Sirvi Märksõna "boron" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of method for boron determination in basalt fibers
(Tartu Ülikool, 2022) Mamun, Faisal-Al; Paiste, Päärn; Mõtlep, Riho; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The main objective of the present thesis was to develop a method to determine the boron content of boron doped basalt fibers. Two types of samples were investigated: natural basalt powders doped with H3BO3 were used for method development and the method was applied to basalt fiber samples from two different fiber producers. Na2O2 based alkaline fusion with different sample masses and the use of HCl and HNO3 for dissolution of fusion residues was investigated. The results show that using 10:1 flux to sample ratio and HCl as dissolving acid allows for full digestion of sample and determination of boron content by MP-AES analysis. Results from the analysis of commercial basalt fibers revealed that fibers from one producer, contrary to the suppliers claim, did not contain any boron, highlighting the need for quality check and the development of method to do that.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geological sources and hydrochemistry of fluoride and boron in Silurian-Ordovician aquifer system
(2013-11-12) Uppin, Marge
Eesti põhjavees esinevatest keemilistest elementidest võib inimorganismi kõige enam kahjustavateks pidada fluori ja boori, mille looduslikud sisaldused ületavad paljudes puurkaevudes joogiveele kehtestatud piirkontsentratsioone. Fluori defitsiidi korral tarbitavas joogivees (alla 0.5 mg/l) on soodustatud hambakaariese teke ja areng, liigse sisalduse korral (üle 1.5 mg/l) avaldub fluori toksiline toime hamba- ja skeletifluoroosina. Kõrge boorisisaldusega (üle 1.0 mg/l) joogivee tarbimine põhjustab reproduktsioonisüsteemi häireid ja loote kehakaalu mahajäämust, aga ka ainevahetushäireid ja soolepõletikke. Käesolev doktoritöö uurib fluoriidide ja boori levikut, hüdrokeemiat ning võimalikke looduslikke allikaid Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis. Kõrgenenud fluoriidide (kuni 6.1 mg/l) ja boori (kuni 2.1 mg/l) sisaldused on iseloomulikud peamiselt aluselisele HCO3–Cl–Na–Mg–Ca-tüüpi madala Ca2+ sisaldusega põhjaveele, mis levib veekompleksi sügavamates osades ja Lääne-Eestis. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb erineva savikusega lubjakividest ja dolomiitidest ning vulkaanilise tuha – K-bentoniidi - vahekihtidest. Valdav osa fluori ja boori on sedimentatsiooni käigus setetesse kuhjunud ning allunud hilisematele geokeemilistele protsessidele, sattudes põhjavette peamiselt veekompleksi moodustavate kivimite leostumisel. Siluri ja Ordoviitsiumi ladestute lubjakivid ja dolomiidid sisaldavad fluori ligikaudu 100–500 mg/kg ja boori 5–20 mg/kg, kusjuures nende elementide kontsentratsioonid kivimis tõusevad vastavalt savisisalduse kasvule, ulatudes merglites vastavalt 500–1000 mg/kg ja 30–150 mg/kg. K-bentoniidi kihtides esineb fluori 400–4500 mg/kg ning boori 50–1000 mg/kg. Seega võib eeldada, et fluori ja boori leostub põhjavette peamiselt savikatest karbonaatsetest kivimitest - merglitest ja domeriitidest, aga ka K-bentoniidi kihtidest. Selgitamaks fluori ja boori geoloogilisi allikaid põhjavees viidi läbi laboratoorsed leostuskatsed, mille tulemused näitavad selgelt, et mõlemat elementi leostub vette tunduvalt rohkem savikamast materjalist. Järelikult on savikate kivimite ja põhjavee kontaktil toimuvad adsorptsiooninähtused ja ioonvahetus protsessideks, mis reguleerivad põhjavee fluoriidide ja boori sisaldust ning hüdrokeemiliselt sobivate tingimuste olemasolul nimetatud elementide kõrge sisaldusega anomaalia väljakujunemist Lääne-Eestis.