Sirvi Märksõna "ebavõrdsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 65

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advisory support to primary health care evaluation model: Estonia PHC evaluation project
(2004) Atun R
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Democracy and trends in wealth inequality: a global empirical study
(Tartu Ülikool, 2022) Smith, Joshua J.; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Effective democracy relies on the political equality of individuals, which is in turn influenced by wealth inequality levels. However, within-country wealth inequality has reached extreme levels in the world today and continues to rise. Conclusive information on whether democracies are effectively reducing or limiting wealth inequality as compared to non-democracies is currently lacking. Here I show that generally countries with high levels of democracy are not any more likely to reduce or limit wealth inequality than non-democratic states, using a rigorous methodology and data from 146 countries. Conversely, I also find that two specific aspects related to democracy, strong and independent elected regional government and widespread respect for civil liberties, do function to reduce or limit wealth inequality. My results demonstrate that democracy is in need of certain reforms to both increase political equality and limit wealth inequality. Besides providing empirical support for the practice of federalism as well as policies protecting civil liberties for the disadvantaged, this thesis also examines reasoning for why democracy may not be functioning to reduce or limit wealth inequality, and relevant policy recommendations are highlighted.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja venepäraste nimede tähtsus tööle kandideerimisel teenindussektoris
(Tartu Ülikool, 2013) Lõgina, Jelena; Toomet, Ott-Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti patsiendi minevikuvõidud ja tulevikuvõimalused
(Tallinn, 2009) Aaviksoo A; Kiivet R-A; Paat G; Saluse J; Poliitikauuringute Keskus Praxis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti piirkondlik areng
(2011) Statistikaamet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti tervisesüsteemi ülevaade
(2008) Koppel A; Kahur K; Habicht T; Saar P; Habicht J; van Ginneken E; WHO; Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti- ja venepäraste nimede roll tööle kandideerimise protsessis Tallinna näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Uudmäe, Evelyn; Toomet, Ott-Siim, juhendaja; Mõtsmees, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eliit- ja tavakooli õpilaste haridusplaanide kujunemine
(Tartu Ülikool, 2013) Okkas, Kati; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Energiavaesusega seotud tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Kukk, Kelli; Poltimäe, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonia: "Good Practice" in Expanding Health Care Coverage
(Chapter in Gottret P, Schieber GJ, and Waters H eds. Good practices in health financing: lessons from reforms in low and middle-income countries. Washington, DC: World Bank, 2008) Habicht T; Habicht J; Maailmapank
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian health system: analysis of the strengths, weaknesses, opportunities and threats
(2005) Atun R; Ohov E; Arro T; Reinap M; Rebane K; Habicht J; WHO; Sotsiaalministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gender gap in pension income: Cross-country analysis and role of gender attitudes
(Tartu Ülikool, 2020) Veremchuk, Anna; Meriküll, Jaanika, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
The aim of this paper is to study the gender pension gap in Europe based on the newest EU-SILC data from 2018 wave. The contribution of the paper is twofold. First, it provides evidences on factors shaping the gender pension gap in a large number of EU countries. Secondly, it analyses the relationship between pension gap and (1) coverage by occupational (the second pillar) pensions and (2) gender attitudes. The main factor contributing to gender inequality in pension income is the number of years in employment. The influence of tertiary education is in the direction of increasing the gap, while the effect is opposite when hourly labour income gap is considered. Higher coverage by occupational pensions corresponds to higher gender pension gap. This implies that the privatization of pension plans can lead to conversion of wage gap into pension income gap and reinforce women disadvantage after retirement. Additionally, positive relationship is observed between unexplained portions of pension income gap and labour income gap. This could be a ground of hypothesis that unexplained portions are formed by the same, persistent in time, factors. One of such factors could be gender norms, it is found that countries with more gender equality support have lower unexplained portions of labour income and pension gap.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globaalne vaesus ning selle leevendamine
(Tartu Ülikool, 2014) Lillemets, Karmen; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadelda vaesust üldiselt ning seejärel võimalusi, kuidas saaks seda leevendada. Vaesuse leevendamise võimaluste kirjeldamisel on antud töös käsitluse all kaks küsimust: kas meil on kohustus vaeseid aidata ning milline mõju on migratsioonil vaesusele ja kuidas see vaesust leevendab. Migratsioon ei pruugi olla esmapilgul parimaks lahenduseks vaesuse leevendamisel ning see ei peagi parim olema, kuid samas ei saa selle mõjusid ka tähele panemata jätta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globaliseerumise seosed sissetulekute ebavõrdsusega arenguriikide ning üleminekujärgus majandusega riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Prints, Petra; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Üha süvenev sissetulekute ebavõrdsus on maailmas aktuaalne probleem, mille üle peavad järjepidevat diskussiooni nii poliitikakujundajad kui ka akadeemikud. Nii ei ole inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasvu probleemid mööda läinud isegi arenenud majandusega riikidest, kuid arengu- ning siirderiikides on probleem veelgi laiaulatuslikum ning tõsisem. Probleemide hulk, mida toob kaasa järjest süvenev sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides on laiahaardeline ning mitmekesine, mistõttu arvatakse, et sissetulekute ebavõrdsus võib suure tõenäosusega põhjustada lähema kümne aasta jooksul maailmas olulist kahju. Nii teaduskirjanduses kui ka poliitilisel maastikul valitseb diskussioon selle üle, kas sissetulekute ebavõrdsuse allikaks on pigem riigisisene poliitika või tegu on siiski globaliseerumise näol maailmas aset leidnud loomulike arengutega. Siit tulenevalt oli bakalaureusetöö eesmärk uurida globaliseerumise majandusliku dimensiooni ning sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid arengu- ning üleminekujärgus majandusega riikides. Töös püstitati hüpotees: mida globaliseerunum on majandus, seda väiksem on sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides tulenevalt olemasolevatest teoreetilistest käsitlustest ning varasemate empiiriliste uuringute tulemustest. Püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks viis autor läbi korrelatsioonanalüüsi kui ka mitmese regressioonanalüüsi abil modelleerimise. Valimisse kuulus kokku 53 arengu- ning siirderiiki 12 erinevast regioonist. Tulemused näitasid, et majanduslikku globaliseerumisprotsessi iseloomustavad avatud kaubavahetus ning välismaised otseinvesteeringud ei ole arengu- ning siirderiikides sissetulekute ebavõrdsust tekitavateks teguriteks ning viimaseid saab hoopis pidada sissetulekute ebavõrdsust vähendavateks mõjuriteks. Saadud uurimistulemused on kasulikud mõistmaks paremini kompleksse sissetulekute ebavõrdsuse probleemi olemust arengu- ning siirderiikides. Samuti võiksid saadud tulemused aidata kaasa arengu- ning siirderiikides tõhusa poliitika loomisele, eesmärgiga toetada sissetulekute ebavõrdsuse probleemiga edukamat toimetulekut.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hambaraviteenuste kasutamise ebavõrdsust selgitavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2019) Kaasik, Kristi; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health and well-being inequalities in industrially contaminated sites: the case of Ida-Viru County in Estonia
(2024-11-29) Dahal, Usha; Orru, Kati, juhendaja; Orru, Hans, juhendaja; Teinemaa, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Fossiilkütused pakuvad küll majanduslikku tulu, ent põhjustavad nendest sõltuvates tööstuspiirkondades suurt koormust keskkonnale ja inimeste tervisele. ELi rohelepe seab eesmärgiks vähendada nende tööstusharude keskkonna- ja tervisemõjusid. Samas võib kaasnev üleminekuprotsess ohustada kohalike kogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolu. Doktoritöö uurib tööstussaaste ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõju sünninäitajatele Ida-Virumaal ning analüüsib süsteemipõhiselt energiaülemineku mõjusid inimeste heaolule ja tervisele. Uurimistöö tulemused näitavad põlevkivitööstuse läheduses elavate emade suurenenud riski halvenenud sünninäitajate nagu madal sünnikaal või enneaegne sünnitus tekkeks. Elussündide analüüs näitas, et see risk on kõrgem just venekeelsete emade seas üle Eesti. Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti piirkondade terviseerinevused olid seotud eriti peente osakeste (PM2.5) õhusaastega, samuti emade madalama haridustaseme ja kõrgema vanusega. Ida-Virumaa energiaülemineku süsteemipõhine analüüs näitab, et kuigi sellel on positiivne mõju keskkonnale, takistab muutusega kohanemist piirkonna pikaajaline sotsiaalmajanduslik, hariduslik ja tervisealane ebavõrdsus ning juurdunud kultuurinormid. Nõrgestatud vabaühenduste, ettevõtlus- ja halduskeskkonna tingimustes võib põlevkivitööstusest loobumine süvendada sotsiaalset ebavõrdsust, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohalike elanike füüsilist ja vaimset tervist ning tervisekäitumist. Põlevkivitööstuse üleminekuga kohanemiseks ei piisa vaid töötajate ja ettevõtete ümberorienteerumisest. Vajalikud on ka sekkumised, mis toetavad energia-, tervise- ja heaolusüsteemide erinevaid tasandeid. Edasistes õiglase ülemineku uuringutes tuleks analüüsida nii keskkonnast tingitud kui ka sotsiaalsest ebavõrdsusest tulenevaid mõjusid elanike tervisele ja heaolule kogu elukaare vältel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health at a Glance 2011. OECD INDICATORS
(2011) OECD
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health at a glance: Europe 2014
(Paris, 2014) OECD
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Health inclusion. Migrants' perspectives on participation in health promotion in Estonia
(2010) Reile R; Markina A; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Healthy inclusion. Perspectives of the providers on participation of migrants in health promotion in Estonia
(2009) Reile R; Markina A; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut