Sirvi Märksõna "diabeet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 43

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acute myocardial infarction in Estonia: clinical characteristics, management and outcome
(2005) Ainla, Tiia; Teesalu, Rein, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptive changes of myosin isoforms in response to long-term strength training in skeletal muscle of middle-aged persons
(2006) Puhke, Raivo; Seene, Teet, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Allelic variants of CTLA-4 gene as important markers of immune regulation in type 1 diabetes
(2010-01-22T06:24:04Z) Prans, Ele; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Douroudis, Konstantinos, juhendaja; Kisand, Kalle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beiträge zur Kenntniss der nichtzuckerführenden Harnruhr : Inaugural-Dissertation
(Dorpat : E. J. Karow, 1862) Andersohn, Alexander
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beneficial effects of vitamin D and angiotensin II receptor blocker on arterial damage
(2013-08-30) Salum, Erik
Vitamiin D biofunktsioonidest on viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud toimetele, mis pole otseselt seotud kaltsiumi ainevahetusega. Nii on leitud, et madal vitamiin D tase, mis on levinud kliiniline probleem Põhja-Euroopas, on seotud kõrgema südame- ja veresoonkonna haiguste riskiga. Suurte arterite (sh. aordi) seinte jäigenemine on organismi vananemise ja südame- ja veresoonkonna haigustega kaasnev protsess, mille aluseks on arterite struktuursed-funktsionaalsed muutused. Diabeedi korral on oluliselt tõusnud risk arterite kahjustuste tekkeks, mille varane tuvastamine ja leevendamine on diabeedi konventsionaalses ravis määrava tähtsusega. Püsivalt kõrge veresuhkru tase soodustab kudedes, sealhulgas arterite seintes, valkude pöördumatut glükeerimist. See halvendab põhiliste struktuursete valkude, kollageeni ja elastiini, biomehaanilisi omadusi ja tõstab arterite jäikust. Valkude glükeerimist süvendab tugev kestev oksüdatiivne stress. Diabeediga kaasneb ka liigne reniin-angiotensiin süsteemi aktivatsioon, mis tõstab arteriaalset vererõhku ning pikas perspektiivis süvendab arterite remodelleerumist ja jäigenemist. Me leidsime, et eksperimentaalses diabeedimudelis oli arterikahjustuste varajasteks tunnusteks suurenenud aordi jäikus ning halvenenud elastsete kiudude struktuurne terviklikkus. Aordiseinas olid kuhjunud glükeerimise lõpp-produktid, millega kaasnes oluline oksüdatiivse stressi taseme tõus ning süsteemse antioksüdantse vastuse nõrgenemine. Vitamiin D lisamanustamisel paranesid aordiseina struktuursed kahjustused, vähenes koevalkude glükeerimine ja oksüdatiivse stressi tase ning paranes antioksüdantne vastus. Samal määral vähendas diabeedimudelis aordiseina struktuurseid muutuseid angiotensiin II retseptori blokaatori telmisartaani manustamine, mis lisaks langetas aordi jäikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Clinical and biochemical markers for the prediction and early diagnosis of pregnancy related complications
(2023-10-25) Hanson, Ele; Rull, Kristiina, juhendaja; Laan, Maris, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kuigi enamus rasedustest kulgeb probleemideta, kogeb iga neljas naine raseduse ajal tüsistusi. Aastatel 2012 - 2018 uurisime preeklampsia (PE) ja gestatsioondiabeedi (GDM) riskitegurite esinemissagedust ning sõeltestide efektiivsust Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus jälgimisel olnud rasedate hulgas. PE on rasedustüsistus, millele viitab vererõhu tõus raseduse teises pooles ning lisanduvad muude organite kahjustuse sümptomid. Vähemalt üks PE riskile viitav riskitegur (PE varasema raseduse ajal, krooniline hüpertensioon, diabeet, kunstlik viljastamine, mitmikrasedus, esimene oodatav sünnitus, rasvumine ja ema vanus > 40 a) esines 53%-l uuritud rasedatest. Riskiteguri olemasolu suurendas PE tekke riski 7,8 korda. Suurem tõenäosus PE tekkimiseks oli rasedatel, kellel oli diabeet või PE eelneva raseduse ajal. Enamusel riskiteguritega rasedatest PE ei teki. Raseduse III trimestri PE riski hindamiseks analüüsisime kahe platsentast pärineva biomarkeri (sFlt-1 ja PlGF) taset III trimestril kogutud vereproovidest. Test tuvastas 58% naistest, kellel hiljem diagnoositi PE, valepositiivseid tulemusi oli 10%. PE juhtude varast avastamist on võimalik parandada uudse multimarker testi abil. Kombineerides biomarkereid (sFlt-1, PlGF, ADAM12, sENG ja leptin) ning kliinilist infot (raseduse kestus ja ema kaal verevõtul) on võimalik tuvastada 100% rasedatest, kelle hiljem diagnoositakse PE. Antud testil oli valepositiivseid juhte 4%. GDM on üks sagedaseimaid rasedustüsistusi, mis diagnoositakse, kui raseduse ajal teostatud glükoosi tolerantsus testil (GTT) on veresuhkru väärtus normist kõrgem. Eestis suunatakse GTT-le rasedad, kellel on varasem GDM või suurekaaluline vastsündinu, diabeet lähisugulasel, polütsüstiliste munasarjade sündroom, paastusuhkur >5,1 mmol/L, glükosuuria, ülekaalulisus, liigne rasedusaegne kaaluiive või kahtlus suurele lootele. Uuringus leiti, et seitsme aasta jooksul on suurenenud GDM riskiteguritega naiste arv, rohkem rasedaid suunatakse GTT-le ning samuti on tõusnud GDM esinemissagedus. Rasedad, kellel on GDM riskitegurid, isegi kui GTT on normis, on ohustatud suuremast rasedusaegsest kaaluiibest ja sünnitavad suurema sünnikaaluga lapse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diabeedi diagnoosiga laste ja nende perekondade igapäevane toimetulek
(Tartu Ülikool, 2021) Koor, Pilleriin; Peterson, Sirli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Diabeet ehk suhkruhaigus on elustiili tugevalt mõjutav haigus, mis muudab perekondade elukorraldust. Lapse haigestumine diabeeti puudutab kogu perekonda ning algul võib vallandada šoki seisundi. Peale šokki hakkab perekond järk-järgult kohanema ja leppima lapse haigusega,. Esmaste muutuste tegemine võib olla raske, kuid enamik peresid on suutelised uue rutiini omaks võtma. Käesolevast uurimusest selgus, et diabeeti põdevate laste perekondi mõjutab diabeet erinevalt ning diabeediga igapäevasel toimetulekul on nii rõõme kui muresid. Esmalt kohandatakse toiduvalikud, kaalutletakse erinevate ravivõimaluste üle ning otsitakse informatsiooni erinevate toetuste ja abivahendite kohta. Lisaks tuuakse esile, et diabeediga lastel ja noortel esineb haridusastuses kohanemisega probleeme – nii õpetajad kui kaasõpilased ei mõista haiguse olemust ja sellega kaasuvat. Napib pädevaid tugiisikuid, kes suudaksid lapse kohanemist lihtsustada. Selleks, et saada erinevat teavet 1. tüüpi diabeeti põdevate laste toimetulekuks kasutavad lapsevanemad sotsiaalmeedia platvormi Facebook, kus Laste ja Noorte diabeet grupis jagatakse väga palju nõu, informatsiooni ning toetust. Sarnaselt pakub toetust ja abi ELDÜ diabeeti põdevate laste perekondadele. Samuti nähtus uurimusest, et kõige enam rõõmustavad lapsevanemad heade veresuhkru tasemete üle, mis ühest küljest on lastevanematele tunnustus raske töö eest, ent teisest küljest esineb seeõttu ka vähem tüsistusi. Diabeeti haigestumine kasvab aasta-aastalt ning seoses sellega peab kogu ühiskond, eriti haridusasutused, kellega laps peab kokkupuutuma, haigusega kohanema nagu peredki. Ühtlasi selgus, et diabeeti põdevate laste perekondade jaoks on oluline puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme tuvastamine on aluseks paljudele sotsiaaltoetustele ja teistele tugimeetmetele. Käesolev bakalaureusetöö kinnitas, et tugimeetmed on peredele olulised ning ilma selleta oleks igapäevane toimetulek keerulisem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lapse diabeedi diagnoosist on mõjutatud kogu pere elukorraldus, toitumine, uni, emotsioonid ja muud rutiinid. Enim probleeme on seotud sotsiaalsüsteemis ja meditsiinivaldkonnas orieteerumisega, mis eelkõige mõjutavad perekondade toimetulekut haigestumise algperioodis. Pöörates tähelepanu nii toitumisele kui ka aktiivsele eluviisile, saavad diabeeti põdevad lapsed ja nende pered elada tervislikku elu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diabeedilapse ja tema perekonna igapäevaelu Eestis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Ojaberg, Eva; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diabeediravi sitagliptiini ja dapagliflosiiniga: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH09
(2014) Juus, Eva; Männik, Agnes; Volke, Vallo; Jakovlev, Ülle; Kiivet, Raul-Allan; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Diabeetilisest neuropaatiast tingitud tasakaaluhäired: hindamine ja füsioteraapia
(Tartu : Tartu Ülikool, 2010) Rutens, Reeli; Medijainen, Kadri, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diabetes suprarenalis : Экспериментальное исследование
(1906) Барон, Аркадий Альбертович
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of GLP-1 receptor agonists on pituitary and adrenal hormones
(2023-11-23) Heinla, Keiu; Volke, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Glükagooni-sarnane peptiid 1 (GLP-1) on inkretiinhormoon, mille sekretsiooni kõige olulisemaks stimuleerijaks on toitainete, eriti süsivesikute, seedeprotsess. GLP-1 stimuleerib insuliini vabanemist glükoosist sõltuval viisil, mistõttu on sellel oluline roll söögijärgse insuliini vabanemise puhul. GLP-1 retseptori agonistid on võrdlemisi uus 2. tüüpi diabeedi ravimite rühm, millel on lisaks vere glükoosisisalduse kontrollimisele märkimisväärne hulk teisi organsüsteeme mõjutavaid toimeid. Viimastel aastatel on eriti palju kajastust saanud GLP-1 retseptori agonistide kaalu langetav toime, mis on viinud suure nõudluseni ravimi järele ja tarneraskusteni. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas GLP-1 retseptori agonistide akuutne või ja krooniline manustamine mõjutab inimesel erinevate hüpofüüsi ja neerupealiste hormoonide (reniin, aldosteroon, kasvuhormoon) sisaldust veres. Doktoritöö raames viidi läbi kaks kliinilist uuringut tervetel vabatahtlikel. Tegemist oli avatud ilma platseebogrupita pilootuuringutega, milles kõigile osalejatele manustati uuringuravimit. Uuritavatele manustati nahaalusi 21 päeva vältel liraglutiidi (1. uuring) või ühekordne annus eksenatiidi (2. uuring). Tulemuste põhjal saab järeldada, et GLP-1 retseptori agonisti manustamine viis tervetel täiskasvanutel reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) supressioonini. Antud leiud võivad aidata selgitada GLP-1 retseptori agonistide reno- ja kardioprotektiivseid toimeid. Lisaks tõi GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kaasa hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje mõõduka tsentraalse stimulatsiooni, mistõttu võib GLP-1 retseptori manustamine olla kliiniliselt kasutatav hüpofüüsi puudulikkuse testimiseks. Veel ilmnes, et GLP-1 retseptori agonisti ühekordne annus kutsus esile kasvuhormooni sisalduse järsu tõusu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimest tüüpi diabeediga assotsieeruvate enteroviiruste vastaste antikehade esinemine rasedatel ja ühes vastsündinute kohordis
(2006) Salur, Liina; Uibo, Raivo, 1948-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gestatsioonidiabeedi ja komplikatsioonidega raseduse riskitegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Janson, Helis; Tagoma, Aili, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gestatsioonidiabeedi levimus ja tulemid emale ning vastsündinule aastatel 2006-2014 eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Tiidelepp, Malle; Eilmann, Karin, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
GLP-1 ja GIP-i retseptori koagonisti DA-CH5 mõju Wolframi sündroomi (WS) rotimudeli diabeedi sümptomite leevendamisele ja pankrease Langerhansi saarekeste rakulisele ehitusele
(Tartu Ülikool, 2022) Kukker, Kaia Grete; Seppa, Kadri, juhendaja; Plaas, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Wolframi sündroom (WS) on haruldane geneetiline haigus, mille sümptomiteks on suhkurdiabeet, nägemise ja kuulmise kadu ning neurodegeneratsioon. WS-i jaoks puudub ravi ning pidevalt otsitakse uusi ravimeid, et sümptomeid leevendada ja patsientide eluiga pikendada. DA-CH5 on organismi glükoosiregulatsioonis osalevate retseptorite GLP-1 ja GIP i koagonist, millel on nii diabeedi sümptomeid leevendav kui ka neuroprotektiivne efekt. Käesoleva töö tulemusena selgus, et DA-CH5 suudab WS-i rotimudelis parandada kasteloomade glükoositolerantsust. Pankrease Langerhansi saarekeste morfoloogilisel analüüsil selgus, et WS-i rotimudelis on vähenenud insuliini tootvate beeta-rakkude hulk ja saarekestes leidub Alzheimeri tõvega seostatud beeta-amüloidi valku.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
GLP-1 retseptori agonisti ja insuliini sisaldavate kombinatsioonravimite kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH34
(Tartu, 2017) Juus, Eva; Volke, Vallo; Roosimaa, Mart; Lutsar, Katrin; Kiivet, Raul-Allan; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
GLP-1 retseptori agonistide kliiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus 2. tüüpi diabeedi ravis: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH33
(Tartu, 2017) Juus, Eva; Volke, Vallo; Roosimaa, Mart; Lutsar, Katrin; Lukka, Mari; Kiivet, Raul-Allan; Tartu ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health at a Glance 2011. OECD INDICATORS
(2011) OECD
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
I ja II tüüpi diabeedi nüansipõhine isiksuseprofiilide võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Malken, Birgit; Arumäe, Kadri, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diabeet on heterogeenne grupp haigusi, mille senine käsitlus isiksusepsühholoogias on lähtunud erinevate tüüpide ühisosadest, kuid jätnud varju nende võimalikud erinevused. Uuringu eesmärk oli vaadata I ja II tüüpi diabeedi isiksuseprofiile nüansipõhiselt ning leida profiilide sarnasused ja erinevused. Valim koosnes 3576st Eesti geenivaramu geenidoonorist, kellest I tüüpi diabeedi (T1D) diagnoos oli 190-l ning II tüüpi diabeedi (T2D) diagnoos 3386-l. Soo, vanuse, hariduse ning kehamassiindeksi alusel sobitasin diabeedigruppidele ka vastavad kontrollgrupid. T1D profiili iseloomustas tervisega seotud mure. T2D profiili iseloomustas samuti tervisega seotud mure, ent ka eluga rahulolematus, kannatuste kogemine ning dominantsus. Suurimaid sarnasusi kahe isiksuseprofiili vahel oli näha interpersonaalset dünaamikat, suhtlust, enesekehtestamist ning tervisekäitumist käsitlevates nüanssides. Suurimad erinevused ilmnesid väljanägemist ning enesekindlust ja seksuaalsust puudutavates nüanssides, kus läbivalt T1D grupil olid kõrgemad hinnangud. Olulisi erinevusi oli näha ka pro- ja antisotsiaalset käitumist kirjeldavates nüanssides, kus T2D diagnoosiga indiviidid raporteerisid prosotsiaalseimaid hinnanguid. Kahe diabeeditüübi isiksuseprofiilide korrelatsioon (r = 0.38, p <.001) näitas nõrka seost. Tulemuste põhjal võiksid edasised diabeedi ning isiksuse seoseid uurivad tööd diabeeditüüpe eristada.