Sirvi Märksõna "eksperdid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte kokkupuude pornograafilise meediasisuga ning seonduvad pädevused: ekspertide hinnangud
(Tartu Ülikool, 2016) Karnö, Carmen; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksperdile juriidiliste küsimuste esitamise lubamatusest
(1955) Püssa, Olev
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspertide ja tavainimeste sotsiaalsed representatsioonid rahast ja keskpangast
(2010-11-01) Petermann, Kristel; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.; Andu Rämmer, juhendaja.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalseid representatsioone rahast. Töös kõrvutasin tavainimeste ja ekspertide arusaamu rahast ja sellega seonduvatest teemadest. Empiirilisteks eesmärkideks oli tuua välja võimalikke sarnasusi ja erinevusi intervjueeritud gruppide arusaamade vahel. Intervjuude analüüsis välja joonistunud arusaamasid saab omavahel suhestada kahes erinevas dimensioonis. Esmalt võib tuua välja grupisisese variatiivsuse arusaamade homogeensuses või heterogeensuses, teisalt ilmnes gruppidevaheline arusaamade kokkulangevus või erinevus. Uuring näitas seda, et ekspertide hulgas olid homogeensemad arusaamad nendes küsimustes, millele on olemas selgelt defineeritav teaduslik määratlus. Tüüpilisteks näideteks sellistest mõistetest on inflatsioon, valuutakomitee süsteem, hind. Heterogeensemad olid ekspertide seisukohad küsimustes, mis pole üheselt teaduslikult defineeritavad nagu näiteks raharinglus või keskpanga funktsioonid, sellised teemad vajasid enamjaolt täpsustamist. Erinevates gruppides võivad olla väga homogeensed arusaamad, millel puudub täielikult ühisosa teiste gruppide arusaamadega, käesolevas töös on selliseks näiteks representatsioon Eesti Panga tuluallikatest. Kokkulangevus oli intervjueeritud gruppide arusaamades suurem meedias enam käsitletud teemade puhul. Nii langesid oluliselt kokku arusaamad sellistest laialdaselt meedias kajastatud nähtustest nagu hind, inflatsioon ja eurole ülemineku põhjused. Vähe või üldse mitte kattusid intervjueeritud gruppide arusaamad sellistest nähtustest nagu valuutakomitee printsiip, krooni kattevara ja Eesti Panga tuluallikad. Huvitavamate tulemustena võib välja tuua näiteks eurole ülemineku praktilise korralduse seostamist 1992. aasta rahareformiga, kus Eesti kroon asendas rubla, olgugi, et olemuslikult on tegemist kahe täiesti erineva olukorraga. Tol korral oli tegemist täiesti uue vääringuga ning selle vahetamisele kehtisid piirangud vahetatava koguse suhtes. Üleminekul eurole vahetub kogu käibelolev raha ning kasutusele võetav vääring on kehtinud juba aastaid ning paljudel 60 inimestel on sellega olnud varasem kokkupuude. Sellist seostamist minevikukogemusega võib sotsiaalsete representatsioonide teooria kohaselt nimetada ankurdamiseks. Teine märkimisväärne tulemus eurole ülemineku kontekstis oli peaaegu kõigi tavainimeste poolt välja toodud eurole üleminekuga seotud hinnatõus. Samas näitavad Lisas 2 esitatud graafikud, kuidas viimati eurole üle läinud riikides pole olulist hinnatõusu toimunud. Inflatsioon iseenesest toimub pidevalt ja on osa majanduse loomulikust arengust. Lisaks võib huvipakkuva tulemusena välja tuua krooni kattevara seostamise Saksa margaga, mis on juba aastaid käibelt kadunud. See näitab, kuidas mingi arusaam on vähem muutunud kui selle arusaama aluseks olev fenomen. Intervjuude analüüsist nähtus, et tavainimeste arusaamad olid erinevate fenomenide osas erineva homogeensusega ja erineva kokkulangevusega ekspertteadmistega. Mitmel juhul aga oli väga homogeenne teadmine teadusliku maailma mõttes ebatäpne (näiteks krooni kattevara või euroga kaasnev hinnatõus). Selgus ka, et meedias enamkajastatud teemade puhul oli ekspertteadmise ja tavateadmise kokkulangevus suurem. Seega on oluline tegeleda valdkonna teadvustamise ja selgitamise puhul rohkem nende nähtustega, mille sotsiaalne representatsioon on tavainimeste hulgas homogeenne, kuid ebatäpne, sest sel juhul on tegu tugeva ning ennast taastootva representatsiooniga, mille muutmiseks on oluline muuta selle tuumseid komponente. Intervjuudes väljendatud arusaamad võivad olla erinevad ka seetõttu, et erinevate gruppide esindajad mõistsid küsimusi erinevalt, erinevatel mõistetel oli nende jaoks erinev tähendus. Selliseks näiteks on küsimus raharinglusest, mille puhul tavainimese jaoks tähendas see pigem sularaharinglust ja ekspertide jaoks ühtset süsteemi, kus ringlevad nii sularaha kui ka kontoraha. Kokkuvõtteks võib öelda, et gruppidevahelised arusaamade kattuvused ja erinevused ning grupisisene homogeensus või heterogeensus mingi fenomeni kohta annab materjali edasiseks uurimistegevuseks, erilist huvi võiks pakkuda objektiveerimisprotsessi uurimine, mis heidaks valgust sellele, milliste tegurite mõjul representatsioonid rahast täpsemalt kujunevad ja 61 kinnistuvad. Protsessi põhjalik mõistmine oleks oluline rahandusalase teavitustöö kavandamisel ja inimeste toetamisel orienteerumises selles igapäevaelus olulises, petlikult tuttavlikus, aga tegelikult komplitseeritud teemas, mis pädeva informatsiooni puudumise korral sünnitab hirme ja kahtlusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspertide kaasamise hindamine Riigikogu XIII koosseisus Haldusreformi seaduse väljatöötamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Prokopenko, Pavel; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, millisel määral on Haldusreformi seaduse väljatöötamisel arvestatud ekspertide soovitustega ning kuidas on eksperte haldusreformi väljatöötamisel kaasatud. Kuna Eesti parlamendi ülesehitus ei garanteeri ekspertide automaatset kaasamist seadusloomes ning saadikute kuulumine Riigikogu alalistesse komisjonidesse tihtilugu ei seostu nende vastava kvalifikatsiooniga komisjoni valdkondade pädevusalas, muutub asjatundjate kaasamine otsustusprotsessidesse veelgi olulisemaks. Kõigil Eesti ekspertidel pole otsest ligipääsu seadusloomele - asjatundjatel tekib kaasarääkimise võimalus üksnes alaliste või ajutiste komisjonide töö tasandil, kuhu kutsutakse huvi- ja survegruppe, ametiühingute, ministeeriumide ning muude institutsioonide esindajaid. Ekspertide ja muude isikute kaasamisel seaduste väljatöötamisse on üldjuhul kaks eesmärki: anda seadustele teaduslikku sisendit ja seeläbi elimineerida pinnapealsust, ning kaasata seadusega kokku puutuvaid osapooli või neid, kes väljatöötavate seaduste raamistikus edaspidi tegutsema hakkavad. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli seega leida korrelatsiooni ekspertide seisukohtade ja seaduse sõnastuse vahel. Mainitud eesmärgi täitmiseks töötati läbi Haldusreformi seadust, põhiseaduskomisjoni istungite protokolle, valitsus- ja ekspertkomisjoni ettepanekuid ning püüti leida ekspertide ettepanekute osakaalu Haldusreformi seaduses. Teiseks eesmärgiks oli anda lisandväärtus ühiskonnale - kuna haldusreform mõjutas pea kõiki regioonide elanikke, on antud teema käsitlemine kasulik avalikkusele selle poolt, et käesoleva tööga tõestatakse haldusreformi võimalikult kõrgkvalifitseeritud läbiviimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspertiisiakt tõendina kriminaalmenetluses
(Tartu Ülikool, 2017) Asuküla, Berit; Öpik, Raivo, juhendaja; Kangur, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kohtuekspertide problemaatika kriminaalprotsessis
(Tartu Ülikool, 1994) Masso, Meelis; Kergandberg, Eerik, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saatekülaliste ekspertiisitüübid telesaates „Vabariigi kodanikud“
(Tartu Ülikool, 2016) Org, Kadri; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sirbi muusikakäsitlus tegijate ja ekspertide vaates
(Tartu Ülikool, 2016) Hõbe, Liisa; Kõuts, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö siht on kvalitatiivsete intervjuude teel selgitada välja, milliseid eesmärke kannab Sirbi muusikakajastus muusikatoimetaja, muusikakriitikute ja ekspertide poolt vaadatuna, milline hinnang antakse praegustele Sirbi muusikakülgedele ning mida muusikavaldkonna kajastamisel oodatakse. Uuringu tulemustest selgub, et kajastamisega kaasnevate otsuste tegemisel ei mängi rolli auditooriumi huvid või eeldatavad maitsed, vaid lähtutakse muusikatoimetaja sõnastatud põhimõtetest. Sirbi muusikatoimetaja eesmärk on anda hinnang eesti professionaalsetele muusikutele ja mõtestada eesti muusikaelu üldiselt. Kuigi toimetaja hindab ka harivat eesmärki, peab ta olulisemaks tagasisidestamist. Lisaks eelmainitule väärtustab ta muusikakülgedel algatavat eesmärki, avaldades artikleid kitsamale auditooriumile suunatud muusikasündmustest. Kajastamise valikuid tehes põhjendab muusikatoimetaja ennast kultuuriprofessionaali, mitte ajakirjaniku lähtekohast. Muusikakülgede sisu sõltub suuresti kriitikute olemasolust ja motivatsioonist erinevatel teemadel kirjutada ning kuna professionaalseid jazz- ja levimuusika arvustajaid on keerulisem leida, ilmub nendel teemadel ka vähem arvustusi. Kuigi kriitikud ei pea arvustamist objektiivseks žanriks, väärtustatakse „ülevalt alla“ eksperdipositsioonilt esitatud kriitikat, mille üheks eesmärgiks on publiku valgustamine. Kriitikud mõtestavad auditooriumina eelkõige mitte kaasmuusikuid, vaid kontsertidel käivaid kultuuriaktiviste. Hägusat auditooriumi mõtestamist pidasid eksperdid muusikakülgede nõrkusest – sellest tulenevalt on artiklid kas liiga spetsiifilised või liiga kirjeldavad. Kriitikute üheks eesmärgiks on haarata tekstidega ka muusikakaugemaid inimesi. Kuigi muusikud pidasid kultuuriajakirjanduses ilmuvat tagasisidet oluliseks, ei tohiks arvustus kriitikute hinnangul olla interpreedikeskne. Kuna eesti muusikakriitikaväli pole autonoomne, ei pea muusikud Sirbis ilmuvat kriitikat ausaks ja adekvaatseks. Kõige mõjusamaks peavad kriitikud organisatsioonikriitikat – kontserdikorraldajate kui kontserdielamuste saamise eest vastutavate asutuste mõjutamist. Samas kuna muusikakriitikud on samuti valdkonnaeksperdid, mitte kultuuriajakirjanikud, on muusikaelu probleemide kajastamise ja uuriva ajakirjanduse tegemise valmisolek väike. Eesti süvamuusika ringkonda iseloomustab kaitsepositsioon. Loodetakse, et kontserdielust positiivselt kirjutamine muudab klassikalist muusikat populaarsemaks ja toob rohkem inimesi kontserdisaali. Selleks, et muusikakirjutiste üldine kvaliteet tõuseks ja kriitika muutuks teravamaks, peaks intervjueeritavate hinnangul Muusikaakadeemias rohkem väärtustama muusikakriitikat kui kultuuridiskussiooni olulist komponenti. Sirbis ilmub ainuüksi kontserdikriitikat ühe aasta jooksul 60 erinevalt kirjutajalt. Huvitav oleks uurida, mille poolest avaldatud kirjutised sarnanevad ja erinevad: kuivõrd kopeeritakse vanemate autorite kirjutamisstiili ning kuidas ning mil määral jõuavad tekstidesse uued käsitlused ja lähenemisnurgad. Samuti oleks põnev anda ülevaade auditooriumist, näiteks kui palju suunavad arvustused publiku käitumist ja maitset.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teaduse kajastamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Nõu, Ursula; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel ning anda ülevaade võimalikest lahendusvariantidest, mida kumbki osapool näeb teaduskommunikatsiooni protsessis tekkivate tõlgendusprobleemide ära hoidmiseks. Töö empiiriline materjali kogusin semistruktureeritud intervjuudega. Intervjueerisin nelja teadlast ja nelja ajakirjanikku. Ajakirjanike valikul lähtusin faktist, kes peavoolumeedias kõige rohkem teadust populariseerinud on, jõudes niimoodi kõige suurema arvu tavalugejateni. Teadlaste valiku faktoriks sai piisav publikatsioonide arv massimeedias. Tehtud intervjuude tõlgendamiseks analüüsisin neid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Töö teoreetiline alus tugineb teadusfilosoofia käsitlusel, uudiskriteeriumite ja – faktorite käsitlusel ning neile kahele rajaneva ekspertdiskursuse tõlkimise käsitlusel. Täpsemalt teadusdiskursusest ajakirjanduslikku diskursusesse tõlkimisel. Veel leiab teoreetilisest peatükist rollijaotuste käsitluse, mis kirjeldab stereotüüpsusest, rollide paljususest, vastastikusest usaldamatusest ja vastastikuste rollide mitte mõistmisest tulenevaid probleeme. Empiirilise materjali analüüsist selgus, et teadlaste ja ajakirjanike vahel tekkinud kommunikatsiooniprobleemid teadusteemade kajastamisel on võrdlemisi kompleksed ning tingitud väga erinevatest faktoritest. Lisaks ühest diskursusest teise tõlkimise problemaatikale, olid suurteks murekohtadeks veel rollijaotused, kinnistund stereotüübid, teadmatus üksteise keelest ja töövõtetest, erinev töötempo ja usalduse puudumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisintellekte puudutava läbipaistvuse käsitlemine Põhja- ja Baltimaade strateegiates ning Eesti avaliku sektori ekspertide arusaamad sellest
(Tartu Ülikool, 2021) Orav, Heli; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut