Sirvi Märksõna "diakoonia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aruanne Tallinna Kaarli koguduse waestehoolekande tööst ... a.
(Tallinn : Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1922) Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tallinna Toompea Kaarli kogudus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aus der Diakonissenanstalt zu Reval, October 1879
(Reval : Ehstl. Synodal-Buchdruck., 1879) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bericht über Gründung und Entwicklung der Diakonissen-Anstalt in Reval, 1868-1939
(Reval : Estländische Druckerei, 1868) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Diakonie des Neuen Testametns im Hinblick auf die Diakonissengfrage
(Riga : Häcker, 1883) Ruckteschell, Nikolai von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EELK koguduste koostöö kohalike omavalitsuste ja vabatahtlikega koguduste poolt korraldatavas sotsiaaltöös Pärnu maakonna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Ollino, Taavet; Rähn, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit aastatel 1985–1991
(Tartu Ülikool, 2019) Viidebaum, Ken; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Aastaid 1985–1991 võib lugeda EEKB(K)L-i tegevuses murrangulisteks. Selle tingisid ennekõike muutuvad ühiskondlikud ja riiklikud olud. Laguneva Nõukogude Liidu olukord võimaldas tasapisi põranda alt välja tulla ja saabuv vabadus lähendas EEKB(K)L–i ühiskonnaga, kuna kõik varasemalt keelatu tundus inimestele uus ja huvitav ning ühiskond oli altilt valmis vastu võtma kõike uut ja teistsugust. Võrreldes eelneva ajaga avanesid uued võimalused tegeleda misjonitööga ja arendada liidu töövaldkondi. EEKB(K)L-i egiidi all moodustusid mitmed vestlus- ja töögrupid, kus lisaks religioossetele teemadele käsitleti ka ilmalikke ja elulisi teemasid. Seetõttu liitusid nende gruppidega ja seeläbi ka EEKB(K)L-i tegevusega noored, kellel varasem religioosne taust puudus. Soodsa pinnase lõid erinevad humanitaarabi jagamise aktsioonid, tänu millele jõudsid EEKB(K)L-i infovälja ka religioonikauged Eesti inimesed. Hoolimata soodsatest tingimustest ja tehtud pingutustest, ei avaldanud tehtud töö pikemas perspektiivis väga suurt arvulist tulemit. Kuigi läbi erinevate tegevuste jõudis EEKB(K)L–i mõjusfääri väga palju inimesi, ei suudetud neist enamikku lõplikult koguduste tööga siduda. Misjonitöös tajuti kogu perioodi lõikes vajaka jäämisi. Probleemi küll teadvustati ja sellega üritati tegeleda, aga lõpliku lahenduseni, kuidas tekkinud nö. usubuumi ära kasutada, ei jõutudki. Oldi kõhkleval seisukohal, millisele ealisele ja ühiskondlikule grupile misjonitegevuses keskenduda. Samal ajal tegeldi oma identiteedi mõtestamisega, et see muutuvates oludes kohandada nii, et senine enesemõistmine kaduma ei läheks. Vaadates numbreid, siis suurkirikute – eriti luteri kiriku – liitujate numbrid kasvasid kiiremini kui EEKB(K)L–i omad. Üheks põhjuseks võib siin olla see, et erinevalt näiteks luteri kirikust jäi EEKB(K)L teadlikult tagasihoidlikuks avalikus poliitilises diskussioonis osalejaks. Suurematest organisatsioonidest olid mõningad kokkupuuted ainult muinsuskaitseliikumisega. Poliitilise tagasihoidlikkuse põhjuseks võib siinkirjutaja arvates olla n.ö alalhoiuinstinkt, kuna peale aastaid riigi poolseid repressioone oldi harjutud jääma ühiskondlikest ettevõtmistest kõrvale, ent sama tähtis oli ka arusaam, et uskliku inimese jaoks polegi ilmalikes asjades osalemine tingimata vajalik. See tõdemus kehtis mõningate eranditega ja ka kogu liidu tasandil anti siiski suhteliselt suur ja võibolla ka mitteteadlik panus inimeste meelsuse kujundamisse. Käsi inimestele ühiskondlikes organisatsioonides osalemisele ette ei pandud, ent tähtis oli oma ususõnumi levitamine ja selle kaudu ühiskonna uuendamine. Paljud poliitiliselt aktiivsed inimesed leidsid tee EEKB(K)L–i vestlusringidesse, populaarsed olid kontserdid, mille külastajateks olid ka inimesed väljastpoolt koguduste ringi, kes said sellistelt vaimuliku alatooniga kontsertidelt või koosviibimistelt teatud üheshingmise kogemuse, mis realiseerus rahvuslikuks mõtlemiseks väljaspool EEKB(K)L-i. 44 Suhteid riigiga iseloomustab kogu ülemineku perioodi jooksul mõõdukas ettevaatlikkus. Vahekord riigiga oli aja jooksul sisse töötatud, piirid olid paika pandud ja nendest kumbki pool enamasti üle ei astunud. Kõik teemad, kus oli võimalus riigi ja sealt tulenevate sanktsioonidega põrkuda, arutati juhatuse koosolekutel läbi ja pigem mindi ettevaatlikumate lahenduste teed. Usuasjade volinikuga hoiti häid suhteid. Kuigi poliitikaga EEKB(K)L väga ei tegelenud, hoiti poliitilistel protsessidel tähelepanelikult silma peal ja kui asi puudutas usuelu, üritati operatiivselt reageerida. Alati, kui olukord tundus olevat soodne, anti sisse mõni taotlus või palve soodsamate tingimuste saamiseks. Huvitavaks võib lugeda seda, et 1945. aastal jõuga kokku liidetud Eesti EKB liit peale taasiseseisvumist Moskvast ei lagunenud. Põhjuseid võib otsida organisatsioonisisesest asjaajamisest ja dünaamikast. Autori arvates on peamiseks põhjuseks see, et vaatamata mitmetele maailmavaatelistele ja fundamentaalsetele erinevustele õnnestus erinevate uskkondade koos eksisteerimine tänu süsteemsele igapäevatööle. Korrapäraselt ja süsteemselt tegeldi probleemidega nii erinevate organisatsiooni sektsioonide kui ka inimeste vahel. Kõikide ette tulnud konfliktidega tegeldi operatiivselt ja võimalikult põhjalikult. See lõi olukorra, kus probleemid ja kitsaskohad olid fookuse all. Kuna organisatsiooni liidrid külastasid tihti ka kogudusi, siis ei saanud ükski kogudus tunda ennast päris üksi jäetuna – kõigi muredega vähemalt üritati tegeleda. Ainukesed probleemid olid vene regiooniga ja see tipneski nende osalise iseseisvumisega. Probleemid vene regiooniga paneks autor tegelikult lihtsalt erinevate suhtlemismallide ja temperamendi arvele, kuna arusaamatused olid pigem emotsionaalset laadi, mitte institutsioonilised. Järjest taastati käsitletaval perioodil ka oma töövaldkondasid. Aktiivsed oldi kõigis ettevõetud valdkondades, aga võib-olla kõige suuremat edu saavutati meedia- ja kirjastustöös, eriti kui arvestada lähtepunkti, et nõukogude ajal pidi suure osa materjalist tootma põranda all. Seda hinnatavamad on EEKB(K)L–i saavutused ja järjepidevus, et välja suudeti anda üsnagi suur kogust kirjasõna ning lõpuks siseneti isegi telemeedia maastikule. Nagu ka teistes tegevusvaldkondades, oldi ka siin äärmiselt põhjalikud. Ilmuv žurnalistika analüüsiti alati läbi, samuti oldi oma väljaannete suhtes väga kriitilised. Kontrolli all üritati hoida raamatute väljaandmist, st. kontrolliti, et inimesed, kes raamatute tõlkimise või väljaandmisega tegelesid, oleksid piisavate teadmistega. Kõik see lõi olukorra, kus suudeti välja anda nii sisult kui ka vormilt hea tasemega kirjandust ja ajakirjandust. Edukas kirjastamis- ning meediatöö oli tihedalt seotud ka teise igapäevase töövaldkonna – välissuhetega. Head suhted välismaailmaga, arvukad väliskülalised ja mõtestatud välislähetused võimaldasid saada hulgaliselt kontakte, mis omakorda realiseerusid vajalikuks materiaalseks ja oskusteabe alaseks abiks, mille baasil sai tegeleda kuulutus-, kirjastus- ja meediatööga. Samuti avaldus välissuhete rohkus ja intensiivsus pea kõigis EEKB(K)L–i sektorite töös. Ka 45 sotsiaaltöösektor ja sealt välja kasvanud Sõbra käsi said tekkida ja edukalt eksisteerida vaid ainult tänu edukatest välissuhetest alguse saanud humanitaarabi saabumisele Eestisse. Teiste vabakirikute seas on EEKB(K)L silma paistnud sooviga anda oma töötegijatele hea haridus. Vundament iseseisvas Eestis hariduse andmisele laoti 1980. aastate lõpus. Inimeste koolitamisega tegeleti jooksvalt ja samuti üritati pöörata tähelepanu sellele, et inimesed, kes töötasid kogudustes vastutavatel kohtadel, oleksid nõuetekohaselt haritud ja vajalike teadmistega. Üks suuremaid projekte oli oma seminari taasavamine 1989. aastal. Tänu põhjalikkusele ja süsteemsusele õnnestus EEKB(K)L-il taastada pea kõik ennesõjaaegsed töövaldkonnad. Näib, et kõige tagasihoidlikumad saavutused olid misjonitöö vallas, Kiirelt muutuvad poliitilised olud ja ühiskondliku diskussiooni järjekindel mitmekesistumine viisid iseseisvuse taastamise järel inimeste fookuse mujale. Ühiskondlikud ja poliitilised organisatsioonid osutusid usulistest populaarsemateks, ent oma sõnumi levitamisega ja murranguaegadel taastatud töövaldkondade arendamisega tegeles EEKBKL iseseisvuse taastamise järel järjekindlalt edasi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jahresabschluss pro 1924 des Revaler Diaconissenvereins
(Reval : Ehrenpreis, 1925) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laulud jumalateenistusel Tall. ev.-luther. Jaani kiriku Waestehoolekande seltsi [...] aastapäeval [...]
(Tallinn : J. & A. Paalmann, 1923) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Misjonitöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus 2004. ja 2018. aasta koguduste sõnaliste aruannete põhjal
(Tartu Ülikool, 2020) Bunder, Robert; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli koguduste sõnaliste aruannete põhjal kaardistada ja selgitada välja millist misjonitööd tehtakse Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus. Lisaks soovisin teada saada, kuidas on see misjonitöö muutunud võrreldes 2004. aastaga. Töö esimene etapp oli uurimusele eelneva teoreetilise osa kirjutamine. Selleks töötasin läbi erinevate missioloogide ja teoloogide teosed, et anda ülevaade misjonist, selle olemusest, ajaloost, seisust tänapäeval ja olukorrast EELKs. Järgmine samm oli EELK konsistooriumi arhiivi külastamine Tallinnas, kus töötasin läbi 2004. ja 2018. aasta koguduste sõnalised aruanded. Mainisin ka oma töö sissejuhatuses, et tänu puhkenud koroonaviiruse epideemiale õnnestus mul arhiivi külastada kõigest ühe korra ja sel põhjusel ei saanud ma töösse tuua väga palju näiteid konkreetsetest kogudustest. Siiski jõudsin kõik aruanded läbi vaadata ja leida andmed, mis kajastavad misjonitöö üldseisu EELKs. Kogutud andmed jagasin kategooriatesse, nii et sarnase nimetajaga vastused sai paigutada ühise alapeatüki alla. Andmete laiemas jaotamises lähtusin anglikaani teoloogi John Stotti vertikaal-horisontaal jaotusest. Viimasest väljapoole jäävad vastused paigutasin eraldi. Seejärel võrdlesin 2004. ja 2018. aasta tulemusi ning misjonitöö hetkeseisu. Järelduste tegemisel kasutasin nii teoreetilises osas mainitud tekste kui ka teisi missioloogiat puudutavaid teoseid ja kogumikke. Minu tööl oli kaks uurimisküsimust. Esiteks: millised muutused on toimunud misjonitöös lähtudes 2004. ja 2018. aasta EELK koguduste sõnalistest aruannetest? Toon välja olulisemad muutused, mille avastasin aruandeid uurides. 1) Märkimisväärselt on kasvanud vastuste arv. 2004. aastal anti kokku 212 vastust, 2018. aastal aga 268. Kuna EELK koguduste arv on püsinud peaaegu sama, siis on kasv seotud millegi muuga, kui koguduste arvu suurenemisega. Minu hinnangul järeldub sellest, et kogudustes tehtav misjonitöö on mitmekesistunud ja kogudused on avastanud palju uusi viise misjonit teha, näiteks Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö programmi raames jne. Mitmekesistumise põhjuseks võib olla kiriku liikmete langus. 2) Misjonitöö on endiselt valdavalt vertikaalne (2004. aastal 136 vastust, 2018. a. 181 v.). Väga tähtsa koha on säilitanud koguduse õpetaja tegevus väljaspool kogudust (2004. a. 40 v., 2018 45 v.), kuid kasvanud on jumalateenistuse mõistmine misjonina (2004. a. 0 v., 2018. a. 23 v.), koguduse liikmete isiklik kuulutus (2004. a. 21. v., 2018. a. 38 v.) ja teadete osatähtsus (2004. a. 19 v., 2018. a. 32. v.). Nende arengute põhjusteks võivad olla jumalateenistuse puhul koguduse liikmete langus ja asenduskristluse levimine, isikliku kuulutustöö puhul EELK Misjonikeskuse töö (läbi koolituste jm) inimeste aktiviseerimiseks ja teadete puhul infoühiskonna levik. 3) Suurenenud on Teeliste Kiriku ja Kirikute Öö mõistmine misjonina (2004. a. 6 v., 2018. a. 27. v.). Selle põhjuseks võib olla see, et uuringute järgi soovivad väga paljud Eesti inimesed külastada kirikuhooneid, kui seal ei toimu parasjagu koguduse tavapäraseid üritusi (jumalateenistused jne). Need kaks programmi pakuvad selle jaoks võimalusi. 37 4) Vähenenud on koguduste arv, kes väitisid, et kogu nende töö on misjon (2004. a. 24 v., 2018. a. 10 v.). Põhjused võivad peituda nii sõnalise aruande formaadis nõutud vastuste mõistmise kasvus kui ka misjonitöö mitmekesistumises ja kasvus võrreldes 2004. aastaga. Minu teiseks uurimisküsimuseks oli: millist misjonitööd tehakse EELK kogudustes 2018. aasta seisuga? 1) Misjonitöö EELKs on valdavalt vertikaalne (181 vastust), misjonit mõistetakse kristliku sõnalise kuulutuse raames toimuvana. Horisontaalne misjon on marginaalne (24), kuid siiski olemas. 2) Kõige populaarsemad misjonitöö vormid EELKs on koguduse õpetaja tegevus väljaspool jumalateenistust (45), koguduse liikmete isiklik kuulutus (38), teated (32) ja Teeliste Kirik ning Kirikute Öö (27). 3) EELKs on endiselt väga palju kogudusi, kus misjonitöö puudub või on see minimaalne (26).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Plan zu den Statuten der im Jahre 1821, am 5ten May, auf der Seelburgschen Prediger-Synode, von den daselbst versammelten Predigern gestifteten Seelburgschen Wittwen- und Waisenkasse
(Mitau, 1822) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Studien und Skizzen aus der inneren Mission und ihren Grenzgebieten. [Bd.] 1.
(Riga : Hoerschelmann, 1899) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Studien und Skizzen aus der inneren Mission und ihren Grenzgebieten. [Bd.] 3.
(Riga : Hoerschelmann, 1906) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tallinna Toompea Kaarli koguduse Vaestehoolekande Selts : varia
(Tallinn, 1884) Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Tallinna Toompea Kaarli kogudus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Theodor Fliedner [Saksa pastor] : Diakonissa-töö uuendaja
(1900) Fliedner, Theodor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ueber ein Magdalenen-Asyl in Riga : ein Vortrag gehalten in der Versammlung der litterärisch-praktischen Bürgerverbindung in Riga im April 1854
(Riga : Häcker, 1854) Anonymous