Sirvi Märksõna "denitrifikatsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bacterial community structure and its genetic potential for nitrogen removal in the soils and sediments of a created riverine wetland complex
(2015-10-09) Ligi, Teele
Inimtegevuse tulemusena on kordades suurenenud bioloogiliselt kättesaadava lämmastiku hulk eri ökosüsteemides, mis omakorda on põhjustanud ulatuslikke keskkonnaprobleeme. Üks võimalus veeökosüsteemide kaitsmiseks liigsete toitainete eest on tehismärgalade (TM) rajamine. Mikroobikooslustel on TMide lämmastikuringes võtmeroll ning seetõttu on oluline mõista seoseid mikroobikoosluste ja keskkonnaparameetrite vahel nimetatud ökosüsteemides. TMi tuleks luua sobilikud tingimused eelkõige sellistele bioloogilistele protsessidele, mis tagaks maksimaalse lämmastikuärastuse minimaalse kasvuhoonegaasi N2O emissiooniga. Käesolevas töös uuriti reostunud jõevett puhastava TMide kompleksi muldade ja setete bakterikoosluse struktuuri, hinnati selle lämmastikuärastuse geneetilist potentsiaali ning analüüsiti nende näitajate seoseid keskkonnaparameetritega (keemilised parameetrid, veerežiim ja pinnasetüüp). Töö tulemused näitasid, et veerežiim on oluline faktor mulla bakterikoosluste struktuuri kujunemisel. Ajutiselt üleujutatud alade bakterikooslused olid võrreldes püsivalt üleujutatud alade kooslustega mitmekesisemad ja ühtlasema bakteriliikide jaotusega. Uuritud muldade bakterikoosluste denitrifikatsiooni potentsiaal sõltus hüdroloogilistest tingimustest vastavas TMi osas. Suurim nitriti redutseerimise potentsiaal esines püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes, kuid suurim N2O redutseerimise potentsiaal ilmnes ajutiselt üleujutatud alade kooslustes. Mulla keemiline koostis mõjutas denitrifikatsiooniga seotud geenide osakaalusid TMide muldade bakterikooslustes. TMide muldades tuvastatud ANAMMOXi ja n-damo protsesse läbiviivate bakterite osakaalud olid suuremad püsivalt üleujutatud alade bakterikooslustes. Antud töö tulemustest võib järeldada, et ehkki lämmastiku eemaldamine TMide muldadest toimub väga erinevate protsesside vahendusel, on denitrifikatsioon peamine seda funktsiooni läbiviiv protsess ning ajutiselt üleujutatud alade loomine võimaldaks vähendada osalisest denitrifikatsioonist pärinevat N2O emissiooni TMide muldadest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Prokarüootide ja seente denitrifikatsiooni potentsiaali hindamine erinevates ökosüsteemides reaalaja PCR meetodiga
(Tartu Ülikool, 2023) Kikas, Karmel; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas, mille atmosfääri soojendamise potentsiaal on 300 korda võimsam võrreldes süsihappegaasiga (CO2). Nimetatud lämmastikuühendi peamisteks allikateks on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Lisaks looduslikele protsessidele, on inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud N2O kogus suurenenud ja viimasel paaril aastakümnel on päevakorda kerkinud kliimamuutustega seonduvad probleemid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevate ökosüsteemide mõju denitrifikatsioonist tulevale N2O emissioonidele. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati tuvastamaks denitrifikatsiooni läbiviivate geenide arvukus: seente nirK ning prokarüootide nirK, nirS, nosZI ja nosZII on peamised uuritavad markergeenid. Tulemustest selgus, et seente mõju N2O emissioonidele on suurim liigniisketel ja üleujutatud metsaaladel, nagu näiteks kase- ja kuusemets. Prokarüootide geenikoopiate arvukuse poolest on denitrifikatsiooni esinemise potentsiaal suurim tehismärgaladel ja liigniiske pinnasega metsades.