Sirvi Märksõna "ehtekunst" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalooline hõbe- ja kullassepakunst Eestis. Rahvuslikud ehted. Hõbedaleiud arheoloogilistel väljakaevamistel : kirjanduse soovitusnimestik
(Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu, 2020)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ave Maria: pietága paater-ripatsid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rosenberg, Eesi; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö jaguneb kaheks osaks - teoreetiline uurimus ja sellel põhineb loov-praktiline töö. Esimeses osas luuakse teoreetiline alus loovtööle läbi religiooni ja mütoloogiauuringu. Teises osas uuritakse materjali ja sooritatakse katseid pleki sepistamiseks, vitsatraatide valmistamisks ning kuppude löömiseks. Selle tulemusena mõistetakse paremini vanade meistrite töövõtteid ning leitakse, et mõned siiani käibivad tehnoloogilised tõekspidamised, ei pea tegelikult paika. Loomingulises osas luuakse kaheksa omanäolist paater-ripatsit pietàga. Osa neist järgib täpsemalt pärandkultuuri ja –tehnoloogiad, mõne puhul kasutatakse lisaks söövitamist ja emailimist. Ripatsitele luuakse tähenduskihid, milles põimuvad maarahva usk ja kristlikud sümbolid. Võtmesõnad: paater, etnograafiline ehe, naiste ehted, religioosne ehe, talupojakultuur, ehete tähendus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bemerkungen über einige ostbaltische Scmucksachen der jüngeren Eisenzeit. II, Einige Armringe
(1931) Moora, Harri
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti filigraan 1945–1959: traditsioon ja muutused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Eesti filigraan aastatel 1945–1959: traditsioon ja muutused“ vaatab Eestile omase filigraantehnoloogia positsiooni metallehistöös valitud ajaperioodil, mil see kujunes ehete loomisel keskseks. Selle positsiooni kujunemisele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu näiteks sõjajärgsete aastate kasinus ning filigraani valmistajate olemasolu. Uurimuse eesmärgiks on laiendada senist kunstiajaloolist käsitlust ja vaadata filigraani kunstkäsitöö kontekstis. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, historiograafiaks ja kolmeks sisupeatükis. Esimeses peatükis käsitletakse Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö kateedri rolli filigraantehnoloogia õpetamisel. Käsitlemist leiab Ede Kurreli roll kompositsiooni ja tehnoloogiate õpetajana. Vaadatakse kuidas metallehistöö kateeder aitas kaasa filigraani vormi muutustele 1950. aastate lõpul. Teises peatükis keskendutakse filigraanehete tootmisele Kunstitoodete Kombinaadi metallehistööde ateljees. Tuuakse välja ettevõtte keskne roll filigraani populariseerimisel. Käsitlemist leiab kunstnike looming ateljee toodangus. Kolmas peatükk keskendub filigraani tehnoloogia uurimisele. Tuuakse välja muutused, mis toimusid filigraani materjali valmistamisel. Seoses sellega vaadatakse enim kasutatud elemente ning kuidas muutus 1940.–1950. aastatele ehete muster vorm.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Ikkonen, Indrek; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Indrek Ikkoneni lõputöö „Eesti filigraani valmistamise tehnoloogiad“ eesmärgiks on filigraani ja traatpõime valmistamisega seotud metoodilise materjali koostamine. Kuigi Eesti ehtekunstis on filigraani viljeletud üle kaheksakümne aasta, pole varem ilmunud ühtegi trükitud metoodilist käsitlust selle tehnoloogilistest eripäradest. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse filigraani ajalugu maailmas ja Eestis ning eraldi tuuakse välja mõisted filigraan, kantill, eesti filigraan ja traatpõime. Teises peatükis käsitletakse filigraanitööks vajaliku materjali valmistamist. Tutvustatakse tööriistu ning abivahendeid, mis on valikud filigraanelementide vormimiseks. Kolmandas peatükis antakse ülevaade eesti filigraanis kasutatavate motiivide elementidest ning nende valmistamist. Eristatakse kolm suuremat elementide rühma ning kirjeldatakse nende valmistamist ja võimalikke variatsioone. Töö praktilise osana valmis üle kuuekümne mustri elemendi näidise, mis on esitatud töö lisades metoodilistel kaartidel
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti keskaegsed metallkeed ja ripatsid
(Tartu Ülikool, 1992) Otstavel, Eve; Vunder, Elle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kandimaa, Reet; Rammo, Riina, juhendaja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ehteseeria loomisprotsess ideest valmis tooteni
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Jaanus; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö uurib ehte loomise protsessi ideest valmis tooteni. Töö käigus kaardistas autor loodava ehte disaini muutuseid, mis tulenesid kasutajate tagasisidest ja tootmisprotsessi lihtsustamisest. Töö tulemusena valmis ehtedisain, mida on võimalik toota kahes suuruses vastavalt kliendi soovile, väikepartii ehteid, tootmisjuhis ja soovitused tulevastele tootearendustele. Ehted on valmistatud hõbedast, spiraali sisemine külg on oksüdeeritud ning ehte keskel ripub kuldses toonis messingist pulk. Spiraalne kuju sümboliseerib elu keerdkäike ning messingust pulk suuremat eesmärki, milleni püüelda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elades saan helmekorra. Hõbedast ja helmestest kaelaehete kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Randmäe, Margit; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Kiudsoo-Värv, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Jürken, Liis; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted" kirjeldab Eesti aladel levinud kodarrahadest inspireeritud hõbeehete kavandamist ja valmimist. Tegemist on tootearendusliku protsessi esimese osaga, mille tulemusena valmib seitse erineva tehnilise viimistluse ja kujundusliku lahendusega hõbeehte prototüüpi. Töö jaotub kaheks peatükiks: esimeses on Eesti ehete üldülevaade ning kodarrahade ülesehituse, kujunemise ja kandmisviiside tutvustus; teises peatükis on kirjeldatud ning selgitatud lõputöö praktilise töö etappe ning tulemusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Pettai, Janis; Varkki, Harvi, juhendaja; Tuum, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Janis Pettai lõputöö „Granulatsiooni tehnoloogiast inspireeritud ehtekomplekt“ annab ülevaate granulatsiooni ajaloost ehtekunstis. Praktilises osas valmistatakse sama tehnoloogiat kasutades ehtekomplekt paarile. Ehtekomplekt „Paar“ lähtub kolmnurgast kui mehe ja naise sümbolist ning müstilisest lõpmatusest. Komplekt koosneb neljast ehtest, mis on kujundatud ühtses vormikeeles moodustades terviku. Eheteks on kaks ripatsitega kaelaketti ja kaks käeketti. Ehted on justkui sarnased, kuid samas erinevad nüansside poolest. Ehtekomplekti loomeloos seostatakse ehteketid suletud ringiga, millel pole algust ega lõppu. Autor uurib müstilise lõpmatuse juuri, leides need Vana-Egiptuse animistlikust usundist. Kirjalikus osas antakse ülevaade ka ehete valmistamise tehnilisest poolest. Detailselt on kirjeldatud kogu praktilise osa tegemiseks kasutatud töövõtteid ning lisatud autori analüüs töö käigust
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harisõrmustest ja kase, pärna ning õunapuu lehtedest inspireeritud ehtekollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kaseoja, Anna-Maria; Manglus, Eilve, juhendaja; Jaanus, Marja-Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö
Anna-Maria Kaseoja lõputöö „Harisõrmustest ja kase, pärna ning õunapuu lehtedest inspireeritud ehtekollektsioon“ eesmärk on valmistada ehtekollektsioon, mis on inspireeritud Eesti looduses kasvavatest puudest, nende kohta käivast rahvapärimusest ja umbes sajandi eest populaarsuse kaotanud harisõrmustest. Kollektsiooni loomisel sai autor inspiratsiooni kolmest puuliigist, mis sümboliseerivad naise elukaart: kask kui neiuiga, pärn kui emadus, õunapuu kui vanaemapõli. Tehnoloogilisteks lahendusteks, mis väljendavad nii rahvapärimust, harisõrmuste olemust kui ka uute ja vanade tehnikate kombineerimist, kasutas autor lehetrükki, kivide istutamist, emailimist, kuldamist, vasetamist ja niirot
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juustest ehete valmistamise tehnoloogia ja punumisvõtete taasloomine Eesti Rahva Muuseumi ja Viljandi Muuseumi esemete näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Diplomitöö eesmärgiks on teha endale selgeks juustest punumise tehnoloogiline pool ja saada teadmine, kuidas erinevaid punumisvõtetega esemeid valmistati. Lõputöö probleemiks on küsimus milline oli juustest punumise tehnoloogia ja kuidas juustest punumine käis? Lahenduste leidmiseks kasutan erinevaid meetodeid: kirjaliku ja digitaalse info kogumine juustest valmistatud esemete tehnoloogilise poole kohta ning info töötlemine selekteerimise läbi, kus kogutud materjali põhjalikumalt uurin ja sobiliku välja filtreerin. Töö võõrkeelsete materjaliga ja seminari töö raames tehtud fotode võrdlemine sisaldab endas kirjalike allikate ja piltide läbitöötamist ning võrdluse põhjal otsustamist, millised juhendid ja skeemid võtan katsetamiseks. Eksperimentaalne meetod võtab kokku minu jaoks uue tehnika katsetamist uue materjali ja uute töövahenditega. Diplomitöö praktilise väljundina valmis juustest punumise tehnikas 17 tööproovi ja kõrvarõngad. Protsessi käigus õppisin tundma uut tehnikat ja sain teadmise, et olemas olevate juhendite järgi on võimalik selle tehnika lihtsamad võtted iseseisvalt omandada, aga vilumuse tekkimine keerukamate küsimuste lahendamiseks eeldab pikemat praktiseerimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Umb, Alvar; Tuum, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alvar Umbi lõputöö „Kihnu naise rahvariietest inspireeritud emailitehnoloogias prossid“ keskendub eelkõige emailitud ehtekollektsiooni loomisele. Ehete loomise, mõtestamise, kavandamise ja akadeemilise kirjatöö jaoks on tulnud uurida Kihnu kultuurilugu, värvide tähendusi rahvapärimuses, erinevaid emailitehnoloogiaid, emaili ajalugu ja suhelda kohalike kihnlastega. Töö jaotub kolmeks osaks. Esimeses osas tutvustatakse Kihnu rahvariide kandmise kombestikku ja värve rahvausundis. Teine osa keskendub emaili tehnoloogiale. Kolmas osa kirjeldab lõputöö praktilist poolt analüüsides tööprotsessi kavandamisest teostuseni. Loometöö ise koosneb viiest prossist, mille kujunduses on kasutatud Kihnu rahvarõivaste tekstiilimustritele omaseid detaile. Kasutatakse erinevaid emailimistehnoloogiaid: grafiitemail, plique a` jour ehk akenemail, champleve ehk uurdemail, limoges ehk maalitehnika ja cloissone` ehk kärgemail. Iga pross on loodud sobima kindla kördi tüübi juurde, järgides Kihnu värvireegleid alates erksast rõõmsast punasest riidest, kuni musta leinariideni. Loometöö esitab väljakutse traditsioonilisele Kihnu rahvariide kombineerimisele uue ehtega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Krõll ja pärl: krõllide edasiarendus modernse ehtekomplekti näitel : loov-praktiline lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Poll, Maria; Niitvägi, Väino, juhendaja; Lehari, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Maria Polli lõputöö eesmärgiks on luua rahvuslikul ainesel põhinev kaasaegne ehtekomplekt, mis seoks endas traditsioonilise ainese, pärlehete elegantsi ja ajatuse ning inimesele omase tungi isikupärastada enda rõivaid ja ehteid. Õppides ajaloolisi ehteid, on autorit jäänud häirima, et sellel sajandil pole ehtekunstis krõllidega väga tegeletud, ega erinevalt teistest ajaloolistest ehetest, ehtedisainis edasi arendatud. Seda vaatamata sellele, et teiste helmeste, sealhulgas hõbehelmeste, kasutamine näib olevat ehtetöödes populaarne. Autori silmis on krõllidel kui ehtedetailidel palju suurem potentsiaal, kui seda on praeguseks ehtekunstis ära kasutatud, mistõttu sündiski soov lõputöö just krõllide ümber koondada. Käesolev töö on kirjalikuks kaaslaseks rahvusliku metallitöö eriala loov-praktilise lõputööna valminud ehtekomplektile ja mõtteliseks jätkuks autori seminaritööle, mis käsitleb krõllide tüpoloogia ajalugu, tüpoloogia lihtsustamist ning krõllide valmistamise tehnoloogiaid. Ehtekomplekti valmistamine võimaldab demonstreerida mitmekesiseid töövõtteid ning teadmisi erinevate materjalide omaduste ja nende töötlemise kohta. Töö on jagatud kaheks: inspiratsiooni selgitus ning ehete valmistamine. Töö on pühendatud ehtekunstnik Ede Kurrelile
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduse ja tehnoloogia vastasseis: titaanist ja taimedest rinnaehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kull, Tiina; Tuum, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt : loov-praktiline lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Netšajev, Mark; Kagovere, Anni, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mark Netšajevi loovpraktiline lõputöö “Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt” eesmärgiks on uurida mokumegane traditsioonilist valmistamist ja ajalugu ning kirjeldada sellele tehnoloogiale tugineva meeste ehtekompleki valmimist. Mokumegane on Jaapanist pärinev tehnoloogia, milles ühendatakse erinevad värvilised metallid kihtidena ühtseks materjaliks. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade metalli töötlemise tehnoloogia mokumegane ajaloost, selle arengust sajandite lõikes, materjali nimetuse pärinemisest ning kirjeldatakse erinevaid mokumegane valmistamise tehnoloogiaid. Töö teises peatükis käsitletakse ehtekomplektiks vajalike materjalide valmistamist. Tutvustatakse materjalide erinevate proovitükkide tegemist, shakudo valmistamist, antakse ülevaade difusioonühendamisest ning kirjeldatakse ehtekomplektile sobivate mokumegane mustrite loomist. Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehete valmistamise protsessi. See hõlmab kujundamist, ehete valmistamist ning lõppviimistlust. Töö tulemusena valmis minimalistliku disainiga mustvalge meestele sobiv ehete komplekt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neli neitsit : rõngassõlgedest ja regilauludest inspireeritud rinnaehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Hainsoo, Meelika; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev lõputöö koosneb kahest osast: taustauurimusest ja loov-praktilisest tööst. Esimene osa avab rõngassõlgede kandmise pikka ajalugu, selle ehtetüübi eri vorme ning muutumist ajas. Taustauurimusliku peatüki teises pooles kirjeldatakse regilaulu peamisi tunnuseid, ahellaulude Meri õue all ja Luust sõrmus sisulist poolt ning lugudes esineva nelja neitsi motiivi mütoloogilisi tagamaid. Loov-praktiline peatükk annab ülevaate autori poolt loodud nelja rinnaehte kavandamise põhialustest ja valmimise protsessist. Inspiratsiooni ehete kujundamiseks saadi ajaloolistest rõngassõlgedest ja regilauludest ning iga ehte juures on välja toodud selle loomisel võtmerolli mänginud rõngassõlgede motiivid ja lauluvärsid. Teise osa viimane kolmandik kirjeldab lõputöö juurde kuuluva muusikapala Meri õue all saamislugu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Peaehe "Minu pärimuslikud filtrid"
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Saar, Kristiina; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kristiina Saare loov-praktilise lõputöö „Minu pärimuslikud filtrid“ eesmärgiks oli valmistada kontseptuaalne peaehe, mis kirjeldaks autori õpingud Viljandi kultuuriakadeemias veedetud nelja aasata jooksul. Need filtrid lasevad endast läbi koolis omandatud pärimuskultuurilisi teadmisi, mis edaspidi hakkavad autori maailmapilti ja loomingut mõjutama. Töös on ühendatud kaasaegne vorm traditsionaalse filigraan tehnoloogiaga, luues koos ühtse terviku. Peaehe koosneb viiest filigraandetailist – kaks kõrvaelementi, kaks prilliklaasi ja mikrofon. Detailid on omavahel ühendatud nii, et kogu ehe asetub justkui kiivrina kandjale pähe. Ehe sobitub täpselt autori peakuju ja näojoontega, sest see peegeldab just autori enda erialast arengut. Peaehe on valmistatud 925 prooviga hõbedast. Töö kirjalik osa annab ülevaate ehte kavandamise tagamaadest ja valmimise protsessist