Sirvi Märksõna "biogaas" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Embargo ,
Biogaasi vääristamine mootorkütuseks, võimalused Eestile
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Kabel, Kadri; Kask, Livia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biogaasijaamade asukohtade optimeerimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Eelmäe, Hendrik; Raagmaa, Garri, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti tingimustes on täielik taastuvenergiale üleminek tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja keskkondlikult möödapääsmatu. Bakalaureusetöö raames uuriti Eesti ja Euroopa bioenergia sektori tulevikuväljavaateid. Töö teoreetilises osas käsitleti kliimamuutuse mõju ja asukohateooriaid, mille abil leiti töö uurimuslikus osas parimad võimalikud asukohad biogaasijaamadele. Samuti anti töös ülevaade Eestis bioenergiat tootvatest ettevõtetest. Bakalaureusetöö uurimuslikus osas leiti, et sigade ja veiste lägast on võimalik toota ligikaudu 60 000 000 kuupmeetrit biometaani aastas, mis annab potentsiaalselt 597 GWh energiat. Paraku pole kogu läga biometaani tootmisesse suunamine saavutatav, mistõttu on reaalselt toodetav biometaani maht ligikaudu pool teoreetilisest mahust. Bakalaureusetöös leiti sigade ja veiste lägal põhinevatele biogaasijaamadele parimad võimalikud asukohad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maagaasi hinna mõju biogaasitehase tasuvuse hindamisel AS Estonian Cell näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Voit, Edgar; Sander, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Makrovetikatest biogaasi tootmise potentsiaal
(Tartu Ülikool, 2018) Kõlvart, Mairika; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva oluline probleem on inimeste sõltumine fossiilsetest kütustest, millele otsitakse aktiivselt alternatiive. Üheks alternatiiviks peetakse biogaasi, mis on odav ja mida on võimalik toota varieeruvast lähtematerjalist näiteks maismaakultuuridest, sõnnikust jm. Uue võimalusena on hakatud rääkima ka vetikatest, mida nimetatakse kolmanda generatsiooni substraadiks biogaasi produktsioonil. Põhjuseks miks vetikate kasutamine substraadina on aktuaalseks saanud on asjaolu, et nende kasvatuseks ei ole vaja magevett ning need ei hõlma suuri maismaa-alasid nagu seda teevad maismaa energiakultuurid. Looduslikult korjatavaid makrovetikaid on peetud ka lahenduseks Läänemere seisundi parandamisel ja eutrofeerumise vähendamisel. Arvestades aga käesolevas töös analüüsitud andmeid (biogaasi koguseid nii substraadist kui orgaanilisest kuivainest (m3/t), metaanisisaldust (%), kuivaine sisaldust (%) ning orgaanilise kuivaine sisaldust (%)), siis jääb makrovetikatest biogaasi tootmise võimekus madalaks. Samuti kasvukeskkonnast tingitud erisuste tõttu varieeruvad makrovetikate näitajad ühe parameetri kohta oluliselt. Kuid asjaolu, et vetikatel, võrreldes teiste toormetega, on kiirem kasvutempo ning suurem biomassi hulk, annab võimaluse suuremaks potentsiaaliks. Eestis asuvad potentsiaalsed makrovetika kogumise ning kasvatamise alad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel. Seal paikneb ka Kassari laht, mis on suhteliselt isoleeritud ning tagab sellega hea keskkonna vetikate kasvamiseks ja kasvatamiseks. Samast piirkonnast toimub hetkel Eestis tööstuslikul otstarbel agariku looduslik korjamine traalimise teel ning on katsetatud ka vesiviljelust. Sama tehnikat kasutades oleks võimalik korjata vetikaid ka anaeroobse kääritusprotsessi tarbeks või vetikatööstusest järele jäänud vetikamassi kasutada ära biogaasi produktsiooniks. Eesti täpsema potentsiaali biogaasi tootmiseks makrovetikatest välja selgitamiseks tuleks tulevikus viia läbi anaeroobse käärituse uuringuid Eestis esinevate ja kasvavate makrovetikaliikidega (põisadru, agarik, Ulva intestinalis).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mikroobsed riskifaktorid biogaasi tootmise jäägis
(Tartu Ülikool, 2023) Oja, Harold; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesolev töö annab kirjanduse põhjal ülevaate biogaasi kääritusjäägis leiduvatest mikroobsetest riskifaktoritest nagu patogeenid ja antibiootikumiresistentsusgeenid ning neid mõjutavatest protsessidest. Töös on keskendutud enamlevinud digestaadi käitlemise meetoditele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Rakvere linna reoveepuhastis tekkiva reoveesette käitlussüsteemi uuendamine ja ühtse süsteemi loomine Lääne-Virumaal asuvate omavalitsustega, käideldud reoveesette kasutusvõimalused põllumajanduses
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2006) Pärtma, Merike; Lõhe, Aivar, juhendaja