Sirvi Märksõna "diabeediravimid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
New avenues for GLP1 receptor agonists in the treatment of diabetes
(2021-10-11) Sedman, Tuuli; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagoonilaadne peptiid 1 (GLP1) on hormoon, mis vabaneb soolestikust vastusena söömisele. GLP1-l on erinevates elundsüsteemides mitmeid toimeid. See osaleb vere glükoositaseme regulatsioonis: stimuleerides insuliini ja inhibeerides glükagooni vabanemist veresuhkru tase langeb. GLP1 toimel aeglustub mao motoorika ja tühjenemine. Kesknärvisüsteemis reguleerib GLP1 söögiisu ning seeläbi kehakaalu. GLP1 füsioloogilistel toimetel põhineb ravimklassi GLP1 retseptori agonistide kasutamine. Need on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkru taseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Ravimklass on võrdlemisi ohutu, kuna hüpoglükeemia risk on väike. Lisaks on kõrvaltoimed võrdlemisi kerged, sagedasemateks iiveldus ja oksendamine. GLP1 retseptori agonistide mõnede toimete suhtes kujuneb välja tolerantsus – näiteks mao motoorika aeglustumine väheneb ravimi kestval kasutusel. Samuti vähenevad ravimi korduval kasutamisel kõrvaltoimed, möödudes esimeste ravinädalatega. See, kas tolerantsus tekib ka GLP1 retseptori agonistide veresuhkru taset langetava toime suhtes, ei ole seni teada. GLP1 retseptori agoniste on kasutatud haruldaste ühe geeni rikkest põhjustatud suhkurtõve vormide puhul. Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mille käigus arenevad 1. tüüpi diabeet, magediabeet ja silmanärvi kahjustus. Seni ei ole haigusel spetsiifilist ravi ja suhkruhaiguse tekkel kasutatakse tavaliselt insuliini süste. Käesolevas töös uurisime, kas GLP1 retseptori agoniste saaks kasutada Wolframi sündroomi puhul tekkiva suhkurtõve raviks. Uurimistöö eesmärkideks oli uurida GLP1 retseptori agonistide suhtes tekkivat tolerantsust hiirtel ja inimestel ning nende ravimite võimalikku toimet Wolframi sündroomi loommudelil. Eesmärkide saavutamiseks teostati loomkatseid hiirtel ning viidi läbi kliiniline uuring tervetel vabatahtlikel. Loomakatsete tulemused näitasid selget tolerantsuse teket hiirtel. Vastupidiselt loomkatsete tulemustele ei kujunenud aga tolerantsust välja inimeste puhul. Wolframi sündroomi loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid efektiivsed veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse nende kasutamiseks Wolframi sündroomi ravis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ravi alustavate teist tüüpi diabeedi haigete ravisoostumus Eestis aastatel 2011-2013 Eesti Haigekassa retseptiandmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Truhanov, Anneli; Pisarev, Heti, juhendaja; Irs, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The neuroprotective effect of GLP-1 receptor agonist liraglutide in a rat model of Wolfram syndrome
(2021-07-02) Seppa, Kadri; Plaas, Mario, juhendaja; Terasmaa, Anton, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Wolframi sündroom on haruldane autosomaalse retsessiivse pärandumismustriga haigus, mida põhjustab Wfs1 geeni poolt kodeeritud Wolframiini valgu düsfunktsioon. Wolframi sündroomi esimene sümptom on insuliinist sõltuv diabeet ning sellele järgnevad nägemisnärvi atroofia, magediabeet ja neuroloogilised komplikatsioonid. Insuliinist sõltuv diabeet on kontrollitav insuliini asendusraviga, seega on Wolframi sündroomiga patsientidele enim muret valmistav neurodegeneratsioon, millel puudub ravi. Seepärast on oluline välja töötada neuroprotektiivseid ravimeetodeid, mis oleksid võimelised aeglustama haiguse kulgu ja seeläbi pikendama Wolframi sündroomiga patsientide eluiga. Wolframiini valgu düsfunktsioonist põhjustatud Wolframi sündroomi uurimiseks on meie uurimisrühm loonud Wfs1 KO roti, kelle Wfs1 geeni viies kodeeriv ekson on deleteeritud. Antud doktoritöö eesmärk oli iseloomustada Wfs1 KO roti fenotüüpi, eesmärgiga kasutada seda uute ravistrateegiate väljatöötamisel. Antud töös pöörati erilist tähelepanu Wolframi sündroomiga seotud neurodegeneratsioonile, mida on insuliinist sõltuva diabeediga võrreldes vähe uuritud. Käesolevas doktoritöös selgus, et Wfs1 KO rottidel tekkisid Wolframi sündroomi peamised sümptomid: insuliinist sõltuv diabeet ja neurodegeneratsioon. See näitab, et Wfs1 KO rott on tõepoolest Wolframi sündroomi loommudel ja seda saab kasutada Wolframi sündroomi ravistrateegiate testimiseks. Diabeedivastane ravim liraglutiid kaitses Wfs1 KO rotte glükoositalumatuse tekke eest. Lisaks vähendas ravi liraglutiidiga neuropõletikku oliivituumades, ER-stressi ja neuronite ruumala suurenemist (neuronal swelling). Lisaks oli BDNF-i mimeetikul 7,8-dihüdroksüflavoonil (7,8-DHF) põletikuvastastane toime hipokampusele ja säilitas kognitiivse funktsiooni Wfs1 KO loomadel, kuigi 7,8-DHF-il diabeedivastast toimet ei tuvastatud. Seetõttu võib ravi liraglutiidiga, või liraglutiidi ja 7,8-DHF-i koosmanustamine Wolframi sündroomiga patsientidel olla paljutõotavaks ravistrateegiaks. Prekliinilistest uuringutest inspireerituna on alustatud kliinilist uuringut liraglutiidiga, seega selgitavad edasised uuringud välja liraglutiidi toime Wolframi sündroomiga patsientidele.