Sirvi Märksõna "autoritaarsed režiimid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A ‘Telegram Revolution’: the impact of digital authoritarianism on political mobilization in Belarus since the 2020 protests
(Tartu Ülikool, 2024) Van Hooft, Laura; Cheskin, Ammon, juhendaja; Zubek, Marcin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Amid the surge of anti-regime protests in 2020 in Belarus, Telegram played an important role in protest mobilization and coordination, and drew widespread (academic) attention. However, existing literature focused merely on the active mobilization phase, leaving a void in understanding the platform’s evolution beyond 2020, particularly in the face of escalating authoritarian practices. The main aim of this research is to understand how this increased authoritarianism has impacted political mobilization efforts on Telegram in Belarus between August 2020 and September 2023. Based on semi-structured interviews with five administrators of Telegram channels, this thesis investigates how this increased repression has impacted activists and users’ online behavior on Telegram, and opportunities for political mobilization. Employing an inductive qualitative content analysis, this study reveals that over time, the regime’s legislative reforms, increased surveillance, repression and misinformation transformed Telegram’s role from a space for political mobilization and protest coordination, to predominantly a source to reach uncensored information. The participatory culture that previously characterized Telegram, and its status as a ‘free space’, have disappeared, challenging the optimistic perspectives prevalent in earlier literature. Even though the effects of the protests linger, the shrinking public space has led to depoliticization, diminishing prospects for political mobilization on Telegram in Belarus. Nevertheless, the online space remains comparatively more free than the offline space, remaining as the only possible trajectory for potential mobilization in the country.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarrežiimi areng Eestis aastatel 1934–1940: põhiseaduse ja kaitseseisukorra roll
(2024-05-27) Kenkmann, Peeter; Pajur, Ago, juhendaja; Valge, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
1934. aastal toimus Eestis riigipea Konstantin Pätsi juhtimisel riigipööre, mille käigus lükati edasi valimised, peatati kodanike põhisõiguste kehtimine ning likvideeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit. Käesolev doktoritöö uurib, milliste seaduste alusel viidi riigipööre läbi ning funktsioneeris selle tulemusena loodud ebademokraatlik valitsemiskorraldus. Samuti uuritakse siin resideerinud välisriikide diplomaatide seisukohti alates 1934. aastast Eestis toimunud pöördeliste sündmuste kohta ja sedagi, kuidas kirjeldati 1930. aastate sündmusi paguluses. Kuigi vabadussõjalasi on süüdistatud selles, et nende koostatud 1933. aasta põhiseadus, millega loodi väga suure võimuga riigivanema ametikoht, võimaldas Pätsil teostada riigipöörde ja valitseda autoritaarselt, ei ole see korrektne. Nagu doktoritöös selgitatakse, oleks samasuguse pöörde saanud läbi viia ka 1920. aasta põhiseaduse alusel. Kuigi kaitseseisukord kehtestati vabadussõjalaste ohuga hirmutades, ei ole ajaloolased seni leidnud selle kohta tõendeid. Seega teostas Päts mitmeid seadusi rikkudes riigipöörde ja likvideeris demokraatia kartusest kaotada demokraatlike valimiste tagajärjel võimu. Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid said sellest samamoodi aru. 1936.-1937. aastal võeti Pätsi initsiatiivil ette järjekordne põhiseaduse muutmine, mille käigus rikuti oluliselt kehtivaid seadusi. Uue põhiseaduse kehtima hakkamise järel 1. jaanuaril 1938 demokraatiat ei taastatud: kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni kehtis kaitseseisukord, erakondade tegevus oli keelatud ning ajakirjandus vaigistatud. Kaitseseisukord tegi Nõukogude Liidu survel 1940. aasta juunis ametisse nimetatud Johannes Varese nukuvalitsusel kergemaks Eesti iseseisvuse likvideerimise. Paguluses valitses suhtumises kirjeldatud sündmustesse kaks vastandlikku seisukohta. Ajakirjanduses ja populaarteaduslikes töödes kiideti Pätsi tegevus heaks ning süüdistati teisiti arvajaid vabadusvõitluse huvide eiramises. Alates 1960. aastatest avaldatud teaduslike käsitluste seisukohad ühtivad suuresti käesoleva doktoritöö järeldustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autoritaarsete režiimide lagunemine araabia kevade eel: Tuneesia ja Egiptuse võrdlus
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Heili; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Autoritaarsuse probleem Zimbabwes
(Tartu Ülikool, 2008) Artma, Triinu; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brain drain in an authoritarian regime on the example of Belarus
(Tartu Ülikool, 2023) Tulf, Mariana; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Hagelin, Sandra Charlota, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brain drain and the competition to attract top talent have become increasingly relevant in recent years. However, there has been a lack of in-depth research on brain drain in authoritarian regimes. The political situation in Belarus has experienced significant turmoil, particularly after the falsified official presidential election results in 2020, which sparked widespread protests. As a result of the unstable political climate, many talented Belarusians have chosen to emigrate from the country. This thesis aims to identify the factors that influence highly skilled individuals' decision to emigrate from an authoritarian regime on the example of Belaurs. The hypothesis is that the decision-making process for highly skilled individuals in authoritarian countries, such as Belarus, is complex and influenced by a combination of push and pull factors. Process-tracing methodology is employed in this thesis to trace the relationship between the 2020 presidential election and the progressive process of autocratization and repression in Belarus. Ten in-depth expert interviews were conducted with both Estonian and Belarusian experts to gather data. The findings reveal that since 2020, the primary push and pull factors influencing the decision to emigrate have become more politically oriented, whereas prior to 2020, they were predominantly economic. The impact of intervening obstacles, such as COVID-19 restrictions and sanctions, remains uncertain due to varying expert opinions. In addition to presenting the results, this thesis also offers a brief overview of potential policy implications that could help address brain drain in an authoritarian context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
BRICS's role in influencing the state capacity through sanctions-proofing: a comparative analysis of Russia, Iran, and Venezuela (2010–2022)
(Tartu Ülikool, 2024) Haiduk, Hanna; Wierenga, Louis John, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
State capacity, a pivotal concept in political science, has garnered extensive scholarly attention for its crucial role in shaping human progress. This thesis explores the origins, significance, and measurement of state capacity, emphasizing the influence of foreign policy tools, particularly economic sanctions. Initially, the study delineates the state's definition, tracing its historical evolution and examining its core components as articulated by Tilly and Mann. It then focuses on state capacity, defined by McAdam et al., as the degree of control state agents exercise over persons, activities, and resources within their territorial jurisdiction. The research investigates how economic sanctions, as a coercive foreign policy tool, impact the state capacity of targeted authoritarian regimes. Given the prevalent use of sanctions by the United States, the study selects three case countries—Russia, Iran, and Venezuela—examining the US-imposed secondary and oil sector sanctions. This focus is justified by the significant role of oil in these countries' economies and the global dominance of the US dollar. State capacity is analyzed through three dimensions: coercive, administrative, and extractive, relevant to the context of authoritarian regimes. The study introduces BRICS (Brazil, Russia, India, China, South Africa) as an explanatory variable, assessing its potential to mitigate the adverse effects of sanctions and support the sanctioned states' economic resilience. Employing qualitative research methods, including process tracing analysis, the thesis aims to elucidate the causal mechanisms linking sanctions, BRICS' interventions, sanctions-proofing tactics and changes in state capacity. Data sources include OFAC for sanctions, OPEC and Statista for oil market fluctuations, and the World Bank for state capacity indicators. The anticipated outcome suggests that countries with strong economic ties to BRICS will better withstand sanctions, maintaining more stable state capacity compared to those without such support. This research contributes to understanding the interplay between international economic policies and state capacities in authoritarian states.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Civil society against stately cybercontrol: the case of Russia
(Tartu Ülikool, 2022) Maksimova, Mariia; Makarychev, Andrey, juhendaja; Fróis, Catarina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis investigates the Russian liberal civil society – a part of the Russian civil society that strives for a domestic socio-political change, democratization and liberalization of the current order – in cyberspace, where it must battle growing pressure from the state, seeking to control all dissent. I hypothesize that in its reaction to the stately cybercontrol, the liberal civil society develops cybersecurity practices that make it more potent and allow for a counteraction against the state. Hence, I use in-depth expert interviews and focus groups with representatives of the liberal civil society to collect the data for qualitative content analysis to analyze the research question. As a result, the thesis discovers a wide range of societal cybersecurity practices beyond defensive actions to include resistant components. Hence, I conclude that the Russian liberal civil society, although experiencing significant pressure that hinders its efficiency, can fight off the state’s attacks on it and continues to develop itself. The results of this study could be of value for viewing Russia not as a singular actor but as a context in which liberal powers are struggling against the authoritarian regime.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Climate change politics in Putin’s Russia: a civil society perspective
(Tartu Ülikool, 2023) Mohr, Rachel; Cheskin, Ammon, juhendaja; Darchiashvili, David, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Russian Federation is one of the world’s largest exporters of hydrocarbon energy, and its economy is heavily dependent on fossil fuels. However, in the late 2010s the Putin regime began signaling concern about climate change and joined the Paris Agreement. At the same time, the authoritarian Putin regime has taken great lengths to prevent challenges to its supremacy that could arise from civil society, even on tame topics like the environment. Given these contradictory factors, the relationship between the state and environmental activists is in question. This study explores how environmental activists relate to their authoritarian government and its climate change response in hydrocarbon-dependent Russia. This question is contextualized in a novel theoretical framework of authoritarianism, hydrocarbon superpower culture, climate virtue signaling, and uncivil society that explains Russian climate change politics and how they may affect climate activists. The empirical study is a survey of 12 Russian environmental activists sharing their experiences with and views on the regime and its climate change response. The findings indicate an “uncivil” society split between repressed and co-opted groups, with dissenting activists condemning the regime’s duplicitous climate change rhetoric and the greed that keeps the hydrocarbon system in place. While many environmental activists disapprove of the regime and its environmental policies, activism in Russia is crippled and politicians prioritize the war. These findings shed light on the centrality of authoritarianism to civic life in Putin’s Russia at a time of war and climate crisis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Collective security with(out)collective action? A comparative analysis of the Collective Security Treaty Organization (in)action upon requests for intervention by its member states
(Tartu Ülikool, 2024) Lopes de Castro Barbosa, Pedro; Pääbo, Heiko, juhendaja; Libman, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Collective Security Treaty Organization (CSTO) is an Eurasian military alliance created in 2002. On one hand the Organization was developed with the aim to counter threats present in the region; on the other, its members continue to struggle with a plethora of state, transnational and domestic menaces. Thus, in four instances its members requested military assistance: Kyrgyzstan in 2010, Tajikistan in 2021, Kazakhstan and Armenia in 2022. However, only in the case of Kazakhstan CSTO granted its request and intervened. As a result, one might wonder why the organization is unable to provide effective security to its members besides their own requests of help. Hence, this thesis attempts to find explanations for ineffectiveness in alliances built on collective defense mechanisms. With this aim, this qualitative work makes a comparative analysis of the cases, using the Most Similar System Designs (MSSD) in order to trace a pattern which explains the observed divergent outcomes. Consequently, interviews with seven experts were made in order to gather data for the analysis. The MSSD analysis spotted four relevant factors, with two of them being determinant for the outcomes. Nonetheless, an alternative analysis, unable to be done with the same design, had other significant findings. By utilizing the rationalist approach of International Relations theory in order to interpret the results, the research showed two complementary rather than differing frameworks: the first which focused on the common consideration of threat by the alliance as well as the Russian interest in the matter, and the second concentrated on the other member states’ interests and in the context they operate. This thesis concludes that the best explanation consists of binding those two approaches in order to provide an answer for the research question.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Countering Lukashenka’s authoritarian regime: the strategies of the Belarusian diaspora
(Tartu Ülikool, 2023) Potsepp, Kristel Birgit; Makarychev, Andrey, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis intends to research the ways in which the Belarusian diaspora is countering Lukashenka’s authoritarian regime. After the fraudulent presidential elections and protests in 2020, the majority of the country’s civil society has fled the country and the events of 2020 led to a new wave of politicised diaspora. To study the case, this research uses qualitative methods and process tracing. The sample consists of nine interviews: seven interviews with members of the Belarusian diaspora, one interview with a foreign affairs expert/diplomat and one interview with Sviatlana Tsikhanouskaya. The analysis is based on five main themes that emerged from the theoretical framework and literature review. The results of this study show that the diaspora is using three main strategies in countering the authoritarian regime: a) raising awareness and bringing attention to the cause; b) policy-making and lobbying; and c) supporting the Belarusians and political prisoners. Furthermore, the role of utilising the ICTs is crucial in supporting the activities of the diaspora and they are used as a ‘liberation tool’. The main functions of the ICTs are a) communication tool amongst the diaspora and people living in Belarus; b) source of news and media awareness; and c) mobilisation tool. As a practical outcome, I have developed policy recommendations for Estonia and the EU based on the empirical findings of the thesis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Environmental regionalism in Central Asia by non-democratic regional organizations
(Tartu Ülikool, 2023) Franco, Claire; Reidhead, Jacob, juhendaja; Aliyev, Husyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Presidentialism, energy sector ownership, and autocratic survival: comparing Kazakhstan and Turkmenistan between 1991 and 2006
(Tartu Ülikool, 2022) Elam, David; Anceschi, Luca, juhendaja; Ibadilin, Nygmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Propagandatalitus Eesti Vabariigis aastatel 1934-1940
(Tartu Ülikool, 2002) Vaan, Laura; Pajur, Ago, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Propagandatalitus Eesti Vabariigis autoritaalsel ajajärgul
(2005) Vaan, Laura; Pajur, Ago, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvusliku identiteedi kujundamine (Ameerika Ühendriikide kui) olulise Teise alusel: Vladimir Putini ja Kim Jong Uni kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Vesingi, Salme; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö soovib luua teadmise, kuidas kujutavad rahvuslikku identiteeti autoritaarsed riigid, mis vastanduvad olemasolevale maailmakorrale ja mille omavahelise koostöö aluseks on jagatud vaenlane. Vladimir Putin ja Kim Jong Un on enda varasemates kõnedes rõhunud rahvusliku identiteedi olulisusele riigi suveräänsuse kontekstis ning toonud esile imperialistlike jõudude (Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, NATO, Jaapan, lääneriigid) mõjutegevuse hävitava mõju riiklikule heaolule. Seetõttu analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil Putini ja Kimi poolt siseriiklikule auditooriumile esitatud kõnesid perioodil 2012-2024. Andmeanalüüsi tulemustele tuginedes vastati küsimustele, kuidas kujutavad Putin ja Kim rahvuslikku identiteeti tuginedes olulise Teise kontseptsioonile, võrreldi kuidas suhestub riigipeade käsitlus rahvuslikust identiteedist ning kuidas on sellised sõnumid muutunud aastatel 2012-2024. Mõlemad riigipead tuginevad rahvusliku identiteedi kujundamisel olulise Teise kontseptsioonile ja kujutavad liberaaldemokraatlikule maailmakorrale omaseid läänelikke väärtuseid ohuna rahva heaolule, ainulaadsusele ja traditsioonilistele väärtustele. Putin ja Kim kujutavad vaenulikuna USA, läänemaailma, nende liitlaseid. Rahvusliku ühtsuse kontekstis kujutab Putin vaenulikuna Ukrainat ja natsismi ning Kim Lõuna-Koread. Sisegrupi kujutamisel rõhub Putin enam rahva ühtsusele ja traditsioonilistele väärtustele ning Kim toob esile sotsialistliku ideoloogia keskse rolli. Autoritaarsed riigipead tunnetavad analüüsitud perioodil kasvavat välist ohtu rahva heaolule ning kujutavad sellest tulenevalt enda kõnedes enam julgeoleku, vaenlaste teisestamise ja rahvusliku järjepidevusega seotud teemasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Relevance, content and effects of left-right identification in countries with different regime trajectories
(2017-10-06) Kivistik, Kats; Ehin, Piret, juhendaja; Freire, André, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Vasak- ja parempoolsus on üleilmselt kasutatav mõiste poliitikate, parteide, ideoloogiate ja vaadete kirjeldamiseks. Samas seatakse selle mõiste kasulikkus vaatamata selle populaarsusele tihti kahtluse alla. Selleks on põhjust andnud esile tõusnud paremäärmuslikud parteid, populismi võidutsemine, kodanike identiteedi mitmekesistumine ja noored demokraatlikud riigid, kus asetleidvad protsessid ei vasta alati üks-ühele arenenud demokraatiates nähtule. Just Ida-Euroopas levinud arusaamad, kus liberaalsed vaated ja reformide toetamine on seotud parempoolsusega, mitte vasakpoolsusega, ei sobi kokku klassikalise Lääne-Euroopa lähenemisega. Selgitamaks selliste kõrvalekallete põhjuseid, keskendub doktoritöö vasak- ja parempoolse eristamise uurimisel noortele demokraatiatele, nende varasemale autoritaarsele taustale ning edasisele demokraatlikule kogemusele. Töö toetub viimase paarikümne aasta küsitlusandmetele ja jõuab mitme järelduseni. Esiteks, Vasaku ja Parema eristamine kõnetab inimesi üle maailma. Kuigi võime ennast vasak-parem skaalale paigutada suureneb ühiskonna demokraatliku ja sotsiaalse arengu ning poliitilise võistluslikkuse tulemusena, suudavad juba vähearenenud riikide elanikud ennast sellele skaalale paigutada. Teiseks varieeruvad vasak- ja parempoolsusega seotavad väärtused ja hoiakud riigiti olulisel määral. Lisaks tavapärastele väärtustele ehk majandusliku võrdsuse ja sotsiaalse liberaalsuse või vastupidise toetamisele seotakse Läänest väljaspool vähemarenenud ühiskondades vasak- ja parempoolsust ka teiste hoiakutega, nagu nt konflikti aktsepteerimine, multikultuurilisuse või riigi eestkoste toetamine. Kolmandaks leiab aset suundumus, et vasak- ja parempoolne enesemääratlus areneb ja muutub, mis on eriti hästi jälgitav noortes demokraatiates. Pärast demokraatliku režiimi kehtestamist võivad mõisted Vasak ja Parem tähistada esialgu küllalt mitmekesist väärtuste ringi. Autoritaarsest režiimist demokraatiasse üleminekul omistatakse vasak- ja parempoolsele vastandusele konflikt demokraatia pooldamise ja selle vastasuse vahel, kuid selle olulisus kaob pärast mõnekümne aastast demokraatlikku kogemust. Majandusliku ja sotsiaalse arenguga lisanduvad vasak- ja parempoolsele enesemääratlusele ka postmateriaalsed väärtused. Endistes vasak-autoritaarsetes riikides esialgu ilmnev vastandlik seos sotsiaalse liberaalsuse ja parempoolsuse vahel kaob, mistõttu vastuolulised arusaamad vasak- ja parempoolsusest on pigem ajutised ning üldiselt leiab vasak- ja parempoolsuse tähenduses aset suund suurema ühtsuse poole. Vasak- ja parempoolsuse olemuse võib kokku võtta Seymour Martin Lipseti jt (1954) sõnadega: “Vasaku all peame silmas suuremale võrdsusele – poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele – suunatud ühiskondlike muutuste eest seismist; Parema all peame silmas traditsioonilise, enam või vähem hierarhilise ühiskonnakorra toetamist ja suuremale võrdsusele suunatud muutustele vastu seismist.” (p. 1135)
listelement.badge.access-status Embargo ,
Riigijuhtide rollist totalitaarsete režiimide lagunemisel - Mihhail Gorbatšovi ja Frederik Willem Klerk`i näidete põhjal
(Tartu Ülikool, 2005) Ingerpuu, Laura; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Securitization as a means to legitimize autocratization: the case of Bukele’s El Salvador
(Tartu Ülikool, 2025) Bussière, Samuel L. P.; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
It is rare, even unprecedented, that a democratically elected leader would refer to themselves as the World’s Coolest Dictator as a selling point. It is even rarer that an electorate will wholeheartedly embrace a leader for his authoritarian appeal. Yet that is exactly what happened in El Salvador since Nayib Bukele took the presidency in 2019. The Bukele administration has simultaneously enjoyed widespread domestic support and widespread international condemnation for human rights abuses and for bringing the country down an authoritarian path. This thesis seeks to explain this paradox; more specifically, what explains the widespread support for the Bukele administration and its authoritarian measures. Using critical securitization theory, which is understood as a means of obtaining legitimacy, this thesis delves into how the government of El Salvador in the Bukele era generated public support for its measures that contributed to the autocratization of the country. Notably, it analyzes El Salvador’s war on gangs and the following war against corruption, starting from its State of Exception in March 2022 to the date of submission in May 2025. As a single-case study using critical discourse analysis as its method of analysis, this thesis looks into how discourse was used to shape public opinion and generate legitimacy amongst the public. The findings provide insight into how autocratization can obtain legitimacy from the public when discursively argued as being in response to an existential security threat. In addition, this thesis’s focus on digital utterances of discourse sheds a new light on how social media can be used to shape domestic opinion and perceptions.