Sirvi Märksõna "birds" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A defence of the existence of emotions in birds
(Tartu Ülikool, 2018) York, Kyle; Puusepp, Vivian, juhendaja; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis demonstrates that (at least some) birds can feel emotions. First, it gives a methodological justification for how one can make such attributions in the first place. Then supplies behavioral and physiological evidence for emotions such as fear, anger, and affection. It goes on to defend the idea that birds have the neurological and cognitive capacities for emotions. It next turns towards cognitive and mental considerations, including intentionality, mental content, language-like thought, and making attributions of propositional attitudes and evaluative judgments to birds. It concludes by considering whether birds have human-like emotions or bird-relative ‘schmemotions’.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Birds in Estonian zooarchaeological material: diversity, importance and the earliest appearance of domesticated species
(2022) Ehrlich, Freydis; Rannamäe, Eve, juhendaja; Lang, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Linnud on inimeste elus läbi aegade olulist rolli mänginud. Üks viis lindude tähtsuse mõistmiseks minevikus on uurida arheoloogilisi linnuluid zooarheoloogia meetoditega. Väitekirja esimene eesmärk oli välja selgitada, milliseid linde leidub Eesti zooarheoloogilises materjalis ja milline oli nende lindude olulisus inimeste jaoks. Selleks kaasasin uurimistöösse tänapäevase Viljandi linna alalt leitud linnuluud, mis pärinevad hilisviikingiajast varauusajani ehk vahemikust 10.–18. sajand. Saadud tulemusi võrdlesin Klaipėda ordulinnuselt Leedus leitud luudega. Kuna enamik leide olid toidujäätmed, siis selgus, et toidulauale jõudis erinevaid linnuliike. Suurem osa luid kuulus kodukanadele, hanedele ja partidele, kuid leidus ka näiteks sookurgede, luikede ja metsiste luid. Viimased liigid olid seotud kõrgemas staatuses inimeste toidulauaga. Lindudel oli ka oma sümboolne tähendus, sest neid pandi kaasa hauapanusena kalmetesse või valmistati nende luudest ripatseid. Lisaks kasutati osa linde ka kukevõitlusel ja jahipidamisel. Töö teine eesmärk oli uurida, millal jõudsid kõige levinumad kodulinnud ehk kodukana ja -hani Eesti alale. Varaseim kodukana luu pärineb Rebala Lastekangrute I kalmest ning on rohkem kui kaks tuhat aastat vana. Alates ajast umbes tuhat aastat tagasi leidub kanaluid Eesti muististes juba rohkelt. Esimeste koduhanede otsimine osutus aga märksa keerulisemaks ülesandeks, kuna metsikud ja kodustatud vormid on omavahel väga sarnased. Siiski on võimalik, et hanesid hakati Eesti alal kasvatama juba rauaajal. Kalkunid jõudsid Eestisse kirjalike allikate põhjal 16. sajandil, kuid senised arheoloogilised leiud on hilisemad. See, millal kodupardid, -tuvid ja paabulinnud Eesti alale jõudsid, jääb edasiseks uurimisülesandeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internal constraints on energy processing and their consequences: an integrative study of behaviour, ornaments and digestive health in greenfinches
(2022-07-06) Lind, Mari-Ann; Hõrak, Peeter, juhendaja; Sepp, Tuul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Evolutsioonilise ökoloogia üks peamisi eesmärke on mõista, millest tulenevad isenditevahelised erinevused ning kuidas need mõjutavad sigimisedukust ja ellujäämist. Toitainete omastamine, energia tootmine mitokondrites ja energiavarude mobiliseerimine mõjutavad organismi sisemist energiakäitlust. Looma energiavajadus varieerub sõltuvalt kellaajast, aastaajast (nt migratsioon, paljunemine) ja keskkonnatingimustest, seega on oluline tagada, et energia tootmine vastaks vajadusele. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida organismi sisemisi piiranguid energiakäitlusele ning piirangute mõju ellujäämisele, käitumisele ja sugulise valiku signaalidele rohevindil. Sooleparasiidid võivad vähendada toitainete imendumist seedesüsteemis. Esmakordselt kasutati seedefektiivsuse hindamiseks lindudelsteatokriti meetodit, mis on laia kasutuspotentsiaaliga ökoloogilistes uuringutes. Steatokriti meetod on lihtne, odav ja mitteinvasiivne ning võimaldab hinnata rasvade hulka väljaheidetes. Organismi energiavahetuse ning stressivastuse reguleerimisel mängivad olulist rolli hormoonid. Lindude peamise glükokortikoidhormooni kortikosterooni (KORT) tase oli keskmiselt 20% madalam laboris kasvanud sulgedes kui looduses kasvanutes. Isenditel kel oli kõrgem sulgede KORT tase looduses oli see kõrgem ka laboris. Kuna KORT seostus ka ellujäämise ja käitumisega, võib KORT peegeldada energiavajaduste varieeruvust isendite vahel. Kollane ja punane karotenoidsetel pigmentidel põhinev sule- või nahavärvus on paljudel loomadel sugulise valiku tunnus. Rohevintide kollasemad suled ei olnud seotud mitte ainult toitainete imendumisega seedesüsteemis, vaid ka parema võimega karotenoide muundada või sulgedesse ladustada. Toidust omastatud karotenoidide modifitseerimine toimub arvatavalt mitokondris ning karotenoidsed signaalid võivad seega signaliseerida isendi võimekust energiat toota. Samuti on võimalik, et mikrobioomi toodetud ained võivad mitokondrite tööd mõjutades mõjutada karotenoidseid tunnuseid. Kokkuvõttes selgus, et energiakäitluse ning ellujäämist ja paljunemisedukust mõjutavate tunnuste üheaegne uurimine aitab paremini mõista isenditevaheliste erinevuste põhjuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Redox physiology of wild birds: validation and application of techniques for detecting oxidative stress
(2016-11-08) Meitern, Richard; Hõrak, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Hapnik on mürgine gaas, kuna võib kergesti moodustada erinevaid bioloogilisi struktuure kahjustavaid reaktiivseid radikaale. Selleks, et vältida hapniku toksilist mõju, on organismidel evolutsiooni käigus tekkinud suur hulk erinevaid antioksüdantseid kaitsemehhanisme. Oksüdatiivne stress ehk kehas kahjustusi põhjustav tasakaalu puudumine reaktiivsete hapnikuosakeste ja antioksüdantide hulga vahel, on arvatavasti olnud oluline organismide evolutsiooni kujundav jõud. Samas on oksüdatiivset stress raske mõõta, mistõttu on selle roll metsikute loomade igapäevaelu mõjutajana endiselt küsitav. Selle väitekirja eesmärgiks on täpsustada mõningate, ökoloogilistes uurimustes laia kasutust leidvate, oksüdatiivse stressi biomarkerite kasutatavust oksüdatiivse stressi mõõtmiseks. Kokkuvõtvalt selgub, et mitmed laia kasutust leidvad verest mõõdetavad oksüdatiivse stressi biomarkerid ei ole sobilikud oksüdatiivse stressi mõõtmiseks. Eriti kaheldav on d-ROMs testi sobilikus oksüdatiivse staatuse hindamiseks. Samas muutused erütrotsüütide glutatiooni kontsentratsioonis peegeldavad suurema tõenäosusega muutuseid oksüdatiivses seisundis. Peamiselt rõhutab see töö aga, et oksüdatiivset stressi ei saa mõõta kasutades vaid mõnda kude, ajahetke või biomarkerit. Seetõttu pole enne mõõtmistehnikate täiustumist võimalik usaldusväärselt hinnata oksüdatiivse stressi rolli isendite elukäikude mõjutajana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The effect of increasing atmospheric temperature on the breeding phenology of three bird species in Viljandimaa county, southern Estonia
(Tartu Ülikool, 2017) Kurg, Kätlin; Mägi, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The hissing behaviour of great tit (Parus major) females reflects behavioural phenotype and breeding success in a wild population
(2022-11-10) Hein, Kaarin; Tilgar, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kisklus on üks peamisi tegureid looduses, mis mõjutab otseselt loomade ellujäämist ja sigimist. Kisklusvastane käitumine eri liiki loomadel ja isegi sama liigi isenditel on väga mitmekesine. Liigisiseste käitumuslike erinevuste üheks põhjuseks võib pidada erinevusi iseloomus. Paljudel lindudel, sealhulgas rasvatihasel, on välja arenenud iseloomulik hoiatushäälitsus ootamatu ohu korral – nad sisisevad –, kuid mitte kõik isendid. Uurisin emaste rasvatihaste sisisemist, kasutades selle esilekutsumiseks suur-kirjurähni topist, kuna tegemist on liigiga, kes sageli õõnelindude pesi rüüstab. Võrdlesin sigimisnäitajaid, rüüstatud pesade hulka, pesapaiga eelistust ja genotüübierinevusi neljal aastal. Tulemustest selgus, et emaste rasvatihaste vastus kiskja ootamatule ilmumisele varieerub asurkonnas, kuid isendi käitumine on ajas üsna püsiv. Munemise alustamise aeg või kurna suurus ei ennustanud emaste sisisemist või vaikimist, kuid lindudel, kes ei sisisenud, lennuvõimestus rohkem poegi. Seejuures ei erinenud munade koorumise edukus sisisejatel ja mittesisisejatel. Sisisejad eelistasid pesitseda liigikaaslastest kaugemal ning pigem okas- kui lehtmetsas. Pesa rüüstamise tõenäosus ei seostunud sisisemisega. Kokkuvõtlikult, sisisemine või selle puudumine sõltub ilmselt emase iseloomust ja on võimalik iseloomutunnus. Emased rasvatihased käituvad vastavalt oma iseloomule erinevalt nii suheldes liigikaaslastega kui ka kiskjatega ning iseloomust tulenevalt võib erineda ka nende vanemlik võimekus. Kuna loodusliku valiku tulemusel on erinevad käitumistüübid populatsioonis olemas, võib arvata, et nende püsimajäämise edukus peitub näiteks erinevustes ellujäämises või sigimisedukuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationships between farmland birds, land use and landscape structure in Northern Europe
(2013-11-11) Marja, Riho
Põllulindude ja põllumajanduse seosed on tänini väga aktuaalsed, kuna suleliste arv on Euroopas dramaatiliselt vähenenud. Näiteks on viimase 30 aastaga Euroopas välja surnud 300 miljonit põllulindu. Teema tähtsusest tingituna käsitles doktoritöö lindude seoseid põllumajandusmaastiku elementide ja põllukultuuridega. Pikaaegsed tehtud uuringud aastatest 2002–2011 hõlmasid nii Eestit, teisi Balti riike, Soomet kui ka Venemaad. Tulemused näitasid, et põllumajandusmaastiku struktuur omab väga olulist tähtsust linnurohkuse seisukohalt: mida rikkalikum on maastikumuster (põllukultuuride rohkus ja maastikuelementide rikkus), seda rohkem on seal ka linde. Doktoritöös keskenduti maastikuelementidest peamiselt kuivenduskraavidele ja nende servadele, sest need on olulised pesitsus- ja varjekohad ning toitumispaigad. Kahe tavalise põllulinnu, põldlõokese ja sookiuru arvukus kasvas märgatavalt kuivenduskraavidega põldudel. Drenaažkuivendusega põldudel oli nende liikide arvukus seevastu stabiilne. Seega osutuvad inimloodud maastikuelemendid põllumajandusmaastikus olulisteks elupaikadeks ning neid elemente ei tohiks kindlasti maastikest drenaakuivenduse käigus eemaldada. Selle uurimistöö tulemused näitavad selgelt, et drenaažkuivendust tuleks kombineerida kraavkuivendusega. Põllukultuuride analüüs viitas omakorda, et kõige kõrgemad lindude liigirikkuse ja rohkuse näitajad leiti kasutusest väljajäänud (söötis) põldudel, karjamaadel ja mitmeliigilistel rohumaadel. Oluliselt madalamad liigirikkuse ja mitmekesisuse näitajad ilmnesid juurvilja- ning teraviljapõldudel. Huvitavaks tulemuseks oli see, et nii liigirikkus, isendite rohkus kui ka mitmete liikide arvukuse muutus sõltus nii põllutüübist (karjamaa, söötis maa, teraviljapõld) kui ka pesitsusajast. Seega on põllukultuuride mitmekesisus ääretult oluline, kuna linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate põllukultuuridega põlde.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards an integrated view of escape decisions in birds under variable levels of predation risk
(2020-02-03) Tätte, Kunter; Mänd, Raivo, juhendaja; Møller, Anders Pape, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Suurema hirmutunde korral panustavad loomad enam aega valvsusele ja ohtu silmates põgenevad varem. Inimene võib oma tegevustega tahtmatult loomade hirmutunnet suurendada, põhjustades halbu käitumisotsuseid ja populatsiooni arvukuse langust. Loomade hirmutunde hindamiseks mõõdetakse enamasti kas nende valvsust või põgenemiskaugust. Doktoritöös uuriti, kas üheainsa käitumispõhise indikaatori mõõtmisest siiski piisab, et lindude hirmutunnet ja põgenemisega seotud kulutusi veenvalt hinnata. Lisaks selgitati, kas linnud jätkavad kiskja jälgimist veel ka põgenemise ajal ja milliseid lisategureid tuleks põgenemiskäitumise uurimisel arvesse võtta. Doktoritöö raames uuriti standardiseeritud viisil kümnete linnuliikide põgenemiskäitumist mitmel pool üle Euroopa, et tuvastada üldisi trende lindude käitumismustrites. Põgenemiskäitumise poolest olid linnalinnud mitmes mõttes julgemad kui maalinnud ning laiuskraadi kasvades muutusid linnud vähem ettevaatlikuks. Üllatuslikult olid linnalinnud valvsamad kui maalinnud ning vastupidiselt varem eeldatule viivitasid valvsamad linnud mõlemas elupaigas põgenemisega kauem. Need tulemused seavad valvsuse tavapärase kasutatavuse lindude hirmutunde kirjeldamiseks kahtluse alla. Tööst ilmnes veel, et lisaks enamasti uuritavale põgenemiskaugusele tuleks mõõta ka põgenemishetkele järgnevaid käitumismustreid. Need täiendavad mõõtmised annavad terviklikuma ülevaate põgenemisega seotud ajalistest ja energeetilistest kulutustest, mis omakorda aitab kaasa põgenemisotsuste mõistmisele. Näiteks leiti, et põgenemisele kulutatud aeg sõltub hirmutunde dünaamikast põgenemise ajal. See on esimene eksperimentaalne tõend, et linnud jätkavad kiskja jälgimist ka pärast põgenemise alustamist. Doktoritöö tulemused toetasid ka varasemaid uuringuid, mis on leidnud, et põgenemisotsuseid mõjutavad ka näiteks liigiomane kehamass, peidupaiga lähedus ja seltsingu suurus. Doktoritööst saadud teadmised aitavad paremini ennustada, kuidas lindude hirmutunne võib inimtekkeliste häiringutega seoses muutuda, mis omakorda aitab kaasa looduskaitseliste meetmete planeerimisele.