Sirvi Märksõna "dilämmastikoksiid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isotopologue and microbiome studies for N2O source attribution in peat soils
(2022-10-13) Masta, Mohit; Mander, Ülo, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Pärn, Jaan, juhendaja; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Naerugaas (N2O) on ohtlik kasvuhoonegaas ja stratosfääri osoonikihi lõhkuja. Selle peamised heitmed pärinevad muldade kuivenemisest ja väetamisest. Doktoritöö uuris täpsemalt N2O heitmete taga olevaid mehhanisme. N2O tekib mitmes protsessis, eeskätt denitrifikatsioonis ja nitrifikatsioonis. Denitrifikatsioon on protsess, mis käivitub hapnikuvaeses mullas ja milles naerugaas tekib nitraadist. Hapnikuvaeguse katkedes paiskub naerugaas atmosfääri. Hapnikuvaeguse jätkudes tekib ja jõuab atmosfääri aga hoopis kahjutu dilämmastik. Nitrifikatsioon seevastu on hapnikurikkas mullas toimuv protsess, milles naerugaas tekib ammooniumist. Nende protsesside kohta andis põhimõtteliselt uut teavet isotoopsete ja mikrobioloogiliste meetodite paralleelne kasutamine. Nii saadi teada, et veega täielikult küllastunud soomullas on naerugaasi peamine allikas denitrifikatsioon, osaliselt veega küllastunud soomullas aga nitrifikatsioon. Saadud teadmisi saab rakendada põllumajanduse ja metsanduse kliimasõbralikul planeerimisel. Kõige suurem potentsiaal on veetaseme reguleerimisel, minimeerides kasvuhoonegaasi-heitmeid majanduslikust tulust ja väärtuslikest elupaikadest loobumata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasvuhoonegaaside emissioonid kompostimisel bokashi meetodiga
(Tartu Ülikool, 2020) Kaljulaid, Grete; Hellat, Karin, juhendaja; Sikka, Teele, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biojäätmete lahuskogumine ja nende kompostimine annab võimaluse suunata orgaanilistes jäätmetes sisalduvad toiteelemendid valmistatud kompostiga aineringesse, panustades sellega keskkonnahoidu ja vähendades prügilasse ladestatavate biolagunevate ainete hulka, mis omakorda vähendab prügilagaasi tootmist. Paraku kaasneb kompostimisega ka teatud negatiivne mõju keskkonnale, mis väljendub kasvuhoonegaaside tekkes. Käesolevas bakalaureusetöös keskenduti ühele uudsele biojäätmete kompostimisviisile, nimelt kompostimisele bokashi meetodil. Töö eesmärgiks oli lihtsa katseseadme koostamine ja katsemetoodika väljatöötamine, et kvantitatiivselt hinnata, millised on kasvuhoonegaaside (CO2, N2O ja CH4) emissioonid toidujäätmete kompostimisel bokashi meetodiga. Tegemist on anaeroobse protsessiga, kus biolagunevatele jäätmetele lisatakse bokashi kliisid, mille koostises on spetsiifilised mikroorganismid, kes väidetavalt aitavad kompostitavat materjali lagundada ja muudavad komposti koostises olevad toitained taimedele paremini omastatavaks. Bokashi kompostimist saab teostada ka siseruumides, sest see on lihtne, toimub kompaktses anumas, kompost valmib kiiresti (väidetavalt 14 päevaga) ja protsessi käigus ei teki ebameeldivat lõhna. Kirjanduse andmetel tekib bokashi kompostimisel võrreldes tavakompostimisega vähem kasvuhoonegaase. Käesoleva bakalaureusetöö eksperimentaalse töö eesmärgiks oli uurida toidujäätmete kompostimist bokashi meetodil kasvuhoonegaaside emissioonide tekke seisukohalt, töötada välja lihtne katseseade, mis võimaldaks kahe nädala jooksul koguda kompostimise käigus eralduvate gaaside koguseid ning gaaskromatograafiliselt mõõta kasvuhoonegaaside kontsentratsioone. Eksperimentaalne töö viidi läbi kahe 14-päevase katseperioodi jooksul. Katseseade koosnes 20-liitrisest plastämbrist, kuhu pandi toidujäätmed kihiti bokashi kliidega ja gaasi kogumise plastmahutist. Tekkinud gaasist võeti igapäevaselt gaasiproovid, mida analüüsiti gaaskromatograafiga. Saadud andmete alusel leiti bokashi kompostimisel tekkinud kasvuhoonegaaside emissioon CO2-ekvivalentides, mis oli väljendatuna 1 tonni kompostitava materjali kohta ca 0,07 kg ööpäevas. Saadud tulemuste võrdlemisel kirjandusest (Bosch et al. 2020) leitud andmetega selgus, et toidujäätmete kompostimisel oli kasvuhoonegaaside heide ca 3,5 korda väiksem võrreldes muruniitmetest bokashi kompostimisel õhku paisatud emissiooniga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Prokarüootide ja seente denitrifikatsiooni potentsiaali hindamine erinevates ökosüsteemides reaalaja PCR meetodiga
(Tartu Ülikool, 2023) Kikas, Karmel; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Dilämmastikoksiid (N2O) ehk naerugaas on ohtlik kasvuhoonegaas, mille atmosfääri soojendamise potentsiaal on 300 korda võimsam võrreldes süsihappegaasiga (CO2). Nimetatud lämmastikuühendi peamisteks allikateks on nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon. Lisaks looduslikele protsessidele, on inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud N2O kogus suurenenud ja viimasel paaril aastakümnel on päevakorda kerkinud kliimamuutustega seonduvad probleemid. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli analüüsida erinevate ökosüsteemide mõju denitrifikatsioonist tulevale N2O emissioonidele. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) kasutati tuvastamaks denitrifikatsiooni läbiviivate geenide arvukus: seente nirK ning prokarüootide nirK, nirS, nosZI ja nosZII on peamised uuritavad markergeenid. Tulemustest selgus, et seente mõju N2O emissioonidele on suurim liigniisketel ja üleujutatud metsaaladel, nagu näiteks kase- ja kuusemets. Prokarüootide geenikoopiate arvukuse poolest on denitrifikatsiooni esinemise potentsiaal suurim tehismärgaladel ja liigniiske pinnasega metsades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of microbiome in CH₄ and N₂O fluxes in temperate and tropical peatland forests
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-18) Kazmi, Fahad Ali; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Turbaalad aitavad kliimamuutust leevendada sidudes süsinikku. Soode kuivendamisel eraldub enam kasvuhoonegaase (KHG), nagu süsihappegaas (CO₂), dilämmastikoksiid (N₂O) ja metaan (CH₄), mis soodustavad globaalset kliimasoojenemist ja lõhuvad osoonikihti. Käesolev väitekiri keskendus nii parasvöötme (Eesti) kui troopilise piirkonna (Réunioni saar) soometsadele, et uurida mikroobikooslusi ja nendega seotud KHG voogude dünaamikat. Parasvöötme kuivendatud soometsas olid pikaajalised N₂O emissioonid seotud arhede, bakterite ja seentega, kes osalevad erinevates lämmastikuringe protsessides. N₂O emissioonid olid kõrgemad kevadise külmumise-sulamistsükli ajal. Kui külmunud pealmine mullakiht sulas, suurenes mittetäielik denitrifikatsioon, mille tulemusena tõusis N₂O emissioon. Ilmade soojenedes hakkas N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus ületama N₂O tootjaid, mis viis emissioonide vähenemiseni. Samal ajal jäid kevadised mulla CH₄ vood madalaks, kuid puutüvedest hakkas enam CH₄ eralduma. See viitab CH₄ tootmisele sügavamates mullakihtides, mis transporditi mulla alumistest kihtidest juurte kaudu tüvedesse. Troopiliste soometsade mullast eraldus vähe N₂O-d, sest madal pH aeglustas N₂O-d tootvat mittetäielikku denitrifikatsiooni ning N₂O-d tarbivate mikroobide arvukus oli suur. Samas sidusid need mullad CH₄ ja domineerivaks protsessiks oli n-DAMO (nitraadist sõltuv anaeroobne CH₄ oksüdatsioon). Puude tüvedele kogunev lehevaris, surnud taimne materjal ja tolm ehk nn võramuld sisaldas samuti mikroorganisme, kes osalesid KHG vahetuses, viidates sellele, et puude võramuld osaleb aktiivselt biogeokeemilistes tsüklites. Lisaks leiti, et ka lehed sisaldasid mikroobe, kes toodavad CH₄ ja tarbivad N₂O-d. See uurimus toob esile mikroobide olulise, kuid sageli tähelepanuta jääva rolli soometsade KHG-de dünaamikas. Mikroobseid protsesse mõistes on võimalik parandada soometsade majandamist ja kaitset ning prognoosida paremini KHG emissioone nendest ökosüsteemidest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tree stem CH4 and N2O fluxes in various forest ecosystems
(2021-07-07) Schindler, Thomas; Mander, Ülo, juhendaja; Soosaar, Kaido, juhendaja; Machacova, Katerina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on ohtlikud kasvuhoonegaasid (KHG), mille osakaal globaalses kliima soojenemises kasvab. On teada, et maismaaökosüsteemid, eriti metsad reguleerivad nende gaaside emissioone, kuid alles viimasel aastakümnel on seda hakatud neid voogusid lähemalt uurima. Erinevates kliimavööndites, metsaökosüsteemides ja puuliikide tasemel on KHG voogude taga olevate protsesside intensiivsus ja keskkonnatingimuste mõju neile voogudele erinev, mistõttu on oluline nende selgitamine ja kvantifitseerimine. Käesolevas doktoritöös uuriti puutüvede CH4 ja N2O voogude rolli kahes parasvöötme kaldaäärses metsas Eestis ja Doonau jõe vesikonnas (Austrias), troopilises palmisoos Amazonase madalikul Peruus ja troopilises vihmametsas La Reunioni saarel. Lisaks analüüsiti CH4 ja N2O voogude ajalist dünaamikat ja veetaseme mõju nendele voogudele. Uuritud parasvöötme metsamuldade kõrgema veesisalduse korral olid metaani ja naerugaasi emissioonid puutüvedest suuremad, eriti nende madalamates segmentides. Kaldaäärsete metsade puuliikide (hall lepp, harilik saar, paplid) tüveemissioonid sõltusid eeskätt veerežiimist ja temperatuurist, olles kõrgemad märjematel ja jahedatel perioodidel, kusjuures ööpäevaseid voogude muutusi ei täheldatud. Troopikas oli peamiseks teguriks sademete režiim, sest nii aasta- kui ka ööpäevaringselt on õhu- ja mullatemperatuur ühtlaselt kõrge. Seejuures oli tüvevoogude puhul sageli määravaks taimede füsioloogiliste ja morfoloogiliste parameetrite erinevus. Näiteks uuringu tulemused näitavad, et Amazonase soode palmide alumised tüveosad emiteerisid mõlemaid gaase märgatavalt vähem kui ülaosad, mis oli tõenäoliselt tingitud tüvede erinevast morfoloogiast võrreldes puudega. La Reunioni vulkaanilisel saarel täheldatud CH4 ja N2O sidumine puutüvedes oli vähem seotud mullaomadustega, seal mängisid tõenäoliselt olulist rolli tüvesid katvad samblad ja samblikud. Seni tehtud vähesed uuringud näitavad CH4 ja N2O voogude suurt varieeruvust puutüvede ja atmosfääri vahel erinevates metsaökosüsteemides. Mõnes metsas võivad puutüvede ja- võrade gaasivood olla olulisim osa nende gaaside kogubilansis, mis mõnikord muudavad need metsad süsiniku sidujatest selle allikaks. Seetõttu on puude gaasivoogude paremaks mõistmiseks ning metsade globaalse metaani- ja naerugaasibilansi selgitamiseks vajalikud täiendavad interdistsiplinaarsed, eeskätt mikrobioloogilised ja isotoopuuringud.