Sirvi Märksõna "attention deficit hyperactivity disorder" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus-tähelepanuhäire skooride püsivus ajas
(Tartu Ülikool, 2019) Jõgi, Karl; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuriti ELIKTU populatsioonipõhise longituuduuringu valimi varal aktiivsus-tähelepanuhäire kahe komponendi - tähelepanematuse-keskendumisraskuste ja hüperaktiivsus-impulsiivsuse - muutumist ajas. Selleks võrreldi nooremas eas kõrgemalt skoorinud isikute ning kontrollgrupi tulemuste muutust kahes kohordis läbi nelja uuringulaine. Leiti, et kõrged skoorid kummalgi komponendil ei ennusta kõrgemaid skoore täiskasvanuna. Kuigi kõrgema ATH-skoori saanud isikud osalesid hilisemates uuringulainetes vähemal määral võrreldes kontrollgurpiga, on selle uurimuse tulemuste põhjal põhjust optimismiks kõrge ATH-skooriga noorte sümptomaatika paranemise osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite, une, energilisuse ja digivahendite kasutuse seosed lasteaiaealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Suve, Mirjam; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida Eestis elavate lasteaiaealiste laste uneaega, liikumist ja energiat, igapäevast digivahendite kasutamist, nende omavahelisi seoseid ja seoseid aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite ning vastandliku käitumisega. Valim koosnes 424st Eesti lasteaialapsest. Uuring oli küsimustikupõhine ning küsimustiku täitsid lapsevanemad. Uuringu tulemused näitasid, et ekraaniaeg mõjutas oluliselt laste keskmist uneaega. Suurema uneajaga lapsed olid liikuvamad ja energilisemad. ATH sümptomeid esines rohkem poistel kui tüdrukutel. ATH sümptomeid ja vastandlikku käitumist ennustas lisaks soole kõige paremini laste keskmine ekraaniaeg. Käesoleva uuringu tulemustest liikumise ja energia ning ekraaniaja vahel seoseid ei leitud. Uneaeg statistiliselt olulisi tulemusi ATH sümptomite ja vastandliku käitumise juures ei andnud, kuid nõrk positiivne seos siiski esines. Statistiliselt oluline oli ekraaniaeg keskendumise ja tähelepanu probleemide ning vastandliku käitumise juures. Samuti mõjutas vastandlikku käitumist laste vanus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dopamiini D2 retseptori geeni C957T polümorfismi seos alkoholismi ning aktiivsus-ja tähelepanuhäirega
(Tartu Ülikool, 2020) Eek, Herman Matis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Dopamiinil on leitud seos aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja alkoholismiga. Dopamiini D2 retseptori (DRD2) C957T polümorfismil on leitud seos alkoholismile ja ATH-le omaste sümptomitega. Praegune uuring keskendus antud polümorfismi, ATH ja alkoholismivahelistele seostele. Alkoholismi uurimisel vaadeldi andmeid tarbimise sageduse, sõltuvuse ja kuritarvitamise kohta ning ATH uurimisel vaadeldi tähelepanematust ja hüperaktiivsust/impulsiivsust. Uuringu tulemused näitasid, et DRD2 C957T genotüübil ei tundu olevat seost ATH ja alkoholismiga. Kooskõlas varasemate uuringutega leiti ATH ja alkoholismi vahel positiivne seos ning et mehed tarbivad naistest rohkem alkoholi. Soolisi erinevusi uurides avastati, et naistel avaldub alkoholismi mõju ATH-le tugevamini kui meestel. Töö selgitab DRD2 C957T genotüübi olulisust ja sugudevahelisi erinevusi ATH-s ja alkoholismis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modern cognitive and social intervention techniques in paediatric neurorehabilitation for children with acquired brain injury
(2019-12-11) Saard, Marianne; Kolk, Anneli, juhendaja; Männama, Mairi, juhendaja; Šlik, Eve-Õiglane, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Omandatud ajukahjustusega lapsed vajavad kaasuva kognitiivse ja sotsiaalse defitsiidi diagnostikat ja rehabilitatsiooni, mis on oluline lapse akadeemilise edukuse ja elukvaliteedi parandamisel. Neurorehabilitatsioon on plaanipärane sekkumine, mille eesmärk on kompenseerida või kergendada ajukahjustusest põhjustatud defitsiiti. Antud doktoritöö eesmärk oli uute arvutipõhiste meetodite kasutuselevõtmine omandatud ajukahjustusega laste kognitiivses ja sotsiaalses neurorehabilitatioonis. Treeningdisainid loodi tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi häirete raviks. Uuringus osales 59 epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga ja 47 tervet kontrollgrupi last vanuses 8–12 aastat. Patsiendid läbisid rehabilitatsiooni (10 treeningut) koos eelneva ja treeningujärgse testimisega. Tähelepanu ja ruumitaju treeningus kasutati arvutipõhist ForamenRehab lastele kohandatud programmi väljatöötatud treeningprotokollidega. Sotsiaalsete häirete raviks loodi esmalt struktureeritud neurorehabilitatsiooni mudel, mis koosnes sotsiaalse kompetentsi olulistest komponentidest, nende hindamismeetoditest ja rehabilitatsiooni vahenditest: puutetundlikud lauad Snowflake Multiteach Tabletop ja Diamond Touch Table, ning virtuaalreaalsuse keskkonnad. Tulemusena esines patsientidel treeningu eelselt väljendunud tähelepanu, ruumitaju ja sotsiaalse kompetentsi defitsiit. Arvutipõhised ja virtuaalreaalsuse programmid olid efektiivsed kognitiivsete häirete ravis. Patsientidel esines treeningute järgselt oluline paranemine kahes tähelepanu komponendis (tähelepanu jagamine ja seiramine) ja kolmes ruumitaju komponendis (visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju) ning raviefekt oli säilinud järeltestimisel 1,3 aastat hiljem. Sotsiaalse rehabilitatsiooni järgselt paranesid oluliselt patsientide vaimuteooria (Theory of Mind) ja emotsioonide äratundmine, kasutati rohkem koostööoskuseid, verbaalset ja mitteverbaalset kommunikatsiooni ning pragmaatika oskuseid. Uuringute tugevuseks oli sajaprotsendiline ravisoostumus ning positiivne tagasiside. Olulised on töö käigus välja töötatud teaduspõhised sekkumisprotokollid ja uued tehnoloogiapõhised rehabilitatsioonimeetodid häirunud funktsioonide spetsiifiliseks raviks lastel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reward sensitivity, affective neuroscience personality, symptoms of attentiondeficit/hyperactivity disorder, and TPH2-703G/T (rs4570625) genotype
(Cambridge University Press, 2020) Pulver, Aleksander; Kiive, Evelyn; Harro, Jaanus
Objective: Reward sensitivity is an increasingly used construct in psychiatry, yet its possible inner structure and relationship with other affective variables are not well known. Methods: A reward sensitivity measurement scale was constructed on the basis of large item pool collected from birth cohort representative samples (the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study; original n = 1238). Affective Neuroscience Personality Scale (ANPS) and the Adult Attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) Self-Report Scale (ASRS) were administered in young adulthood. A variant (rs4570625) of the gene encoding tryptophan hydroxylase 2 (TPH2) that is responsible for the synthesis of central serotonin was genotyped. Results: Reward sensitivity consisted of two orthogonal components, operationally defined as Openness to Rewards and Insatiability by Reward, that respectively characterise the striving towards multiple rewards and the strong pursuit and fixation to a particular reward. While SEEKING and PLAY (and to lower extent CARE) of the ANPS co-varied with Openness to Rewards, FEAR, SADNESS, and ANGER were related to Insatiability by Reward. The total score of ASRS was moderately correlated with Insatiability by Reward, while the association with Openness to Rewards was negligible. However, ASRS Inattention had some negative relationship with the Social Experience facet of Openness to Rewards. The T/T homozygotes for the TPH2 promoter polymorphism had lower Insatiability by Reward but not Openness to Rewards. Conclusions: Behaviours sensitive to rewards are separable to the components of variability and fixation, and these components are differentially related to affective aspects of personality, attention, and hyperactivity as well as to TPH2 genotype.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seosed uneaja, ekraaniaja ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega seotud sümptomite vahel
(Tartu Ülikool, 2019) Nõgene, Susan-Brit; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tänapäeval veedetakse palju aega digivahendeid kasutades, millega kaasneb tihti ka unepuudus ja psühholoogilise heaolu langus, mis väljendub muu hulgas ka aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH) sarnaste sümptomitena. Käesolevas töös sooviti teada saada, kuidas täpsemalt mõjutavad nii uneaeg kui ka ekraaniaeg ATH sümptomite (keskendumisraskused, impulsiivsus ja rahutus) ilmnemist, arvestades ka soolisi erinevusi. Tegemist on väiksema osaga uuringust „Õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis“. Valimis oli olenevalt analüüsist kuni 191 7. klassi naissoost (n=102) ja meessoost (n=89) õpilast, kes vastasid muu hulgas digivahendite kasutamise, uneaja ning ATH-ga seotud sümptomite kohta. Leiti nõrk negatiivne seos palju digivahendeid kasutavate õpilaste ja nende vähese (koolipäevade) uneaja vahel (rs=-0,26, p<0,001); vähese uneaja ning rohkemate ATH sümptomite vahel (kõige tugevam seos oli keskendumisraskuste ja koolipäevadel saadud unetundide vahel (rs=-0,32, p<0,001)); ning nõrk positiivne seos rohkema digivahendite kasutamise ja keskendumisraskuste (rs=0,30, p<0,001), rahutuse (rs=0,26, p<0,001), ning impulsiivsuse (rs=0,21, p<0,001) kõrgemate skooride vahel. Koolipäevade uneaega, digivahendite kasutamist sotsiaalmeediaks ja sugu koos arvestavad regressioonimudelid näitasid, et rahutusega olid oluliselt seotud nii uneaeg kui ka digivahendite kasutamine, kuid keskendumisraskuste ja impulsiivsusega olid rohkem seotud uneaeg ning sugu, viimase puhul oli kõige olulisem seos eelkõige sooga. Arutelus toodi välja võimalikke põhjendusi leitud seostele, ning ühtlasi ka soovitusi tulevasteks uuringuteks antud teemal.