Sirvi Märksõna "autoetnograafia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ashtanga-Vinyasa jooga praktika kogemuse uurimus traditsioonilisi õpetusi järgides(Tartu Ülikool, 2023) Tuul, Evelyn; Karo, Roland, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimistöö teemaks on ashtanga-vinyasa jooga kogemuse uurimine, kui seda praktiseeritakse traditsioonilise õpetuse järgi. Teema uurimise põhjus on ühest küljest autori isiklik soov mõista sügavuti ashtanga-vinyasa jooga praktikat. Teisest küljest on autori soov pakkuda õpetajana oma õpilastele praktilise kogemuse näidet ashtanga-vinyasa joogast. Autor soovib, et käesolev uurimistöö aitaks mõista ashtanga-vinyasa jooga praktika suuremat eesmärki. Uurimistöös kasutab autor kogemuse illustreerimiseks optimaalse kogemuse (ingl. k. optimal experience) teoorial põhinevat kulgemise (ingl. k. flow) mõistet.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Bordering and de-bordering: the Russian speaking community in Estonia(Tartu Ülikool, 2022) Siva, Sami; Makarychev, Andrey, juhendaja; Terry, George Spencer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe Purpose of this MA thesis is to explain the nuances between those communities that live along the borders of Estonia & Russia and Estonia & Latvia. The connecting thread between these communities is that they are divided by the international borders and yet share family and/or cultural ties across the border. Moreover, they are different in the ways in which they are integrated into the Estonian socio-cultural milieu. Therefore, this research aims to explain the difference between these communities and how nuances in bordering and de-bordering practices of these communities influence the security narratives of Estonia. Methodology of this work is grounded on an ethnographic study of these communities using photographs and text as research material. I use visual autoethnographic studies, which is entrenched in the positionality of the researcher (Bleiker, 2019) as a participant and a witness and thus explain things that are unseen. Photographs from the fieldwork are used in conjunction with the words of the members of the community. Therefore, from a methodological perspective, in this study, I aim to explore the possibilities of using photographs in political science research. From a conceptual standpoint, in this thesis I utilize three different pillars: social constructivism, hegemony, and cultural semiotics to analyze the empirical data - interviews and photographs - obtained from the fieldwork to explain the nuances in social-cultural practices of these communities situated on the borderlands of Estonia.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Enesest teistele – autoetnograafiline meetod üliõpilase ja loomeautori vaatest(Tartu Ülikool, 2024) Siemer, Mikk; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Etenduskunsti transformatiivse mõjuvõime otsimine läbi autoetnograafilise loovuurimuse(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Jevtjukova, Alissija-Elisabet; Valtna, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunstlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Helimaastikud: Foto ja heli koosmõju kummastusvõtte kaudu(Tartu Ülikool, 2022) Kannel, Andrus; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , "Kuidagi ei jõua mulle kohale, et ma olen õpetaja, mitte õpilane või suvaline kokk": koostöine autoetnograafia alustava kutseõpetaja professionaalse identiteedi kujunemisest(Tartu Ülikool, 2024) Luks, Erika; Sillaste, Kadi; Roos, Liana, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , (L)avastades katarsist(Tartu Ülikool, 2023) Vahter, Elar; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekti eesmärgiks oli uurida katarsise kogemuse pakkumise võimalikkust seestpoolt vaadatuna, tegijate endi poolt „kontrollitud“ tegevuste kaudu, ühe teatrilavastuse idee-tasandist kuni esietenduseni välja. Vaadeldavaks lavastuseks sai Juhan Smuuli „Lea“. Lavastusprotsessi eesmärgiks oli aru saada, kas on võimalik teadlikult lavastada katartilist elamust ja kui on, siis kui palju saavad lavastuse tegijad ära teha, et vaataja etenduse ajal katarsist kogeks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Maalid „Pühendumuspildid poosides“(Tartu Ülikool, 2023) Eensalu, Jaanus; Kull, Anne, juhendaja; Ole, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekti eesmärk on maalida ja kirjeldada õlimaalide seeria „Pühendumuspildid poosides“ loomist, mille abil omakorda saab religiooniuurija uurida maalikunstniku maalimise protsessis esinevaid mõtisklusi ja tähelepanekuid. Eesmärgiks on tuua esile ja avardada tekstikorpuste ja maalimise vahekorda. Autor analüüsib ja rakendab selleks vajalikku autoetnograafilist uurimismeetodit. Töö on osa magistriõppe loomingulisest ja uurimuslikust projektist ning selles käsitletud intervjuud on töövahendid, mis hõlmavad protsessi tekste kuni uurimistöö valmimiseni. Projekti lähtepunktiks on religiooni ja maalitavate teoste seose leidmine religiooniuuringute kaudu, mis laiendab vaadet teemast „Kristus ristil“ kommunikatsiooni uudses nägemuses. Maalikunstnik loob 12 maali, millel on peategelaseks figuur ristil; selleks uuris autor erinevaid tekstikorpuseid. Autor saab tekstikorpuste uurimise tulemused edasi kanda autoetnograafilise meetodiga maalitavasse teosesse.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Minu kogemus Mindfulness`i põhise stressi alandamise programmiga(Tartu Ülikool, 2025) Luhtma, Kaili; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö keskendus isiklikule kogemusele Mindfulness’i põhise stressi alandamise (MBSR) programmiga, mis kestis kaheksa nädalat. Autoetnograafilises uurimistöös hindas autor programmi lubatud tulemuste realiseerumist, programmi käigus omandatud oskusi ning toimunud muutusi mõttemustrites. Andmeid koguti praktikapäeviku ja MAAS testi abil, mida viidi läbi enne ja pärast programmi. Tulemused näitasid tähelepanelikkuse, keskendumisvõime ja eneseregulatsiooni paranemist, kinnitades MBSR programmi positiivset mõju.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Narratives of positionality in contemporary Gagauzia: complexity and national normativity(2022-07-14) Holsapple, Christiana; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöö käsitleb Moldovas Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses loodud etnograafilise ainese põhjal üksikisikute ja riikide positsionaalsuse narratiivide lõikepunkte globaalse ebavõrdsuse taustal. Kui traditsioonilist ’identiteedi’ mõistet saadab essentsialismi taak, siis ’positsionaalsuse narratiividele’ keskendumine pakub alternatiivi, nihutades esiplaanile konteksti ja praktikad. Uurimus käsitleb kriitiliselt rahvuslikku normatiivsust kui sundust kuulutada end teatud rahvusesse kuuluvaks. Väitekiri analüüsib ajalooliselt, keeleliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt Bulgaaria, Moldova, Türgi, Rumeenia ja Venemaaga seotud Gagauusiat ümbritsevate rahvusriikide osalt kattuvate identiteedipoliitikate ja -diskursuste sihtmärgina, näidates, kuidas Gagauusia ja selle elanikud navigeerivad nende vahel strateegiliselt, et kasutada neile pakutud võimalusi ja materiaalset tuge. Lähemalt vaadeldakse keelepraktikaid ja -ideoloogiad ning nende osalust rahvusliku normatiivsuse ja sellega paratamatult seotud väljaarvamiste alalhoidmisel. Samuti pälvivad tähelepanu Gagauusia „etnopoliitilised ettevõtjad“, kelle äriideed ja -tegevus rajanevad nende endi loodud kujutlustel eelmodernsest homogeensest talupojakultuurist ja sellest lähtuval autentse gagauusialikkuse retoorikal. Väitekiri rõhutab kohapealsete individuaalsete ja kollektiivsete positsionaalsuse narratiivide mitmekesisust ja dünaamikat. Tegemist on uudse lähenemisega, sest kuigi viimastel aastatel on lisandunud mitmeid uurimusi Gagauusiast, napib etnograafilistel välitöödel põhinevaid ja eemilist vaatepunkti väärtustavaid käsitlusi. Väitekirjas analüüsitakse ka autoetnograafiliselt rahvusliku normatiivsuse painet autori enda elus ja teadustöös, kõigutades nii vaatleja ja vaadeldava konventsionaalset dihhotoomiat. Argumenteerides komplekssuse teadvustamise ja välja toomise poolt, püüab doktoritöö mõtestada ümber kategooriaid, mille läbi me maailma ja kaasinimesi vaatleme ning ennastki esitleme ja väljendame.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Põhikooliõpetaja igapäevatöö: Autoetnograafia viie aasta andmetel(Tartu Ülikool, 2024) Nägelik, Indrek; Hunt, Pihel, juhendaja; Tõnisson, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education(2023-11-28) Pokšāns, Artūrs; Kuutma, Kristin, juhendaja; Putniņa, Aivita, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondInternaatkool on kuulunud Läti haridus- ja sotsiaalsetesse tugisüsteemidesse suurema osa Läti ajaloost ning on suutnud üle elada mitmeid ajaloolisi ja ideoloogilisi muutusi. Sellele vaatamata ei ole see asutus pälvinud märkimisväärset teaduslikku tähelepanu ei kodu- ega välismaal. See on kummaline, sest internaadihariduse pikk ja keeruline ajalugu viitab sellele kui potentsiaalsele ainesele antropoloogiliseks analüüsiks. Internaatkooli etnoloogilise analüüsi läbiviimisel on võimalik tegeleda nii suurte makroskoopiliste perspektiividega, nagu ajalooline analüüs, kui ka kaasata valdkonna tegijaid sügavamal tasandil, mis võib jääda sotsioloogilise perspektiivi kohaldamisel tähelepanuta. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida, kuidas on sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus seotud vägivalla eri liikidega internaadihariduse kontekstis. Tuginesin seda küsimust käsitledes kontseptuaalsele raamistikule: vaatlesin internaatkooli kui mitme sotsiaalse valdkonna ja võimusuhete põimumist. Rakendasin mitmekülgset etnograafilist lähenemisviisi, et uurida erinevaid viise, kuidas internaadiharidus kohalikus kontekstis realiseerub, uurides nii institutsiooni tegelikku struktuuri ja suhteid kui ka selle ajaloolist olukorda ja laiemat poliitikat, mis on seotud selle valdkonnaga. Seda täiendas antropoloogiline analüüs, mis põhines minu enda autoetnograafilistel andmetel. Ajalooline analüüs oli uurimuse vajalik osa, sest nii kasulik kui ka problemaatiline pärand on kaasaegse internaatkooli alus. Uuringust selgub, et internaatkool on pidevas muutumises, mis tuleneb nii järelevalvet teostavate isikute tegevusest kui ka asutuse enda töötajate otsustest. Internaadihariduse ebastabiilne positsioon tekib vastusena pidevalt muutuvatele sotsiaalsetele tingimustele, kus ainsaks püsiteguriks on domineerimissuhete olemasolu. Uuring näitab, kuidas need suhted aitavad kaasa ja säilitavad vägivalla pideva taastootmise nii individuaalsel kui ka struktuuri tasandil, väites, et selleks et tajuda, kuidas vägivald muutub igapäevaseks ja aktsepteeritavaks, tuleb arvesse võtta nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vaatenurki ja tegevusi. Nagu see uuring näitas, ei ole vägivald see, mis tekitab ebavõrdsust, ega ka vastupidi, vaid mõlemad eksisteerivad pigem sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teise olemasolu.