Sirvi Märksõna "diet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Association of FTO rs1421085 with obesity, diet, physical activity and socioeconomic status: a longitudinal birth cohort study
(2020) Katus, Urmeli; Villa, Inga; Ringmets, Inge; Vaht, Mariliis; Mäestu, Evelin; Mäestu, Jarek; Veidebaum, Toomas; Harro, Jaanus
Background and aims Fat mass and obesity-associated protein (FTO) variants are among genetic variants frequently associated with obesity. We analyzed the association between FTO rs1421085 polymorphism and obesity, dietary intake, cardiorespiratory fitness (CRF), physical activity, and socioeconomic status (SES) from the age of 9–25 years. Methods and results The sample included both birth cohorts (originally n = 1176) of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study. The association between FTO rs1421085 and obesity, dietary intake, CRF, physical activity, and SES from the age of 15–25 years was assessed using linear mixed-effects regression models. Associations at ages 9 (younger cohort only), 15, 18, and 25 years were assessed by one-way ANOVA. Male C-allele carriers had significantly (p < 0.05) higher body mass index (BMI), sum of 5 skinfolds, body fat percentage, and hip circumference from the age of 15–25 years. Findings were similar at the age of 9 years. In female subjects, waist-to-hip ratio was significantly greater in CC homozygotes. Interestingly, female CC homozygotes had a greater decrease in the rate of change in daily energy intake and lipid intake per year and higher physical activity score at every fixed time point. Moreover, in females, an effect of FTO × SES interaction on measures of obesity was observed. Conclusion The FTO rs1421085 polymorphism was associated with obesity and abdominal obesity from childhood to young adulthood in males, and with abdominal obesity from adolescence to young adulthood in females. This association is rather related to differences in adipocyte energy metabolism than lifestyle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Association of Impulsivity With Food, Nutrients, and Fitness in a Longitudinal Birth Cohort Study
(2022) Matrov, Denis; Kurrikoff, Triin; Villa, Inga; Sakala, Katre; Pulver, Aleksander; Veidebaum, Toomas; Shimmo, Ruth; Harro, Jaanus
Background: Impulsivity is a psychiatric vulnerability factor strongly associated with substance abuse but also with unhealthy diet. Whether these associations extend to specific nutrients is largely unknown. Therefore, we investigated the longitudinal association between diet, cardiorespiratory fitness, and 2 impulsivity dimensions in a representative sample of south Estonian adolescents and young adults. Impulsivity and dietary intake were measured 3 times in 2 birth cohorts at regular intervals in individuals aged 15 to 33 years. Methods: The sample included 2 birth cohorts of the longitudinal Estonian Children Personality Behaviour and Health Study. The analytic sample size consisted of 2883 observations (56.4% females). The primary outcomes were adaptive and maladaptive impulsivity scores measured by an original 24-item Likert-type questionnaire. Impulsivity scores were predicted from the food diaries data converted into nutrient categories. A linear mixed-effects approach was used to model the time dependence between observations. Results: Lower maladaptive impulsivity was associated with higher cardiorespiratory fitness (β = −.07; 95% CI = −0.12; −0.03). Higher maladaptive impulsivity was associated with lower dietary intake of zinc (β = −.10; −0.15; −0.06) and vegetables (β = −.04; −0.07; −0.01) and higher intake of sodium (β = .06; 0.02; 0.10). Vitamin B6 was positively associated with adaptive impulsivity (β = .04; 0.01; 0.07). Additionally, some of the adjusted models showed significant but weak associations with selenium, alcohol, fish, and cereal products. Conclusions: Food choice may affect the neurochemistry and therefore regulate the manifestations of impulsivity. We identified associations between several (micro)nutrients and maladaptive impulsivity.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of inflammation and diet on the metabolic profile and selected genetic parameters of Bl6 and 129Sv mouse lines
(2023-04-03) Piirsalu, Maria; Vasar, Eero, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Hiirte geneetiline ülesehitus ühtib suuresti inimesega ning seetõttu on nad asendamatud mudelorganismid nii ravimitööstuses kui ka meditsiinilistes alusteadustes. Hiiri kasutatakse laialdaselt inimeste haiguste modelleerimiseks, et mõista haiguste algpõhjusi ja olemust. Kuid ka ravimite väljatöötamisel nende efektiivsuse ja ohutuse hindamisel. Teaduslaborites kasutatavates hiireliinides on alleelid reeglina homosügootses olekus. Selline geneetiline homogeensus vähendab tulemuste varieeruvust ja hõlbustab uuringute läbiviimist. Samas põhjustab see ka igale hiireliinile unikaalse fenotüübi tekke, mis mõjutab katsetulemusi. Eksperimentide planeerimisel on oluline valida katse eesmärkide jaoks sobilik hiireliin ning sellest lähtuvalt on oluline põhjalikult kaardistada hiireliinide funktsionaalseid erinevusi. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli võrrelda kahte hiireliini, Bl6 ja 129Sv, pöörates erilist tähelepanu põletikule ja metaboolse sündroomi tekkele. Meie tulemused näitavad, et Bl6 hiired tulevad paremini toime nii põletiku kui kõrge rasvasisaldusega dieedi põhjustatud negatiivsete mõjudega. Seevastu 129Sv hiired on tundlikumad immuunaktivatsioonile ning suurema vastuvõtlikkusega metaboolse sündroomi tekkele, mis on mõlemad psühhiaatriliste häirete olulised tunnused. Kokkuvõttes võib väita, et Bl6 hiired sobivad paremini agressiivsuse ja sõltuvuskäitumise uurimiseks, seevastu 129Sv hiired sobivad paremini raskemate psühhiaatriliste häiretega seotud endofenotüüpide modelleerimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Long-term nutritional study: anthropometrical and clinico-laboratory assessments in renal replacement therapy patients after intensive nutritional counselling
(2016-12-22) Kiisk, Liidia; Rosenberg, Mai, juhendaja; Kaarma, Helje, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond.
Sissejuhatus: Krooniline neeruhaigus (KNH) on vaikselt ja algstaadiumis oluliste kaebusteta kulgev haigus, mis progresseerub lõpp-staadiumi neerupuudulikkuseni aastate ja sageli aastakümnete jooksul. KNH peamisteks tekkepõhjusteks Eestis on glomerulonefriit, suhkur- ja kõrgvererõhktõbi ning harvem muud kroonilised neeruhaigused. KNH lõpp-staadiumi haigete arvu suurenemine Eestis ja globaalselt on seotud eelkõige KNH progresseerumist põhjustavate riskitegurite laialdase esinemisega elanikkonna hulgas (hüpertensioon, suitsetamine, ülekaal, rasvtõbi, jm.), diagnostika- ja ravivõimaluste paranemisega ning dialüüsiaparatuuri täiustumisega. KNH-ga kaasnevalt areneb südame- ja veresoonkonna kahjustus ning KNH-ga patsientide kardiovaskulaarne suremus on üldrahvastikuga võrreldes oluliselt suurem. Lõpp-staadiumi neerupuudulikkuse kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on neerusiirdamine hemo- ja peritoneaaldialüüsi kõrval. Neeru siirdamise järgselt patsiendi üldseisund ja söögiisu paraneb ning sageli kehakaal suureneb. Teaduskirjanduses ilmub üha uusi andmeid siirdatud neeruga patsientide antropomeetriliste, densitomeetriliste ja biokeemiliste näitajate, toitumisharjumuste ja toiduvaliku kohta, kuid kehakaalu suurenemise ärahoidmise efektiivsete meetodite kohta on läbi viidud väga vähe uuringuid. Käesoleva uurimustöö üldine eesmärk oli analüüsida lõpp-staadiumi kroonilise neeruhaige kehakoostist ja toitumisharjumusi. Me püstitasime hüpoteesi, et intensiivne toitumisalane nõustamine võimaldab muuta patsientide toitumisharjumusi nii, et peale neerusiirdamist ei teki olulist kehakaalu suurenemist. Uuringu eesmärgid: 1. Analüüsida antropomeetriliste mõõtmiste tulemusi lõpp-staadiumi neerupuudulikkuse haigetel ning võrrelda dialüüsi ja transplanteeritud haigete kehakoostise andmeid. 2. Testida, kas intensiivsel toitumisalasel nõustamisel on efekti neerutransplantatsiooni mees- ja naishaigete kehakoostisele. 3. Hinnata intensiivse toitumis-alase nõustamise mõju antropomeetriliste, biokeemiliste ja toitumuse parameetrite muutustele peale jälgimisperioodi ning analüüsida nimetatud parameetrite omavahelisi seoseid eraldi siirdatud mees- ja naishaigetel. 4. Hinnata intensiivse toitumisalase nõustamise pika-aegset efekti kehakaalu suurenemisele neerutransplantatsiooni haigetel. 5. Hinnata makro- ja mikrotoitainete kasutust neerutransplantatsiooni haigetel 3-päeva menüü alusel dünaamikas. Uuritavad ja uurimismeetodid: Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi Sisekliiniku nefroloogia osakonnas aastatel 2003–2005 ja 2015. Uuringul on Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee luba. Esimesse uuringugruppi kaasati kliiniliselt stabiilses seisundis järjestikulised neeruasendusravi patsiendid (dialüüsravil ja siirdatud neeruga), kes andsid nõusoleku uuringus osalemiseks: 37 mees- ja 38 naispatsienti. Teise uuringugrupi moodustasid stabiilses seisundis järjestikulised neerusiirikuga patsiendid, kes andsid nõusoleku uuringus osalemiseks: 12 meespatsienti (keskmine vanus 42,8 ± 16,1 aastat) ja 16 naispatsienti (keskmine vanus 47,0 ± 14,9 aastat). Uuringud viidi läbi kahe visiidi käigus: esimene visiit poolteist aastat ja teine visiit kolm aastat peale neerusiirdamist. Uurimismeetodid olid järgmised: antropomeetrilised mõõtmised, kehakoostise hindamine bioimpedansi ja densitomeetria abil, laboratoorsete näitajate kogumine ning toitumise uurimine 3-päeva menüüde alusel. Lisaks koostati spetsiaalne ankeet-sagedusküsimustik toitumise uurimise kohta (Food Frequency Questionnare, FFQ). Antropomeetrilisi mõõtmisi teostati vastavalt klassikalise Martini (1928) ja Knussmann (1988) metoodika järgi. Mõõdeti 36 antropomeetrilist näitajat: kehakaal, pikkus, 2 keha sügavusmõõtu, 8 keha laiusmõõtu, 13 ümbermõõtu ja 11 nahavolti. Kõik mõõtmised teostati litsentseeritud antropometristi poolt. Nende mõõtmiste alusel arvutati indeksid ja kehakoostise näitajad: keharasvamass (kg; %), kehamassiindeks (BMI, kg/m2), kehapindala (m2), kehatihedus (g/cm3), Siri indeks (%), keskmine nahavoldi paksus (mm), nahaaluse rasvkoe mass (kg), suhteline rasvkoe mass kehakaalu suhtes. Kehakoostise tähtsamad komponendid on kehatihedus (Db) ja keharasvamass (FM), mida arvutati kahe regressioni võrrandi (Jack H. Wilmore ja Albert R. Behnke, Durnin ja Rahaman) alusel. Densitomeetriline uuring teostati uuringu teisel visiidil. Osteopeenia ja osteoporoosi hindamiseks teostati regionaalne luutiheduse mõõtmine lülisamba lumbaalpiirkonnas. Mõõtmised teostati aparaadil GE LUNAR DPX-IQ densitomeeter (Madison, WI, US, software version 4.7e) sertifitseeritud tehniku poolt. Laboratoorsed andmed koguti peale neeru siirdamist uuringu esimesel ja teisel visiidil. Vereseerumis määrati 18 olulist laboratoorset parameetrit, sealhulgas verelipiidide, parathormooni, homotsüsteiini ja tsüstatiin C tase. Toitumise uurimine viidi läbi kasutades kahte meetodit: esimene meetod käsitles ühekordset ankeet-sagedusküsimustikku (FFQ), mida uuritav täitis ainult uuringu esimesel visiidil. Teine meetod käsitles 3-päeva menüüde kogumist mõlemal visiidil. Individuaalset toitumisalast nõustamist alustati kohe peale ankeet-küsitluslehe täitmist ja 3-päeva menüüde analüüsimist. Kroonilise neeruhaige toitumisalase nõustamise aluseks on antropomeetrilised ja kehakoostise näitajad ning laboratoorsed testid. Lisaks eelnevale arvestati ka haige toitumisharjumusi, kuid soovituslikul toiduvalikul lähtuti Eestis kehtivast ja autori poolt välja töötatud haiguspuhusest dieetide nomenklatuurist. Statistiline analüüs: Meie uuritavatel viidi läbi klassikalised antropomeetrilised mõõtmised ja mõõtmisandmete statistiline analüüs (statistikaprogramm SAS), mille alusel on toodud kirjeldava statistika näitajad antropomeetriliste tunnuste kohta (keskväärtused, standardhälbed) eraldi mees- ja naispatsientidel. Korrelatsioonianalüüsil uuriti seoseid antropomeetriliste ja kliinilis-laboratoorsete tunnuste ning toitainete kasutuse vahel, kasutades Pearsoni korrelatsiooni- analüüsi. Regressioonianalüüsiga arvutati parimad prognostilised mudelid siirdatud neeruga patsientide toitumise hindamiseks. Erinevate uuritavate gruppide tunnuste keskväärtuste hindamisel ja varasemate andmetega võrdlemiseks on kasutatud t-testi. Lubatud statistilise vea piiriks valiti 5% (p < 0.05). Tulemused: 1. Esimese uuringugrupi neeruasendusravil olnud haigete antropomeetriliste mõõtmiste tulemused näitasid, et uuritud dialüüsi ja neerusiirikuga haigete gruppide keskväärtusete näitajad olid sarnased. Neerutransplantatsiooni järgselt tavaliselt haigete ureemiline seisund taandub, üldseisund paraneb ja isu suureneb, mis omakorda avaldub kehakaalu suurenemises, kuid meie esimesse uuringugruppi kaasatud neerusiirikuga haigetel ei esinenud veel olulist kehakaalu suurenemist. 2. Teise uuringugrupi moodustasid neerusiirikuga haiged, kellel viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised ja dietoloogi poolt toitumisalane intensiivne nõustamine 1,5 aastat peale neerusiirdamist (1. visiit) ja 3 aastat peale neerusiirdamist (2. visiit). Transplanteeritud haigete kehakoostist hinnati eraldi meestel ja naistel. Peale intensiivset toitumisalast nõustamist olid uuritavatel paljude antropomeetriliste näitajate muutused kooskõlas kehakaalu suurenemisega. Samas, meeste kehakaalu suurenemine oli peale jälgimisaega statistiliselt oluline, kuid naistel mitte. See võib olla seletatav sellega, et naised järgisid dietoloogi-poolseid soovitusi ja kehakaalu hoolsamalt võrreldes meestega. 3. Intensiivse toitumisalase nõustamise järgselt kliinilisest aspektist lähtudes, esinesid olulised biokeemiliste näitajate muutused, põletikulise staatuse (CRV) normaliseerumine ja lipiidide taseme normi piirides püsimine nii meestel kui naistel. 4. Antropomeetriliste ja biokeemiliste näitajate vahelised seosed olid meestel ja naistel erinevad. Meestel esinesid antropomeetriliste mõõtmiste seosed põletikunäitajatega ja naistel lipiididega. Vaatamata intensiivsele toitumisalasele nõustamisele jäid need seosed püsima ka korduval mõõtmisel (3 aastat peale neerusiirdamist). Need seosed väärivad tähelepanu, sest põletikuline staatus ja hüperlipideemia on üldtuntud kardiovaskulaarsed riskitegurid. On teada, et lõpp-staadiumi neerupuudulikkuse haigetel, sealhulgas neerutransplantatsiooni järgselt, on peamised surmapõhjused neeruhaigetel just kardiovaskulaarsed tüsistused. 5. Antropomeetriliste näitajate usaldusväärseid seoseid mikro- ja makrotoitainete kasutusega 3-päeva menüüde andmete alusel ei esinenud. Järelikult nimetatud seosed ei oma kliinilist tähtsust. 6. Intensiivse toitumisalase nõustamise efektiivsus avaldus ka kaugtulemusi uurides: 10 aastat peale neerusiirdamist ei esinenud statistiliselt usaldusväärset kehakaalu suurenemist nõustamist saanud transplanteeritud meeste ega naiste seas erinevalt neerusiirikuga kontrollhaigetest. 7. Peamiste toitainete kasutamisel leidsime valkude ja süsivesikute tarbimise suurenemist jälgimisperioodi ajal naistel, kuid mitte meestel ning rasvade kasutus jäi normi piiresse nii naistel kui meestel. Nii naiste kui ka meeste osas on nende makro- ja mikrotoitainete kasutamine kooskõlas Eesti toitumis- ja toidusoovitustega. Järelikult, intensiivne toitumisalane nõustamine oli efektiivne, patsientide toitumisharjumused paranesid niivõrd, et kehakaal ei suurenenud, kuigi mõnede toitainete osas esines suurenenud tarbimise tendents, ei ületanud nende tarbimine kaasaegsete Eesti vabariigi toitumissoovituste referentsväärtusi. Kehakaalu suurenemine leiab aset neerusiirdamise järgsetel esimestel aastatel ning seetõttu on oluline õigeaegne ja asjakohane patsientide teavitamine ning antropomeetriliste mõõtmiste regulaarne läbiviimine. Kliinilises tavapraktikas teeb seda patsiendi raviarst ja dietoloog annab oma soovitused vajadusel neerusiirdamise järgselt haiglast lahkudes. Edaspidine dietoloogi-poolne monitoorimine ei tarvitse alati olla enam järjepidev, kuna haigete üldseisund paraneb ja nad külastavad neerukeskust harvem. Transplanteeritud patsientide toitumisalane nõustamine peab olema individuaalne ja regulaarne, mis eeldab kõikide kliiniliselt oluliste andmete järjepidevat kogumist ja analüüsimist dünaamikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Piiranguskaala eesti keelde adapteerimine
(Tartu Ülikool, 2020) Uibomaa, Kristel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö käigus tõlgiti ja valideeriti eesti keelde Herman ja Polivy (1980) loodud Piiranguskaala. Selleks kasutati internetis levitatavat küsimustikku ning valim (N = 180) jaotati hiljem kehamassiindeksi põhjal kaheks grupiks: normaalkaaluliseks ning ülekaaluliseks. Skaalal ilmnes rahuldav sisereliaablus, eriti normaalkaalulise valimi puhul, ning kahefaktoriline struktuur. Leiti, et skaala on sobilikum mõõtevahend normaalkaalulise valimi puhul, kuid kallutatud ülekaalulise valimi puhul. Leiti tugev positiivne korrelatsioon Piiranguskaala ning SHSi piiramise alaskaala vahel. Piiranguskaala tulemuses oli oluline väline muutuja osalejate haridustase, kuid mitte sugu. Kõrgem skaala tulemus oli seoses madalama kehaga rahuloluga ning kõrgema tervislikkuse väärtustamisega. Üldiselt oli töö kooskõlas eelnevalt ilmunud kirjandusega, kuid skaala sobivust meestele peaks tulevikus uurima suurema valimiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toidueelistuste seos Suure Viisiku isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2026) Palu, Annabel; Vainik, Uku, juhendaja; Malken, Birgit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida Suure Viisiku seoseid toidueelistustega. Toidueelistustele arvutati polügeensed skoorid, et neid saaks isiksuseomadustega seostada. Valimi moodustasid 77 400 Eesti Geenivaramu doonorit, kes olid vastanud 100NP isiksusetestile ja toitumist puudutavatele küsimustele. Esimese lineaarse regressioonanalüüsi tulemusel selgus, et toidueelistuste polügeensed skoorid on seotud vastavate toitude tarbimisega. Teise lineaarse regressioonanalüüsi tulemusel saadi teada, et erinevad Suure Viisiku isiksuseomadused on seotud erinevate toidueelistustega. Saadud tulemused toetavad osaliselt varasemate uuringute tulemusi. Selleks, et uuring ja selle tulemused oleks veel täpsem, võiks keskenduda ka isiksuse üksikväidete ja toidueelistuste vahelistele seostele. Samuti peaks kaasama mehi ja naisi võrdselt, et sooliseid erinevusi täpselt uurida.