kahe näite paigutumist säilimise ja säilitamise skaalale ning erinevate tegurite esitlusele, mis toetavad või takistavad minevikus tekkinu toimimist tänapäeval. Doktoritöö tulemusena on koostatud mudel, mis aitab kaardistada pärandi majandamisviise: A) elamise-kontseptsioon (living-in), kus kohalik inimene on ise pärandi looja/tarbija; B) elamus-kontseptsioon (jumping-into), kus pärandit külalisena tarbitakse; C) vaatlus-kontseptsioon (looking-at), kus inimene on pigem passiivse pealtvaataja rollis. Uurimuse käigus ilmnes, et külakiigekohad on ilmekaks elamise-kontseptsiooni näiteks. Kiikesid ja kiigekohti institutsionaalselt ei kaitsta; sageli on kiige ehituse taga kogukonna soov. Peamine kiigekohtade elushoidmist pärssiv tegur on hirm vastutuse ees, kui kellegagi kiikujatest peaks midagi halba juhtuma. Lahendusena on võimalik välja töötada turvalisemad külakiiged ning jagada vastutust kiikujate, kiigemeistrite ja maaomaniku vahel. Loodud mudeli rakendamine soodes aitas välja tuua, et soid käsitletakse eelkõige vaatlus-kontseptsiooni ja vähem elamus-kontseptsiooni kaudu. Elamise-kontseptsioon on säilinud marjade korjamise kontekstis. Soo kui looduspärandi säilitamine väljendub looduskaitselise ja loodusharidusliku tegevuse kaudu. Võib väita, et soode näitel pärandkultuur ja looduskaitse pigem välistavad üksteist, soodustades eelkõige vaatluspõhist pärandi majandamist. Vahetuma kontakti saamiseks tuleks soodes võimaldada ka elamus-põhist kasutust. Loodud pärandi toimimise mudel aitas ühtlasi tõestada, et säilitamine aitab defineerida pärandiobjekti, seevastu säilimine aitab objekti tegevuslikult elus hoida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact of location on website-based ICT mobilization strategies of Mikhail Khodorkovsky and Alexei Navalny during Russian parliamentary election 2016
(Tartu Ülikool, 2017) Tretiakova, Iryna; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Objektide keskmise asukoha eristamine
(Tartu Ülikool, 2023) Hallik, Helen; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Raamatukogu ruumis: Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu harukogude paiknemise analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Pukk, Reelika; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tiebout model in application to firms
(Tartu Ülikool, 2017) Yaman, Evren; Friedrich, Peter, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Töökorralduse eripärad eri piirkondades paiknemise korral: Haridus- ja Teadusministeeriumi näide
(Tartu Ülikool, 2016) Saarepuu, Kadri; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond