Sirvi Märksõna "crises" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European disaster risk reduction institutions’ practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-13) Torpan, Sten; Orru, Kati, juhendaja; Hansson, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kommunikatsiooniprobleemid võivad muuta inimesed hädaolukordades haavatavamaks. Kriisihalduse kontekstis tähendab see, et puuduliku riski- ja kriisikommunikatsiooni tõttu on inimestel keerulisem langetada otsuseid ja toime tulla ohtudega enda elule, tervisele või varale. Doktoritöö analüüs põhines Hanssoni jt (2020) loodud kommunikatsiooniga seotud haavatavuste heuristilisel raamistikul, mille abil võeti vaatluse alla Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuste leevendamisel. Doktoritöö aluseks olevad andmed koguti kaheksas Euroopa riigis: Saksamaal, Itaalias, Belgias, Rootsis, Ungaris, Norras, Soomes ja Eestis. Neljast uuringust selgus, et teooria ja tegelikkus ei käi Euroopa kriisihalduses käsikäes – väärinfot (ühte olulist haavatavuse tegurit) ei käsitleta süsteemselt, selleks puuduvad juhendmaterjalid ning sellega seotud probleemidega tegelemisel lähtutakse pigem varasemast kogemusest. Samuti on puudulikud või puuduvad sootuks juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks riski- ja kriisikommunikatsioonis. Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise viise haavatavuse leevendamiseks on teoorias palju, jäi kaheksa riigi analüüsil sõelale vaid kuus haavatavuse vähendamise viisi, mida kriisihaldajad kasutanud on – ennetavate juhiste jagamine, hoiatamine ja häirete edastamine, inimeste murede kaardistamine, kadunud isikute otsimine, praktiliste juhiste jagamine hädaolukorra ajal, ja vabatahtlike kaasamine – nende rakendamine on riigiti ebaühtlane ja sõltub paljuski asutuste oskustest ja saadaolevatest vahenditest. Metoodilise panusena selgus doktoritöös, et ka lauaõppuse simulatsioonimeetodit on võimalik kasutada akadeemilises uurimistöös kommunikatsiooniga seotud haavatavuste ja asutuste võimelünkade tuvastamiseks. Selle väitekirja peamine järelm on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine on struktuurne institutsionaalne väljakutse. Kui juhised on puudulikud, praktikad juhuslikud ning õppused ei rajane tõenduspõhistel alustel, suurendab see väärinfo leviku, sotsiaalmeedia alakasutuse ja asutuste vähese koostöö tingimustes hädaolukordades inimeste haavatavust. Süsteemsed kommunikatsioonipraktikad ja läbimõeldud õppuste korraldamine aitavad paremini hädaolukordadeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda – tugevdades nii institutsioonide kui kogu ühiskonna vastupanuvõimet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Alliance for the Union of Romanians: A litmus test for a far-right party
(2022) Chiruta, Ionut