Sirvi Märksõna "dramaturgia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dramaturgi ja tantsuõpetaja tööde omavaheline põimumine nüüdistantsus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Koppel, Kärt; Viskus, Ele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Tantsukunst; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dramaturgia ja näitlejatöö: loovuurimuslik analüüs projektide “Passijad”, “Memento 2” ja “Õnnelike surnute aed” põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kirja, Madleen Maria; Viskus, Ele, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dramaturgia võluriik
(1969) Apuškin, Jakov
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunstiteosest lavastuseni: ekfraas kui kompositsiooniline mõtlemine teatriruumis ja dramaturgias
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kokkota, Kärt; Stepanov, Ruslan, juhendaja; Saks, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lavastuse "100 M MORE" tekstiloome
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Vahter, Elar; Karulin, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunst
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Näitleja autori ja teksti vahel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Tammet, Marion; Valtna, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunst
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Teine“ 21. sajandi Eesti identiteedipoliitikas näidendite „GEP“ ja „sugu: N“ näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Rannik, Johanna-Elizabeth; Wierenga, Louis John, juhendaja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö uurib teisestamise mõju 21. sajandi Eesti identiteedipoliitikas ning selle avaldumist poliitilise teatri dramaturgias. Lähema vaatluse alla võetakse teisestamine rahvuse (ingl nationality), rahvusliku päritolu (ingl ethnicity) ja soo kontekstis. Autor defineerib teisestamist kui sümbioosi kuuluvusvajadusest ja gruppidevahelisest vastandusest, mis on mõlemad inimese minapildi ja maailmataju eluliselt olulised osad. Teisestamist ja identiteedipoliitikat on oluline uurida, kuna grupipõhine vastandumine on viimase 10 aasta jooksul üleilmselt populaarsemaks muutunud parempopulismi valguses tõusev tendents. Poliitiline teater kui ühiskonna kommenteerija ja peegeldaja võib anda rohkelt sisendit ja tõlgendusvõimalusi ka riiklikul tasandil – näiteks on teatril ka rahvusliku ja ajaloolise mälu kandja funktsioon, mis asetuvad globaliseeruvas maailmas üha suuremale pingeväljale. Töö on süntees teoreetilisest osast ning kvalitatiivsest analüüsist (mis sisaldab kodeerimist, juhtumipõhist ja juhtumiülest analüüsi). Lisaks on töö olemuselt interdistsiplinaarne, kuna kätkeb nii sotsiaal- kui ka humanitaarteaduslikke meetodeid. Autor näeb nii käesolevas uurimisteemas kui ka poliitilise kunsti uurimise kontekstis üldiselt senitäitmata potentsiaali ning kutsub üles sotsiopoliitilisi nähtusi poliitilise teatri kaudu akadeemilisel tasandil rohkem mõtestama. Töös analüüsitakse lavastuste „GEP ehk Garjatšije estonskije parni“ (2007, lav. Tiit Ojasoo, Teater NO99) ja „sugu: N“ (2015, dramaturg Maria Lee Liivak, lav. Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, Vaba Lava) dramaturgiat – esimene neist käsitleb rahvuslikku identiteeti, teine vaatleb naise ühiskondlikku positsiooni ja argireaalsust. Analüüsi põhjal järeldab autor, et identiteedialane rõhumine ja teisestamine ei lahenda ühiskondlikke pingeid ega probleemide aluspõhjuseid – majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus ühes ebaproportsionaalse vastutuskoormaga paneb vähemusgrupid end veelgi alaväärsemana ja lõksusolevamana tundma. Lahendusena pakub autor välja kaasava kommunikatsiooni ja vastastikuse empaatia väärtustamist ühiskondlikul tasandil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Visuaalse dramaturgia konstrueerimine Taarka pärimusteatri lavastusele "Vanahunt"
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Laur, Mailiis; Vares, Inga, juhendaja; Viskus, Ele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Teatrikunsti visuaaltehnoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Witold Gombrowiczi dramaturgia : vormiteoreetiline analüüs
(2010-08-18) Linder, Eva-Liisa; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Teatriteaduse õppetool; Epner, Luule, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Литературная позиция и творчество С. А. Ауслендера в 1906–1908 гг.
(2023-10-17) Самарин, Алексей; Войтехович, Роман, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri on pühendatud Sergei Auslenderi (1886–1937) loomingulise kujunemise algusaastate uurimisele. Siiani ei ole Auslenderi loomingut terviklikult käsitlevat monograafiat. Üksikud teaduskirjanduses olevad viited kirjanikule piirduvad sageli formaalse suhtumisega tema loomingusse, mis järgib üht või teist modernismi haru. Teda ennast kirjeldatakse aga kui „stilisaatorit“ või „Kuzmini kooli“ epigooni. Vaatamata oma noorusele, sugulusele M. Kuzminiga ja sõbralikele suhetele sümbolistide ringkonnas, sammus Auslender kirjanduses algusest peale oma teed. Tema eripära avaldus autoriteema väljatöötamises, stiili kujundamises, suhtumises „võõrasse“ sõnasse, isikliku kogemuse poole pöördumises ja ajaloolise teabe kunstilise materjalina kasutamises. Väitekirja eesmärk on pakkuda võimalikult terviklik analüüs Auslenderi 1906–1908. aastate kirjanduslike ja kriitiliste tekstide kohta, alustades esimestest publikatsioonidest tuntud väljaannetes ja jätkates kuni jutustuste debüütkogumiku „Kuldsed õunad“ ilmumiseni, mis võtab kokku tema kirjandusliku arengu algusaastad. Väitekirjas analüüsitakse laia valikut Auslenderi kirjanduslikke ja kriitilisi tekste, millest mitmed jõuavad akadeemilisse vaatevälja esmakordselt. Uurimise metodoloogia tugineb sellistele üldtuntud meetoditele nagu teksti struktuurne, kontseptuaalne, kompositsiooniline, intertekstuaalne jne analüüs. Kasutatakse ka võrdlevaid, ajaloolisi ja biograafilisi tõlgendusmeetodeid. 1. peatükk on pühendatud Auslenderi kui „stilisaatori“ ja „Kuzmini jäljendaja“ kriitilisele uurimisele: tõestatakse sellise lähenemise teaduslik ebaproduktiivsus, kirjeldatakse literaadi reputatsiooni kujunemise allikaid, pakutakse uut vaadet tema loomingulisele meetodile. 2. peatükis kirjeldatakse Auslenderi osalemist Vjatšeslav Ivanovi kinnises loomingulis-filosoofilises ringis „Hafiz“; analüüsitakse jutustust „Ganymedese märkmed“, milles kajastatakse „Hafizi“ tegevust ning autori suhtumist ühenduse ideedesse ja praktikatesse. 3. peatükk on pühendatud jutustuste kogumiku „Kuldsed õunad“ analüüsile: esitatakse raamatu kõikide tekstide tõlgendused ning hüpotees raamatu kontseptsiooni, struktuuri ja kompositsiooni kohta. Erilist tähelepanu on pööratud sellele, et rekonstrueerida biograafilised ja ajaloolised kontekstid, mis suures osas määrasid ära jutustuste ideelise sisu. 4. peatükis analüüsitakse Auslenderi teatrikriitikat. Kirjeldatakse tema osalemist sümbolistliku ajakirjanduse arutelus, esteetilisi ning eetilisi hoiakuid. Auslenderi loomingu näitel demonstreerib uurimus vajadust õppida tundma unustatud autorite pärandit ja selgitab kirjaniku loomingulise meetodi spetsiifikat, mis väljendub ajaloolise, kirjandusliku ja biograafilise materjali kunstilises sünteesis, mis loob mitmekülgse pildi ja mida saab lugeda mitmel tasandil.