Sirvi Märksõna "delegeerimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste erasektorile delegeerimisest Tallinna linna praktikate näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Saareoja, Urmo; Eerma, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike ülesannete üleandmine abipolitseinikule
(Tartu Ülikool, 2012) Niidas, Kristel; Merusk, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori koostöö avalike ülesannete täitmisel kohaliku omavalitsuse üksustes
(Tartu Ülikool, 2015) Jõerand, Siiri; Merusk, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Delegation and efficiency: comparison of Telecom Single Market negotiations under the Italian and Latvian Presidency of the Council of the EU
(Tartu Ülikool, 2017) Pilar, Klaus-Erik; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis aims to study why some Member States are more efficient in mediating the negotiations during the Presidency of the Council of the European Union than others. To fill the gap in current academic research, the emphasis is put on how the model of coordination between the presiding country’s capital and Permanent Representation in Brussels affects the performance of the Presidency. Rational choice institutionalism provides the opportunity to conceptualise efficiency of the Presidency as the advancement of the negotiations on a priority initiative, rather than protection of national preferences as defined conventionally. The principal-agent model offers the necessary analytical tools to examine different models of coordination for European Union policies. This theoretical approach provides also the adequate analytical tools to study the link between model of coordination and efficiency of the Presidency, leading to the hypothesis that Brusselsbased Presidencies are more efficient in leading the negotiations on a priority initiative than the Presidencies that have adopted capital-based models. In the empirical part of the study qualitative comparative method is used to compare the performance of Italian and Latvian Presidencies in advancing the negotiations on Telecom Single Market proposal. The analysis of written documents and input from interviews indicate quite clearly that Latvian Presidency was much more efficient in its role as the mediator of the negotiations on this dossier. The findings also demonstrate that there is significant variation in the adopted model of coordination. Whereas Italy opted for a capital-based Presidency, Latvian Presidency was Brussels-based. To large extent the assumptions presented in the theoretical part of the thesis were confirmed. The Latvian Brussels-based Presidency was able to make decisions much faster and on spot, whereas Italian Permanent Representation had to endure extensive interventions from the capital, which made the progress slower. The findings also indicate that Latvian Presidency was able to act as an “honest broker” and go beyond its national preferences in order to reach a compromise. Additionally, it was confirmed that Brussels-based model enables better cooperation with other actors due to higher level of trust. However, the premise that the Brussels-based Presidency is more efficient due to better cooperation with the Council Secretariat was not proven. All in all the findings of the study show that the main hypothesis is correct and Brussels-based Presidencies are more efficient in advancing the negotiations on priority initiative.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eraõiguslike isikute kaasamine politsei pädevusse kuuluvate korrakaitseliste ülesannete täitmisesse ja selle piirid
(Tartu Ülikool, 2016) Bärenson, Lea; Merusk, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Järelevalve teostamine avalike teenuste lepingulisel delegeerimisel Eesti kohalikes omavalitsustes: kodanikeühenduste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Rattus, Reelika; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This Bachelor thesis analyzes monitoring contracting out of public services to non-governmental organizations (hereafter: NGO). The relevance of this topic derives from conflicting notions regarding the importance of monitoring. Many authors (Brown and Potoski 2003a: 155; Hefetz and Warner 2004: 186) have stressed the importance of monitoring by the public sector and developing a sufficient capacity to do that when contracting out public services. However, in practice it has been found that in case of contracting out of public services, the public sector might actually be less motivated to conduct monitoring or not be able to do it. Thus, the author aims to provide an analysis regarding the role and importance of the public sector in conducting monitoring when it contracts out public services to NGOs. In particular, the focus is on local governments as contractees and non-profit associations (hereafter: NPA) as contractors in Estonia. In addition, the author seeks to assess Estonian local governments’ monitoring practices in cases of public services contracted out to NPAs. In order to meet these objectives, there are two research tasks: (a) an analysis of theoretical literature and various researches on the subject field and (b) an empirical analysis (based on content analysis of contracts signed between local governments and NPAs and qualitative analysis of semi-structured interviews conducted via telephone with the representatives of local governments) regarding monitoring practices in Estonian local governments. 13 local governments and 34 contracted services were included to the empirical analysis. It appeared that in Estonia the relationships between local governments and NPAs are mostly based on trust and this seems to reduce the relevance of monitoring in the eyes of local governments. Only in a few cases could local governments be considered to be “smart buyers“ in terms of monitoring. Mostly, however, local governments rely on a minimum programme of monitoring in order to collect the overall information regarding service provision and to show that they are not completely passive. In that, the financial control is most important. Thorough monitoring is not conducted on a regular basis and local governments seem to become more active only when problems with service provision should appear. In addition to the trustful relationships between local governments and NPAs, limited local government capacity and few resources also seem to limit the practice of thorough monitoring. It was also surprising that the usage of informal monitoring measures was very popular among Estonian local governments – this, perhaps, can be attributed to the phenomenon of small communities. In conclusion, it is relevant for the local governments to pay more attention to monitoring contracting out of public services as there are potential threats even in case of NGOs.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimine ehitusseaduse § 13 näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Triin; Toomela, Tambet, juhendaja; Madise, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Riigi funktsioonide üleandmine eraõiguslikele isikutele
(Tartu Ülikool, 2001) Loide-Reisner, Piret; Reenumägi, Aare, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigi tuumikfunktsiooni delegeerimise keelust Kaitseliidu näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Põldaas, Kristjan; Lott, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Struktuurne ja psühholoogiline võimustamine ning nendevahelised seosed tootmisettevõtte X näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Matašnjova, Marina; Killumets, Elar, juhendaja; Türk, Kulno, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabaühendustele delegeeritud avalike teenuste kvaliteet: Võru linna ja MTÜ Võru Avatud Noortekeskuse näide
(Tartu Ülikool, 2014) Zirk, Kerli; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut