Sirvi Märksõna "bioindikaatorid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ämblikukooslused ökosüsteemide taastamisel: muutused, dünaamika ja roll taastumise indikaatorina
(Tartu Ülikool, 2024) Petron, Anni; Helm, Aveliina, juhendaja Meriste, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuse mõjul toimuvad keskkonnamuutused ohustavad suurt osa elupaikasid ning nendega kaasnevaid ökosüsteemi teenuseid. Vältimaks järgmiseid kümnendid ähvardavat suurt taime- ning loomaliikide väljasuremist, peab intensiivselt rõhku panema ökosüsteemide ning nendele iseäraliste protsesside taastamisele ning säilitamisele. Taastamistegevuste laienedes muutuvad üha päevakorralisemateks ka indikaatorite kasutamine, mille abil oleks võimalik taastumise edukust ning käimasolevaid protsesse hinnata. Ämblike kasutamine protsesside hindamisel on tõestanud ennast tulusana. Ämblike on üldjuhul kerge ning soodne koguda. Neid esineb rohkelt pea kõikides elupaikades ning paljudel neist on spetsiifilised elupaiga eelistused. Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida kirjanduse põhjal ämblike rolli ökosüsteemides ning dünaamikat keskkonnamuutuste järel. Käsitleti ka ämblike sobivust elupaikade seisundi indikaatoritena. Mitme käsitletud uuringu andmete põhjal saab ämblike seast leida paljudele elupaikadele nende jaoks vajalikud indikaatorite rühmad. Üheks enimkasutatavaks bioindikaatoriks osutus huntämblike (Lycosidae) sugukond. Ämblike kasutamine karakterliikidena on kuluefektiivne viis keskkonnaseisundi ning muutuste hindamiseks. Spider communities in ecosystem restoration: dynamics, change and role as indicators of recovery Human-caused environmental change threatens a large proportion of habitats and their associated ecosystem services. To avoid a major extinction of plant and animal species in the coming decades, intensive emphasis must be placed on restoring and conserving ecosystems and the processes specific to them. As restoration activities expand, the use of indicators to assess the success of restoration and the processes underway will become increasingly topical. The use of embryos to assess processes has proven to be cost-effective. Collecting data from spiders is generally easy and inexpensive. They are abundant in almost all habitats and many have specific habitat preferences. This thesis aimed to analyze the role of spiders in ecosystems and their dynamics following environmental change, based on the literature. The suitability of spiders as indicators of habitat condition was also discussed. Based on the several studies discussed, spiders can be identified as a set of indicators for a wide range of habitats. One of the most commonly used bioindicators was found to be the family Lycosidae. The use of spiders as character species is a cost-effective way of assessing environmental status and its change.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biosensing penicillins’ residues in milk flows
(2016-07-05) Kagan, Margarita; Rinken, Toonika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Penitsilliinid on beetalaktaamide hulka kuuluvad antibiootikumid, mida kasutatakse peamiselt Gram-positiivsete bakterite poolt tekitatud haiguste raviks. Penitsilliini ja teiste antibiootikumide jäägid piimas tekitavad inimestel allergilisi reaktsioone ning soodustavad resistentsete mikroobitüvede teket, mistõttu on antibiootikumide jääkide lubatud sisaldus toidus rangelt reguleeritud. Tavaliselt kasutatakse antibiootikumide jääkide määramiseks piimas mitmesuguseid kromatograafial põhinevaid meetodeid ning erinevaid mikroobse inhibeerimise ja immuunoretseptor teste. Kuid tihtipeale on need meetodid kallid ning aeganõudvad. Üheks võimalikuks alternatiiviks traditsioonilistele analüüsimeetoditele on biosensorite kasutamine. Biosensorite eeliseks on nende lihtsus, suhteline odavus ning kiirus, mis võimaldab nende kasutamist kiireteks analüüsideks reaalajas. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada ning testida biosensorsüsteem penitsilliinide jääkide kiireks määramiseks toorpiimas. Selleks, et kiirendada eksperimentaalsete andmete analüüsi, me pakkusime välja matemaatiline mudel biosensori kalibratsiooniparameetrite arvutamiseks ning uurisime võimalusi biosensorites toimuvate äratundmisreaktsioonide kiirendamiseks. Töö praktilises osas testisime biosensori kasutamist penitsilliinide jääkide kiireks määramiseks toorpiimas. Töö tulemusena leidsime, et glükoosi tase piimas on heaks indikaatoriks penitsilliini jääkide määramiseks toorpiimas. Seega, kasutatud biosensorsüsteem on rakendatav kiireks penitsillinide jääkide määramiseks toorpiimas piimafarmides. Kiire lüpstava piima analüüs võimaldaks mittekvaliteetse piima õigeaegset eraldamist kvaliteetsest toodangust ning kogu toodetava piima kvaliteedi tõstmist. Kasutatud biosensorsüsteemi on erinevate antibiotikumide jääkide määramiseks toorpiimas võimalik tulevikus modifitseerida täiendavate biosensorite lisamisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ecology and bioindicative value of epiphytic lichens in relation to air pollution and forest continuity
(2011-07-27) Marmor, Liis
Doktoritöö käsitleb samblike liigirikkuse ja liigilise koosseisu erinevusi seoses õhusaaste ning metsa järjepidevusega, pöörates põhitähelepanu kuusel ja männil kasvavatele liikidele. (1) Tallinnas uuriti liiklussaaste mõju mändidel ja pärnadel kasvavatele samblikele. Muutused samblike liigilises koosseisus teeäärsetel puudel olid silmatorkavamad mändide puhul. Mändide koore happesus oli teede ääres oluliselt vähenenud, mille põhjuseks võib pidada liiklusega seotud tolmusaastet. Seega, koore kõrgemat pH taset eelistavate samblikuliikide esinemine mändidel on heaks tolmusaaste indikaatoriks; taolised indikaatorliigid on näiteks Phaeophyscia orbicularis, Physcia dubia ja Xanthoria parietina. (2) Ida-Virumaal uuriti samblike liigilise koosseisu muutusi puu jalamist ladvani seoses tolmusaastega. Tulemused näitavad, et võrdlemisi tihedates okasmetsades on tolmusaaste mõju samblike koosseisule oluliselt suurem võra ülemises osas, mida iseloomustab tolmusaaste indikaatorliikide puudumine tüve alumistel meetritel ning suur sagedus puulatvades. (3) Metsa järjepidevuse ja puu vanuse mõju epifüütsetele samblikele uuriti Eesti okasmetsades. Samblike liigirikkus oli kõrgem vanades metsades võrreldes esimese põlvkonna metsadega. Paljusid samblikuliike, sh kaitsealuseid ja punase raamatu liike, leiti vaid vanades pika järjepidevusega metsades, tõendades selliste metsade kõrget looduskaitselist väärtust. Samblikuliike Arthonia leucopellaea ja Lecanactis abietina võib soovitada kui väga häid vanade okasmetsade indikaatorliike Eestis. (4) Lõpetuseks võrreldi samblike liigirikkust ja liigilist koosseisu Eesti ja Fennoskandia vanades okasmetsades, mille tulemusena selgusid olulised erinevused uuritud alade samblike kooslustes. Paljude liikide, sh enamiku leitud vääriselupaiga indikaatorliikide, esinemine uuritud puudel erines Eesti ja Fennoskandia vahel. Tulemused kinnitavad, et väärtuslike metsaalade indikaatorliikide valikul tuleb arvestada kohalike eripäradega liikide arvukuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sammalde mikrofauna: koosluste struktuur ning seda kujundavad peamised keskkonnategurid
(Tartu Ülikool, 2018) Raudna-Kristoffersen, Merilin; Virro, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond