Sirvi Märksõna "dramaatika" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 17 17
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Almanach für Freunde der Schauspielkunst auf das Jahr ...(Riga : W. F. Häcker, 1840) Blomberg, Wilh. v., väljaandjalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Almanach für Freunde der Schauspielkunst auf Jahr 1830(Riga : W. F. Häcker, 1829) Viedert, Friedrich, väljaandjalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Den svenska dramatikens utveckling mot franskklassicismen: Isaac Börks tragedier(Tartu Ülikool, 2025) Bleive, Mari; Sävborg, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakondTöö selgitab, mida andis Isaac Börk Rootsi draamakirjandusele 17. sajandi lõpus, prantsuse klassitsismi õitseajal Euroopas. Antakse lühiülevaade Börkist, tema kohta käivatest senistest uurimustest, prantsuse klassitsismist ja selle levimisest Rootsi kirjanduskultuuri. Uurimismeetodina võrreldakse Börki tragöödiaid Nicolas Boileau teosega „L'Art poétique“ (1674), tuntuima kokkuvõttega prantsuse klassitsistlikest ideaalidest kirjanduses. Võrdluse süvendamiseks kasutatakse lisaks kahte ajastu tuntumatest tragöödiatest, mida Börk tõenäoliselt ka tundis – Jean Racine'i „Iphigénie“ ja „Esther“. Töö keskendub Börki teoste struktuurile, värsivormile, kolmele ühtsusele, olustikule, tegelaste sotsiaalsele tasemele, väljendusviisile, tegelaste arvule ja lõpplahendustele. Jõutakse järeldusele, et Börki tragöödiad erinevad prantsuse klassitsistlikust ideaalist vaid vähesel määral. Ta on Rootsi draamakirjanduse oluline uuendaja.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Draamateooria probleeme. I(1992) Epner, Luulelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Draamateooria probleeme. II(1994) Epner, Luulelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dramaturgia võluriik(1969) Apuškin, Jakovlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eesti näitekirjandus paguluses: tekstid ja taustad(Tartu Ülikool, 1997) Kruuspere, Piret; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti omadramaturgia temaatika aastatel 1991-2011(Tartu Ülikool, 2013) Krull, Ingrid; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eesti pagulaskirjandus 1944-1992 : näitekirjandus(Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1993) Kruuspere, Piretlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Homeri Batrachomyomachia, Hoc est, Ranarum & murium pugna. Græce & Latine(In Inclyta ... Basilea : Apvd Ioannem Frobenivm, 1518) Homeroslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lector in drama. Les enjeux fictionnels et imaginaires du suicide dans le théâtre français du XIXe siècle(2018-04-06) Einman, Maria; Rykner, Arnaud, juhendaja; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTänapäeval käsitletakse teatriteksti lugemist eeskätt tekstianalüüsina. Doktoritöö eesmärk on antud lähenemist rikastada, käsitledes teatriteksti lugemist fiktsionaalse teksti lugemisena. Seda lugemisviisi vaadeldakse XIX sajandi prantsuse draama tegelaste enesetapuproblemaatika valguses. Teisisõnu huvitab autorit see, kuidas tegelase enesetapp mõjutab teatriteksti lugemist protsessina. Sellele küsimusele vastamiseks uuritakse põhjalikult ka enesetappude põhjusi ja tagajärgi ning nende seost katarsisega. Analüüsiks kasutatakse Vincent Jouve’i virtuaalset lugejat ehk ajastuvälist ja implitsiitset tekstiefektide adressaati. Lugemise ajal «imbub» virtuaalne lugeja fiktsionaalsesse maailma, mille aluseks on Reaalse-Kujuteldava-Sümboolse kolmikjaotusel põhinev dispositiiv. Doktoritöö koosneb viiest peatükist: teoreetilisele sissejuhatusele järgnevad melodraama, romantilise, naturalistliku ja sümbolistliku draama käsitlused. Peale fiktsionaalsete enesetappude mõju lugejale huvitab autorit ka uuritavate teatrižanrite arengu küsimus «virtuaalse» lugemise perspektiivis. Nii saabki XIX sajandi prantsuse draama lugemist võrrelda teekonnaga melodraama elujaatavast meelekindlusest sümbolistliku draama traagilise määramatuseni, õnnestunud enesetappudest võimalike suitsiidideni ning «nutuküllasest» katarsisest antikatarsiseni.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lenz und Shakespeare : Ein beitrag zur Shakespeareomanie der Sturm- und Drangperiode(Berlin : Verlag von Emil Apolant, 1892) Rauch, Herman C.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lootusetus ja selle tasakaalustamine Jaan Kruusvalli draamaloomingus(Tartu Ülikool, 2019) Vatter, Joonas; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurib, kuidas on eesti näitekirjanik Jaan Kruusvall (1940–2012) kujundanud oma draamaloomingus välja lootusetuse kui ühe teoste emotsionaalse dominandi ning milliste tõlgendusvõimaluste kaudu saab seda lootusetust tasakaalustada; see tähendab, missugust lootust, positiivset ideaali võime Kruusvalli näidenditest leida. Bakalaureusetöö koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk on sissejuhatav ning annab lühiülevaate Jaan Kruusvalli loomingust ja selle periodiseerimisest, avab kirjaniku proosatekstide omapära ning toob välja retseptsioonis kajastatut. Teine peatükk vaatleb lootusetust Kruusvalli näidendite tegevusruumide kaudu: millised on need ruumid ning kuidas tegelased end nendes tunnevad. Kolmas peatükk avab üht näidendeis korduvat motiivi – armastuse luhtumist –, mis süvendab tegelaste lootusetut eluhoiakut. Tegelaste eluhoiaku täpsema ja kokkuvõtliku käsitlemisega tegeleb töö neljas peatükk, ühtlasi avab see veel üht näidendites korduvat motiivi – tegelaste surma – ning Kruusvalli tegelaskujude suhet surmaga. Samuti vaatleb neljas peatükk ka tegelaste suhet jumalaga. Töö viimane peatükk pakub eelnevates peatükkides väljatoodud lootusetuse tasakaalustamisvõimalustele täiendust ning teeb põgusa sissevaate Kruusvalli draamade seotusse eksistentsialistliku ja idamaise mõtteviisiga. Töö lisas on täielik nimekiri Jaan Kruusvalli näidenditest.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Naistegelased Piret SG loomingus(Tartu Ülikool, 2018) Porovart, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö analüüsib Piret SG tekstides esinevaid naisi ja tõlgendab neid vastavalt tänapäevasele sotsiaalsele olukorrale ja tavadele. Naisküsimust avatakse bakalaureusetöös feministliku kirjanduskriitika abil, günokriitilisest vaatepunktist. Et Piret SG naistegelaste olemust mõjutas tugevasti neid ümbritsev keskkond, käsitletakse töö raames külarealistliku näitekirjanduse ja Piret SG loomingu vahelisi seoseid, samuti käsitleb töö emadust Piret SG loomingus kui naisreaalsuse ja naiskogemuse aspekti.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Oskar Luts ja teater(1969) Pullerits, Heivi, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pvb. Terentii Comicorvm Longe Elegantissimi Comoediae, Metro Nvmerisqve Restitvtae(Lipsiae : apud Melchiorem Lottherum, 1521) Terentius Afer, Publiuslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Shakespeare Eesti teatrilaval(1958) Kask, Karin