Sirvi Märksõna "bakalaureusetööd" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 13119

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1-3 aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja isiksuseomaduste seos lapse kohanemisega lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Kalm, Merli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraadi adsorptsiooni uurimine in situ infrapuna spektroelektrokeemia ja ab initio tihedusfunktsionaali teooria meetoditel vismuti piirpinnal
(Tartu Ülikool, 2013) Oll, Ove; Ivaništšev, Vladislav, juhendaja; Romann, Tavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1. klassi eesti keele tunni tegevuste analüüs ISI vaatlus- ja kodeerimissüsteemi järgi
(Tartu Ülikool, 2013) Kukk, Helen; Vija, Maigi, juhendaja; Soodla, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
10-aastase Sanfilippo sündroomiga õpilase arengutaseme analüüs (juhtumi kirjeldus)
(Tartu Ülikool, 2013) Mändla, Katrin; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
11–16-aastaste põhikooli õpilaste uimastitarvitamine ja hoiakud uimastitarvitamise ja uimastitarvitajate suhtes
(Tartu Ülikool, 2014) Rohtla, Anita; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides
(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
listelement.badge.access-status Embargo ,
15.-17. sajandi kreeka-slaavi köide TRÜ Teaduslikus Raamatukogus
(Tartu Riiklik Ülikool, 1986) Liblik, Mare; Valk-Falk, Endel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–19-aastaste noorte arvamus teaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja seda ümbritsevad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Auli, Karina; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
16. novembri 1988. aasta suveräänsusdeklaratsiooni tähtsus Eesti taasiseseisvumisprotsessis
(Tartu Ülikool, 2007) Kivirand, Kärt; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16.novembri 1988.aasta suveräänsusdeklaratsioon
(Tartu Ülikool, 2016) Laidna, Marvin; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1709. aasta näljahäda Eesti- ja Liivimaal
(Tartu Ülikool, 2016) Reiljan, Reelika; Seppel, Marten, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
1780. aasta Eestimaa rüütelkonna luksuskorraldus uusaja alguse luksuse käsitluse valguse
(Tartu Ülikool, 1994) Pallasma, Peep; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
18. sajandi dokument ja köide Ajalooarhiivi fondi 279 näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Nurmsalu, Tiia; Leppik, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
1812. aasta Prantsuse-Vene sõja kajastamine Liivimaa kubermanguvalitsuse patentides
(Tartu Ülikool, 2007) Salumets, Indrek; Laur, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1848. aasta revolutsioon Prantsusmaal ja töölisklass
(Tartu Riiklik Ülikool, 1951) Piirtalu, Hilja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1858. aasta talurahvarahutused Mahtras ja Mahtra talupoegade olukord XIX sajandi 60-80-ndail aastail
(Tartu Riiklik Ülikool, 1959) Kütt, M.; Siilivask, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
1860.-80. aastate Lõuna-Eesti vallakohtute protokollid. Massiliste täistekst-andmebaaside loomise, publitseerimise ja kasutamise metoodika
(Tartu Ülikool, 2004) Türna, Tõnis; Must, Aadu, juhendaja; Kraav, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1872. a. Kreenholmi streik
(Tartu Riiklik Ülikool, 1952) Sillaots, Peet; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut