Sirvi Märksõna "automation" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 18 18
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andmete reaalajas kogumise võrdlemine kasutades Apache NiFit ja Pythonit(Tartu Ülikool, 2020) Kurvits, Kristofer; Jakovits, Pelle; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutViimastel aastatel populaarsust kogunud DevOps i kultuur on jõudnud andmeteaduse valdkonda, mida kutsutakse DataOps iks. Selle tõttu on hakatud ehitama andmetorusi, et kontrollida andmete kogu elutsükklit. Kui andmete maht on kasvanud väga suureks, siis DataOps i eesmärk on parandada suhtlust, koostööd, automatiseerimist ja integratsiooni erinevate tiimide vahel, näiteks andmeteadlaste ja andmeanalüütikute. Selle tõttu on hakatud ehitama andmetorusi, et kontrollida andmete kogu elutsükklit. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on ehitada andmetoru kasutades tarkvara Apache NiFi ning võrrelda seda tavapärase skriptilise lähenemisega kasutades programmeerimiskeelt Python. Andmetoru on loodud temperatuuri mõõtvate seadmete, mis töötavad Raspberry Pi 3 arvutitel ning Tartu Ülikooli pilves olevate masinate vahele. In english: In the last years DevOps culture has gained popularity and has applied on the field of data science, which is called DataOps. It is because of that the creation of data pipelines has begun to have control over data lifecycle. When the volume of data has become huge, DataOps aims to improve communication, cooperation, automation and integration between different teams for example data scientists and data analysts. The purpose of the thesis is to build a data pipeline with a software intended for that purpose, Apache NiFi and to compare it to scripting approach using programming language Python. The data pipeline is created between temperature measuring devices which are working on Raspberry Pi 3 computers and University of Tartu’s cloud environment instances.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Automated Grading System: The DevOps course Use Case(Tartu Ülikool, 2024) Hani, Mihkel; Dehury, Chinmaya Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutAutomatiseeritud hindamissüsteemide (edaspidi AGS) eesmärk on automatsieerida korduvaid ülesandeid, nagu kodutööde hindamine. AGS-i aitab aega säästa ning vähendada inimviga hindamisprotsessis. Hetkeseisuga (mai 2024), toimub hindamine manuaalselt kuvatõmmiste, tekstide, programmijuppide ja IT süsteemide analüüsimise ning tagasisidestamisena. Selle tagajärjeks on probleem, kus iga kodutöö käsitsi hindamine kulutab tohutult aega ning on toob sisse võimaluse inimveaks. Lõputöö eesmärgiks on luua automaathindamissüsteem, millele saab luua automaatteste, Tartu Ülikooli kursusele "DevOps: tarkvara tarnimise ja käituse automatiseerimine"(LTAT.06.015), kus kodutööd on üldiselt infotehnoloogia (IT) süsteemide kujul. Automaathindaja töö on kasutada neid automaatteste, et anda kodutöödele koheselt tagasisidet, õppejõu minimaalse sekkumisega. Loodud süsteem suudab automaatselt hinnata kõnealusel oleva kursuse kodutöid kasutades ettekirjutatud teste. Probleem on lahendatud, kuna süsteemile tuleb ühe korra kirjutada testid ning seejärel kontrollib see iseseisvalt, kas kodutööd on korrektselt lahendatud või mitte. Lisaks sellele, et süsteem suudab automaatselt kontrollida tudengite lahendusi, teeb ta seda väga palju kiiremini kui inimene. Tulemuse näitena, kui algselt läks 1. kodutöö hindamisele õppejõul 5-10 minutit, siis loodud süsteem teeb seda sekunditega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Automated Tagging of Datasets to Improve Data Findability on Open Government Data Portals(Tartu Ülikool, 2024) Kliimask, Kevin; Nikiforova, Anastasija, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutAlates 2000-ndate keskpaigast on erinevad valitsustasandid propageerinud riiklike avaandmete portaale. Kuna riiklikes avaandmete portaalides avaldatakse üha rohkem andmekogumeid, muutub konkreetsete andmete leidmine aina raskemaks. Andmekogumite leitavuse tagamise võtmeks on nende täielik ja täpne dokumenteerimine, sealhulgas andmestike seostamine asjakohaste siltidega. Eesti avaandmete teabeväravas on avalikustatud kokku 1787 andmestikku (23 aprill, 2024 seisuga) ning neid analüüsides selgus, et 11% andmestikest pole seotud ühegi sildiga. Lisaks selgus, et 26% andmestikest oli seotud ainult ühe sildiga. See viitab sellele, et Eesti avaandmete teabeväravas esineb probleeme andmekogumite leitavuse ja kättesaadavusega. Käesoleva töö peamine eesmärk on esitada automatiseeritud lahendus andmekogumite sildistamiseks, et parandada andmete leitavust riiklikes avaandmete portaalides. Selle töö käigus loodi rakenduse prototüüp, mis kasutab suuri keelemudeleid nagu GPT-3.5-turbo ja GPT-4 andmekogumite sildistamiseks inglise ja eesti keeles. Loodud prototüüpi hinnati kasutajate poolt ning nende tagasisidet kasutati rakenduse täiustamise planeerimiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Automating assessment of silver-enhanced in situ hybridization for evaluation of cancer properties(Tartu Ülikool, 2023) Kuklianov, Danila; Haamer, Rain Eric, juhendaja; Haamer, Sisi Carmen, juhendajaTo correctly assess breast cancer properties, doctors have to compare and evaluate histopathological slides stained for the presence of certain proteins; in the event that the initial evaluation is inconclusive, additional assessment is done. The assessment is necessary to accurately determine the type of cancer and select fitting treatment that increases the likelihood of the patient’s recovery. In this paper, approaches to automate different steps of this assessment are explored with the immediate goal of implementing an end-to-end algorithm pipeline capable of performing this task with minimal human input, with the potential goal of incorporating this pipeline into an existing larger slide processing software.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Automating the assessment and feedback processes in IT teaching – improving creation and maintenance from the teaching staff perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Muuli, Eerik; Lepp, Marina, juhendaja; Tõnisson, Eno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondViimastel aastakümnetel on IT (infotehnoloogia) pidevalt edasi arenenud, luues vajaduse kvalifitseeritud spetsialistide järele ja suurendades märkimisväärselt IT-haridust omandavate üliõpilaste arvu. Üliõpilaste arvu kasv suurendab aga õppejõudude töökoormust, eriti programmeerimisülesannete hindamisel ja tagasiside andmisel. See väljakutse mõjutab enim suure üliõpilaste arvuga kursusi, kus traditsiooniline käsitsi hindamine ei ole enam võimalik. Käesolev uurimistöö keskendub automatiseerimise rakendamisele, et vähendada õppejõudude töökoormust ja arendada välja süsteeme, mis lihtsustavad programmeerimiskursuste hindamis- ja tagasisideprotsessi. Väärtuslikku sisendit andsid läbiviidud intervjuud õppejõududega nende vajaduste ja ootuste kohta. Selle uurimistöö tulemusena loodi kaks uut süsteemi. Esimene süsteem kasutab pildituvastust programmeerimisülesannete automaatseks hindamiseks, mille väljund on graafilisel kujul. See lähenemine võimaldab loovamat ja paindlikumat ülesannete kirjeldust, mida varem piiras vajadus selliseid ülesandeid käsitsi hinnata. Loodud süsteemi kasutati ja tulemusi analüüsiti mitmetel programmeerimiskursustel. Loodud süsteemi tulemusena vähenes õppejõudude manuaalse töö koormus ning üliõpilased said kohest tagasisidet. Teine süsteem baseerub TSL-il (Test Specific Language), mis lihtsustab automaatkontrollide loomist ja haldamist. Süsteemil on kasutajaliides, mis muudab automaatkontrollide kasutamise kättesaadavamaks ka neile õppejõududele, kellel puuduvad tugevad tehnilised teadmised. See süsteem standardiseerib hindamisprotsessi erinevate kursuste ning ülesannete vahel. Nende süsteemide kasutuselevõtt on märkimisväärselt vähendanud õppejõudude töökoormust. Seejuures on säilitatud hindamise ja tagasiside kvaliteet. Loodud süsteemid ja uurimuse tulemused võivad olla aluseks edasisele teadustööle ja uutele arendustele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Automation effects on labor in terms of employment in different firm groups in Estonia(Tartu Ülikool, 2023) Mammadov, Akbar; Abdullayev, Polad; Pustovalova, Anastasiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Effects of automation on the gender pay gap: the case of Estonia(2021) Pavlenkova, Ilona; Alfieri, Luca; Masso, JaanThis paper investigates how investments in automation-intensive goods affects the gender pay gap. The evidence on the effects of automation on the labour market is growing; however, little is known about the implications of automation for the gender pay gap. The data used in the paper are from a matched employer-employee dataset incorporating detailed information on firms, their imports, and employee-level data for Estonian manufacturing and services employers for 2006–2018. We define automation using the imports of intermediates embedding automation technologies. The effect of automation is estimated using simple Mincerian wage equations and the causality of the effect is validated using propensity score matching. We find that introducing automation enlarges the gender pay gap. The negative effect of importing automation-intensive goods for female employees is about two to four percentage points larger than for male employees. The propensity score matching confirms that the introduction of automation has a higher causal effect on the wages of male employees than female employees.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Infrapuna kaugjuhtimispuldiga juhitav nutikodu(Tartu Ülikool, 2019) Jemberdin, Maksim; Kasemägi, Heiki, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutEesti keeles: Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua toimiva nutikodu prototüüp, mida saab juhtida nii infrapuna kaugjuhtimispuldiga, kui ka veebiliidese kaudu. Töös antakse tuntud infrapuna andmesidestandardite ning kasutatud riistvara ülevaade. Bakalaureusetöö raames valmistati nutikodu prototüüp, mis koosneb serverist, veebiliidesest, infrapuna kaugjuhtimistpuldist, infrapuna vastuvõtjast, kahest releemoodulist, temperatuuriandurist ja vedelkristallkuvarist. Vajadusel olemasolevale nutikodu lahendusele saab seadmeid juurde lisada. In English: The purpose of this Bachelor’s thesis is to create a functional smart home prototype that can be controlled by both an infrared remote control and a web interface. The thesis provides an overview of well known infrared data communication standards and used hardware. As a result fully functional smart home prototype was created, consisting of a server, web interface, infrared remote control, infrared receiver, two relay modules, temperature sensor and liquid crystal display. The existing smart home solution can be extended if neededlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kubernetes cluster automated setup and management with Ansible in the University of Tartu High Performance Computing center(Tartu Ülikool, 2022) Koemets, Emil; Koppel, Ivar, juhendaja; Kuusemets, Sander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutKubernetes is one of the most popular container orchestration solutions. It eases the process of deploying and managing containerized workloads. University of Tartu High Performance Computing center uses Kubernetes to provide the university's research groups with the capabilities required for running containerized workloads. The result of this thesis is an automation solution using the Ansible automation tool, which allows the cluster operators to set up and manage the Kubernetes cluster with minimal effort.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Liikumisgraafika animeerimise tööprotsessi automatiseerimine programmis Adobe After Effects(Tartu Ülikool, 2020) Zolotnikov, Ilja; Feklistova, Lidia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutThe theoretical part of the following thesis describes the modern art flow known as motion graphics, its development history, the creation process of its pieces of art and methods of its automation. In the practical part of the thesis the sample project is made which uses the means of automation mentioned above, besides the time consumption of creating the art piece is greatly reduced compared to having the means disengaged.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Masina kavatsuse väljendamine ja tõlgendamine(Tartu Ülikool, 2020) Oidekivi, Maarika; Kruusamäe, Karl; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutRobotite ning inimeste ruumi jagamiseks ning koostöö jaoks on vajalik omavaheline suhtlus. Roboti ja inimese vahelises suhtluses on tähtis nii masinapoolne inimese mõistmine kui ka see, et inimene mõistaks roboti poolt edastatut. Selleks on vaja, et robot suudaks end inimesele arusaadaval viisil selgeks teha. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi roboti kavatsuse väljendamiseks ning selle raames koostati kirjanduse kokkuvõte erinevatest juba välja pakutud kavatsuse väljendamise variantidest, viidi läbi küsitlus Eesti inimeste seas, et analüüsida nende arusaamist masina kavatsusest ning loodi masina mudel, mida visualiseeriti simulatsioonikeskkonnas. Küsimustikust selgus, et Eesti inimesed ei pruugi masina poolt edastatavaid emotsioone mõista, kui kasutatakse ainult roboti silmi. Samuti selgus, et ilma eelnevate teadmisteta ei olnud inimesed võimelised sõidukite kavatsusi ära tundma, kui kasutuses olid LED-ribad või -ekraanid, projektsioonide puhul said inimesed sõiduki kavatsusest aru. In english: For humans and robots to share space and cooperate, it is necessary to communicate with each other. In the communication between a human and a robot it is important for the machine to understand the human and also for the human to understand the information transmitted by the robot. This requires, that the robot would be able to make itself clear to humans in an understandable way. The aim of this thesis was to evaluate different approaches to communicate the intent of a machine. During the master’s thesis, an overview of various options already proposed to express intent was given, a suvery was conducted among Estonian people to analyze their understanding of machine intent and a model of an autonomous car capable of communicating intent was proposed and visualised in a simulator. The survey revealed that Estonians may not understand the emotions of a machine if only robot’s eyes are used. It was also found that without prior knowledge, people were not able to understand vehicle intent when LED strips and displays were used, people recognized the intent when projections were used.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Nutikodu lahenduse baaskomponentide loomine(Tartu Ülikool, 2018) Sõritsa, Sander; Tamm, Urmas, juhendaja; Kasemägi, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutTehnoloogia areng on viimasel kümnendil olnud hüppeline ning tegemist ei ole enam ammu valdkonnaga, mis kuulub pelgalt spetsialistide kitsale ringkonnale. Nutiseadmed on kättesaadavad kõigile ja nende abil on võimalik muuta igaühe igapäevaelu oluliselt lihtsamaks ning mugavamaks. Lisaks mugavuse kriteeriumile on üheks olulisimaks märksõnaks ka kodu turvalisus, mis on tagatud uuenduslike lukustussüsteemide, valvekaamerate jms. näol. Turvalisuse tagamist võib pidada üheks olulisimaks eesmärgiks nutikodu loomise kontekstis. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on luua toimiv nutikodu lahendus, mille abil on võimalik muuta igapäevaelu mugavamaks ning mis täidaks ühtlasi turvalisuse eesmärke. Turvalisus on tagatud eelkõige läbi selle, et nutikodu rakenduse abil on võimalik igal ajal hallata kodus toimuvat läbi turvaseadmete (kaamerad, valvestusseade, andurid jms). Nutikodu on loodud reaalse eramu näitel. Lõputöö raames valmis kasutusvalmis nutikodu lahendus, mis koosneb veebiliidesest, telefonirakendusest, valve- ja kaamerasüsteemist ning temperatuuri- ja niiskuseandurist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Nutilüliti(Tartu Ülikool, 2019) Kõrv, Mattias; Tilk, Teet, supervisor; Kasemägi, Heiki, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutEesti keeles: Praegusel nutiajastul on inimestel kasvav huvi oma kodu aina targemaks muuta. Kuid nutikodu loomine ei ole sugugi kõigile kergesti kättesaadav või lihtne. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua seade, millega on võimalik standardseid kangi põhimõttel töötavate nuppudega seinalüliteid juhtida juhtmevabalt mobiilse rakendusega. Töös antakse ülevaade turul olevatest sarnastest seadmetest ning ka huviprojektide lahendustest. Töö tulemusel disainitakse prototüüp ning sellega kaasnev serveri- ning mobiilirakenduse tarkvara. In English: Nowadays, interest in turning one’s home smart is increasing. However, creating a smart home is not easily attainable. The aim of this thesis is to create a device which is capable of controlling previously installed standard lever action switches through a mobile application. The current thesis gives an overview of similar devices on the market and home-made hobby projects. As a result of the thesis a prototype is designed along with server scripts and a mobile application.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Õppetööl osalemise registreerimise elektroonilise süsteemi edasiarendus(Tartu Ülikool, 2019) Männik, Kert; Kasemägi, Heiki, supervisor; Saul, Heikki, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutEesti keeles: Tartu Ülikoolil puudub õppetööl osalemise registreerimise süsteem, mis oleks automatiseeritud ning võimaldaks autentimist mitme vahendiga. 2017. aastal tegi Heikki Saul oma bakalaureusetöö raames antud probleemi lahendamiseks registreerimissüsteemi, mida ei võetud erinevate puudujääkide pärast laiemalt kasutusele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on arendada edasi juba mainitud õppetööl osalemise elektroonilist registreerimist võimaldavat lahendust, mis lihtsustaks õppejõudude ning assistentide töökorraldust. Töö käigus täiustatakse loodud kaasakantavat registreerimisseadme prototüüpi, mis oleks ühilduv õppeplatvormiga Moodle ja selle mooduliga Attendance. Auditoorses õppetööl osalemise registreerimine on võimalik kasutades järgnevaid vahendeid: ID-kaart või nutiseade koos kaamera ning QR-koodi lugemistarkvaraga. Antud bakalaureusetöö on Heikki Sauli bakalaureusetöö raames valminud registreerimissüsteemi edasiarendus. Antud bakalaureusetöö raames valmis kaasaskantava registreerimisseadme prototüüpi edasiarendus, mis on ühilduv õppeplatvormiga Moodle ja selle mooduliga Attendance. In English: The University of Tartu does not have an attendance registration system, which is automated and supports different authentication devices. In 2017, an automated attendance registration system was created by Heikki Saul, but had several shortcomings. The goal of this thesis is to further develop the electronical student attendance tracking solution, which is easy to use and relieves the teacher from coming up with an attendance tracking system.. The solution is compatible with study platform Moodle and its module Attendance. For registration, students can use Estonian ID-card or QR-code. As a result of this thesis, an electronical student attendance tracking prototype was created, which is compatible with study platform Moodle and its module Attendance.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Päevapakkumiste soovitussüsteem juturoboti kujul(Tartu Ülikool, 2020) Läll, Verner; Ruusmann, Laura, juhendaja; Fišel, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutMany web pages help people to find hundreds of lunch offers every day. To filter and compare them to find one suitable is time consuming and frustrating. In this thesis a chatbot was developed that sends lunch offers to users and lets them choose from the suggestions. A recommendation system was also developed for that chatbot that adapts its recommendations according to the users’ past choices. Since the author’s workplace uses Slack as their primary communication software, the chatbot was integrated with Slack. Lunch offers data is fetched from the päevapakkumised.ee private API, which they made available for this thesis’ purposes.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pihustiprinter ioonsete mahtuvuslike laminaatide tootmiseks(Tartu Ülikool, 2020) Kaldjärv, Magnus; Must, Indrek; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutIoonsed mahtuvuslikud laminaatidid on suure arengupotensiaaliga tehislihaste materjal, mille laialdasem arendamine ja kasutamine on seni olnud piiratud nende töömahuka käsitöölise tootmisprotsessiga, kust saadava produkti kvaliteet on kõikuv. Selle lahenduseks on tootmisprotsessi automatiseerimine. Arvprogrammjuhitud tööpingile ühendatakse automaatne pihustipüstol. Vältimaks komposiitse elektroodimaterjali pihustamiseks kasutatava suspensiooni sadestumist süsteemis, luuakse püstolpihustit läbiv pihustatava vedeliku tsirkulatsioon. Loodud süsteemi töö karakteriseeritakse ning antakse ülevaade funktsionaalsete osade ja süsteemi sobivusest vastava ülesande valguses. In english: Ionic capacitive laminates are a material of artificial muscles with high development potential, the wider development and use of which has so far been limited by their labor-intensive artisan production process, the quality of which varies. The solution is to automate the production process. An automatic spray gun is connected to the numerically programmed machine tool. To prevent the suspension used to spray the composite electrode material from settling in the system, a circulation of the spray liquid passing through the spray gun is created. The operation of the created system is characterized and an overview of the suitability of the functional parts and the system in the light of the respective task is given.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pihustiprinter ioonsete mahtuvuslike laminaatide tootmiseks(Tartu Ülikool, 2020) Kaldjärv, Magnus; Must, Indrek; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. TehnoloogiainstituutIoonsed mahtuvuslikud laminaatidid on suure arengupotensiaaliga tehislihaste materjal, mille laialdasem arendamine ja kasutamine on seni olnud piiratud nende töömahuka käsitöölise tootmisprotsessiga, kust saadava produkti kvaliteet on kõikuv. Selle lahenduseks on tootmisprotsessi automatiseerimine. Arvprogrammjuhitud tööpingile ühendatakse automaatne pihustipüstol. Vältimaks komposiitse elektroodimaterjali pihustamiseks kasutatava suspensiooni sadestumist süsteemis, luuakse püstolpihustit läbiv pihustatava vedeliku tsirkulatsioon. Loodud süsteemi töö karakteriseeritakse ning antakse ülevaade funktsionaalsete osade ja süsteemi sobivusest vastava ülesande valguses. In english: Ionic capacitive laminates are a material of artificial muscles with high development potential, the wider development and use of which has so far been limited by their labor-intensive artisan production process, the quality of which varies. The solution is to automate the production process. An automatic spray gun is connected to the numerically programmed machine tool. To prevent the suspension used to spray the composite electrode material from settling in the system, a circulation of the spray liquid passing through the spray gun is created. The operation of the created system is characterized and an overview of the suitability of the functional parts and the system in the light of the respective task is given.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Software integration of autonomous robot system for mixing and serving drinks(Tartu Ülikool, 2019) Mohamed, Ahmed Hassan Helmy; Kruusamäe, Karl, supervisorIn English: Robots are now breaking into all areas of society and they perform useful services for humans and their environment. With increasing sanitation standards and retail demands, food and beverage manufacturers are also relying on robotics systems to perform the necessary tasks. The objective of this thesis is to examine the ability of robots to be integrated in beverage industry to work as a bartender to do specific and precise task in short time in terms of mixing and serving a drink. A software integration was created for a prototype bar equipped with a Franka Emika Panda 7- degree-of-freedom robot manipulator, Kinova KG-3 gripper, and a setup to incorporate holders for 45 bottles, 3 soft drink dispensers, and ice-machine. ROS and C++ were used for the entire software integration. As a result, the functionality of the robotic bar was demonstrated by fully autonomous preparation of multi-component drinks. Eesti keeles: Robotite roll ja olulisus ühiskonnas on järk-järgult kasvamas. Toidu- ja joogitootjad on üha enam hakanud tootmis- ja teenindusprotsessidesse kaasama roboteid, mis aitavad täita rangeid sanitaarnõudeid ja võimaldavad toota vastavalt nõudlusele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on töötada välja tarkvaralahendus robotbaarile, mis integreeriks kogu riistvara, et see suudaks täpselt kokku segada ja serveerida erinevaid jooke. Töö tulemusena valmis tarkvara robotbaari prototüübile, mis integreeris Franka Emika Panda 7 vabadusastmega robotmanipulaatori, Kinova KG-3 haaratsi ja muud baari seadmed nagu 3 karastusjoogi kraani, jäämasin ja 45 joogidosaatorit. Kogu töö käigus valminud tarkvara teostati kasutades robootika tarkvararaamistikku ROS (Robot Operating System) ja programmeerimiskeelt C++. Valminud lahenduse võimekust demonstreeriti mitmekomponendilise joogi valmistamise näitel, kus robotbaar toimis täiestit autonoomselt.