Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "barüonid" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    A phenomenological feasibility study of the possible impact of the intrinsic heavy quark (charm) mechanism on the production of doubly heavy mesons and baryons
    (2020-04-06) Koshkarev, Sergey; Groote, Stefan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kui kõneldakse CERNi suurest hadronite põrgutist (LHC), siis on inimesed harjunud mõtlema Higgsi bosoni, tumeaine ja teiste mõistatuste peale. Need aga, kes on seotud teadusuuringutega põrgutitel, teavad, et LHC üks peamistest teemadest on uurida prootoni struktuuri. On teada, et peaaegu 100% meie massist ei ole nende aatomite mass, millest me koosneme, vaid mass on koondatud aatomite väiksesse ossa, mida nimetatakse tuumaks ja mis koosneb prootonitest ja neutronitest. Praegused füüsikalised eksperimendid keskenduvad peamiselt prootoni nendele koostisosadele, mis kannavad väikest osa prootoni impulsist, või nende koostisosade dünaamikale. Mõned eksperimentaalsed andmed siiski viitavad sellele, et ka prootoni suure impulsiga koostisosadel võib olla teatud roll. Seda on käsitletud nn. sisemise sarmi (IC) mudelis. Vastavate katseandmete tõlgendamine ei ole kahjuks selge, vaid on üpris spekulatiivne. Suurte impulssidega osade lõppseisundite seas on J/ψ meson, mis koosneb sarmi– antisarmi kvarkpaarist. J/ψ meson avastati 1971. aastal, aga selle tekkemehhanismid ei ole veel selged. Kasutades IC mudelit püuäme III peatükis leida NA3 (CERN) eksperimentaalsete andmete tõlgenduse. Samuti esitame teoreetilised alused COMPASSi (CERN) eksperimendi praeguste uuringute ja tulevaste AFTER@LHC eksperimentide õige tõlgenduse jaoks. SELEXi (Fermilab) kahekordse sarmiga barüonide tekke mõõtmised kuuluvad kaasaegse barüonfüüsika kõige väljakutsuvamate ja üllatavamate tulemuste hulka. Isegi kõige uuemad LHCb (CERN) tulemused ei anna selle mõistatuse lahendust. IV peatükis selgitame SELEXi andmeid IC abil. Arvatavasti on lugeja nüüd juba aru saanud, et andmete tõlgendamine on väga oluline. Alles hiljuti otsis LHCb kollaboratsioon oma andmetest tõendusi, mis kinnitaksid IC mudelit. Kahjuks on nende tulemus üles ehitatud valesti arusaadud IC kinemaatikale. V peatükis anname LHCb andmete korrektse tõlgenduse ja rajame teoreetilise aluse tulevastele eksperimentaalsetele otsingutele.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Detection of WHIM structure candidates in the SDSS spectroscopic survey
    (Tartu Ülikool, 2018) Muru, Moorits Mihkel; Nevalainen, Jukka, juhendaja; Tempel, Elmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Missing baryons and the large-scale structure of the universe
    (2023-02-07) Tuominen, Toni; Nevalainen, Jukka, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Me teame praegu üsna hästi, kui palju tavalist ainet (st barüone) peab universumis olema: umbes viis protsenti kogutihedusest. Ülejäänu on salapärane tume aine ja tumeenergia. Kuid üllatavalt, meie lähi- universumis on ka ligikaudu pool barüonidest jäänud senini vaatlustes tabamata. Seda erinevust oodatava ja reaalselt vaadeldud barüonide osakaalude vahel nimetatakse puuduvate barüonide probleemiks. Kuna puuduvate barüonide tekitatav vaatluslik signaal jääb allapoole meie instrumentide tundlikkuse läve, siis tundub vastuolu olevat eelkõige vaatluslik. Seetõttu kasutasime antud töös puuduolevate barüonide jaotuse ja termodünaamiliste omaduste teoreetiliseks uurimiseks kosmoloogilist numbrilist simulatsiooni EAGLE. Varasemates teoreetilistes uuringutes oli saadud, et puudu olevad barüonid asuvad kosmilistes filamentides olevas kuumas galaktikatevahelises gaasis. Me jätkasime neid töid, kasutades filamentide võrgustiku leidmiseks erinevaid algoritme, näiteks Bisous meetodit. Seejärel kirjeldasime sel viisil leitud filamentides paiknevat kuuma galaktikavahelist gaasi. Arvestades, et galaktikad ja galaktikatevaheline gaas eksisteerivad üheskoos nendes samades suuremastaabilise struktuuri elementides, uurisime lisaks ka simulatsioonides genereeritud galaktikate heleduste jaotust. See võimaldas meil saada optimaalse filamentide valimi, kus puuduvate barüonide tihedused olid suurimad. Ehk sisuliselt, parimad kohad praegu veel vaatluslikult leidmata tavalise aine otsimiseks on filamentide südamikud, mis asuvad suure galaktikate heledustiheduse piirkondades. Töös uurisime ka võimalust kasutada puuduvate barüonide leidmiseks kõrgelt ioniseeritud hapnikku. Kuna OVII on vaadeldav röntgen- lainepikkustel, on seda iooni võimalik kasutada kuuma galaktikavahelise gaasi leidmiseks. Kahjuks ei olnud meie EAGLE simulatsiooni uuringu tulemuste põhjal filamentides piisavalt kogus OVII ioone, et leida puuduvaid barüone. Sellegipoolest on meie töös saadud tulemustest kosmiliste filamentide puuduvate barüonide ja OVII jaotuse kohta abi tulevaste röntgenvaatluste planeerimisel.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet