Sirvi Märksõna "ateism" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 28

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aadam ja Eeva ja usuteadlased
(1961) Hayn, H. G.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehe "Edasi" osast ateistlikus propagandas aastatel 1959-1964
(Tartu Riiklik Ülikool, 1966) Oras, Rein; Kalits, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ateism Thomas Hobbesi filosoofias
(Tartu Ülikool, 2018) Suur, Tiina; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The purpose of my thesis is to find out whether there is any atheism in the philosophy of 17th century thinker Thomas Hobbes. To start with, I gave an introductory overview of Hobbes's life so it would be easier to understand what is the background he is coming from. Then I discussed three main subjects that are important in his philosophy: materialism, political philosophy about government, and theory of life after death. Firstly I made it clear what these three subjects are, secondly I brought forth his ideas that weren't presented clearly enough within these three topics that could indicate his possible atheism. For example Hobbes being a materialist and his reasoning about the existence of God. Lastly I presented the conclusions that I made relying on the analysis of these three subjects. I inferred that even though Hobbes was considered to be an atheist during his lifetime, nowadays he would rather be thought of as a deist and that because of the definition I gave for an atheist – atheist is a person who denies the existence of God. Hobbes did not deny it, quite the opposite, he said that God does exist but he doesn't intervene in people's lives. I also concluded that Hobbes was considered to be an atheist because his understandings of God did not match with the Christian understanding of God which was the dominant way of thinking back in the 17th century. In addition I added that the confusion in some places in his theories came from the pressure of the society. What is meant is that taking into account the dominant Christian way of thinking it was almost impossible to write any philosophy without considering God, that means that Hobbes had to say something about God even if it was not in consistency with his understandings of the world, for example his materialism. It is also important to understand that it can't be said with confidence that Hobbes was an atheist or a deist because in different centuries there have been different understandings of these concepts. He can be thought of as an atheist or as a deist only in the corresponding era.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ateismi ajaloost Eestis (XIX sajandi lõpust kuni aastani 1989)
(2004) Remmel, Atko; Altnurme, Riho, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ateismialane kasvatustöö ülesannetest ja kogemustest kaasajal (Eesti NSV rahvaülikoolide ateismiteaduskondade tegevuse põhjal)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1965) Rajasalu, Inda; Koger, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti legaalne revolutsiooniline töölisajakirjandus võitluses religiooni vastu aastail 1926-1933
(Tartu Riiklik Ülikool, 1965) Sakkeus, L.; Kuuli, Olaf, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hajutatud müüdid : eesti kirjamehed religioonist
(1961) Kabur, Vaime, koostaja; Tarand, Helmut, koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Jean Meslier - XVIII sajandi utopist ja ateist
(Tartu Riiklik Ülikool, 1968) Kleis, Katrin; Madisson, Julius, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jean Meslier' ateism ja selle osa XVIII sajandi kristlik-katoliku kiriku kriitikas
(Tartu Riiklik Ülikool, 1960) Annist, Sirje; Madisson, Julius, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõulupühade tekkimine ja nende klassiline olemus
(Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1940) Rumjantsev, N. V.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõulupühade tekkimine ja nende reaktsiooniline olemus : (abiks agitaatoreile)
(Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1940) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lvcretivs
(Venetiis : In Aedibvs Aldi, Et Andreae Soceri, 1515) Lucretius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maailma loomise religioosse legendi kokkuvarisemine
(1949) Pahhuto, S.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marksistlik filosoofiline materialism on teoreetiliseks relvaks võitluses religiooni vastu
(1955) Kolonitski, Pjotr
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mitt, Anatoli. Isikuarhiiv
(Tartu, 1984) Tartu Ülikooli Raamatukogu; Mitt, Anatoli, arhiivimoodustaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioon on teaduse ja progressi vaenlane
(1955) Prokofjev, Vassili
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooni tekkimine ja tema reaktsiooniline sotsiaalne olemus
(1953) Erport, David
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s aastail 1957–1990. Tähtsamad institutsioonid ja nende tegevus
(2011-07-20) Remmel, Atko
Peamiselt arhiiviallikatel baseeruv uurimus kirjeldab religioonivastasesse võitlusse kaasatud olulisemate ametkondade tegevust ja institutsionaalset arengut Nõukogude Eestis aastail 1957-1990. Stalini valitsemise perioodile järgnenud pingelangus tõi endaga kaasa teatava „religioosse renessanssi“, mis alarmeeris mõningaid kõrgemaid parteitegelasi. See ja utoopiline plaan jõuda paarikümne aastaga kommunistliku riigini – mille ühe peamise takistusena nähti „kodanlikke igandeid“, mille hulka kuulus ka religioon – vallandasid 1958. aastal religioonivastase kampaania, mis kestis kuni 1964. aastani. Kampaania käigus karmistati religioonialast seadusandlust ja kutsuti ellu mitmeid uusi religioonivastase võitluse üksusi, mis tegutsesid religioonialaste seaduste kontrollimise ja ateistliku propaganda valdkonnas – seda nii piirkondlikul kui ka ülevabariigilisel tasandil; ateismipropagandiste hakati ette valmistama nii rahvaülikoolides kui parteiharidussüsteemis. Pärast 1964. aastal toimunud muudatusi riigi juhtkonnas leidis riiklikus religioonipoliitikas aset teatud leevenemine, kuid negatiivne suhtumine religiooni jäi kestma nõukogude perioodi lõpuni – muutused selles suhtumises on märgatavad alles aastast 1988. Uuenenud religioonipoliitika ei toonud endaga kaasa mitte kampaania käigus loodud üksuste likvideerimist, vaid hoopis katseid neid nii efektiivsemalt kui ka varjatumalt tööle rakendada. Tõsi küll, edutult, sest arhiiviallikate põhjal ilmneb, et enamike riiklike organite ja asutuste ning ka parteiüksuste jaoks oli ateistlik võitlus täiesti ebaolulisel kohal. Võttes arvesse tegevuse olematut või puudulikku koordineerimist ning segaseid käsuliine, võib väita, et religioonivastase võitluse süsteem oli võrdlemisi ebaefektiivne ning taandus lõppkokkuvõttes ainult erinevate institutsioonidega seotud ateismientusiastide tegevusele. Uurimuses leiavad käsitlemist partei propaganda- ja haridussüsteem, usuasjade voliniku aparaat ühes talle allunud ususeadusandluse kontrollkomisjonidega, ühing „Teadus“ ja rahvaülikoolide süsteem – nende omavahelised sidemed, areng ja tegevus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioosse ideoloogia reaktsiooniline olemus
(1953) Kaširin, Pjotr
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioossete kombetalituste ja pühade päritolu ning reaktsiooniline olemus
(1953) Sokolov, Vassili