Sirvi Märksõna "elanikkond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 28

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A photo essay and Amazonian perspectivism : images from Madre de Dios
(Tartu Ülikool, 2024) Paredes Coral, Robertho Miguel; Pupkevičiūtė, Daina, juhendaja; Cubero, Carlo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessment of dose components to Estonian population
(2012-08-17) Lust, Merle
Selleks, et teada saada millist kiirgusdoosi saavad Eesti elanikud, tuleb vaadelda erinevaid komponente, mis võivad doosi tekitada. Mitmeid doositekitajaid on erinevate uuringute raames juba hinnatud, kuid seni puudusid veel paar olulist komponenti. Käesolevas töös määratleti järgmised täiendavad komponendid: • 210Pb sisaldust õhus. Mõõtmisel kasutati Harku filterjaamadest kogutud filtreid. Mõõdetud eriaktiivsused osutusid natukene kõrgemaks kui sarnastel pikkus- või laiuskraadidel mõõdetud tulemused, ehk siis aritmeetiline keskmine oli 0.37 mBq m-3. Aastane elaniku kiirgusdoos sellest komponendist tulenevalt on suurusjärgus 0.09 mSv ning see on eelkõige tingitud sisedoosist. • Ehitusmaterjalides leiduvad looduslikud radionukliidid võivad olla väga olulisteks elanikudoosi tekitajateks. Käesoleva uurimistöö raames määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 erinevas Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi I väärtused asuvad piirides 0.02 kuni 0.74. See viitab sellele, et ehitusmaterjalide kasutamisel ei ole vaja kasutada piiranguid. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud elaniku aastased kiirgusdoosid jäävad vahemikku 0.16–0.44 mSv. • Atmosfääris toimunud tuumakatsetuste ja Tšernobõli avarii tulemusel keskkonda sattunud radiotseesiumi (134Cs ja 137Cs) käitumise uurimiseks kasutati 20-25 cm sügavusi pinnaseproove Kirde-Eestis. Proovid võeti sellest piirkonnast eelkõige seetõttu, et Tšernobõli avarii tulemusena tuvastati seal suurimad sadenemised maapinnale. Pinnaseproove võeti enam kui 30 punktis.Radiotseesiumist põhjustatud keskmine aastane elanikudoos on 0.0009 mSv. Võttes arvesse juba teadaolevad elanikudoosi komponendid ning lisades siis juurde käesoleva töö raames hinnatud, võib väita, et Eesti elaniku kiirgusdoos on keskmiselt 3.23 mSv aastas. Sellele lisandub veel meditsiinist põhjustatav doos.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
COVID-19 pandeemiaga seotud stress ja sellega toimetulek Eestis Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu (RVTU) 2021. aasta kevad-suvise uuringulaine andmete
(2022) Kasekamp, Getter; Kreegipuu, Kairi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna hoiakud riigi turvalisuse kohta Eurobaromeetri 2015. aasta eriuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Müürsoo, Anet; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanikkonna hinnanguid riigi turvalisusele ning kuivõrd nõustuvad riigi turvalisuse faktiga inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja kas riigi turvalisuse hinnangutes on erinevusi sooja vanusgruppide lõikes. Ka otsiti vastust küsimusele, kas riigi turvalisuse hinnangud erinevad vene- ja eestikeelsete vastanute vahel. Selleks, et leida antud küsimustele vastused, viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Eurobaromeetri 2015 aasta eriuuringu “Eurooplaste suhtumine julgeolekusse” Eesti andmete põhjal. Peamised tulemused, mis analüüsi käigus välja tulid, on järgmised: - riigi turvalisuse hinnangut mõjutavad olulisel määral erinevad majanduslikud aspektid (tööhõive, leibkonna majanduslik olukord, riigi üldine majanduslik olukord), väljaspoolt tuleva kaitse tegur (kuivõrd EL peaks aitama Eestit ja teisi maailma riike katastroofide korral) ning arusaam, kas vastanu meelest võideldakse piisavalt erinevate probleemidega riigis või mitte; - neid vastanuid, kes ei nõustu faktiga, et riik on turvaline, mõjutab ka see, kas nad tunnetavad, et nende arvamus loeb meie riigis või mitte; - suurem risk on mitte nõustuda sellega, et Eesti riik on turvaline, venekeelsetel vastanutel; - riigi turvalisuse hinnangut ei mõjuta tehnoloogia ja see, kuivõrd rahul on respondent oma eluga; - riigi turvalisuse hinnangutes ei oma tähtsust vastanu sugu; - riigi turvalisuse hinnangutes omab aga tähtsust respondendi vanus ning piirkondlik elukoht; - riigi turvalisuse hinnangutes on erinevused vene- ja eestikeelsete vastanute vahel; - suurem osa vastanutest, kõigi erinevate aspektide lõikes, nõustub või kaldub nõustuma faktiga, et riik on turvaline. Antud bakalaureusetöö põhjal võib teha üldistusi kogu Eesti rahva kohta. Erinevad hinnangud riigi turvalisusele valitsevad eestikeelsete ja venekeelsete vastanute vahel. Ka omab teistsuguseid hinnanguid riigi turvalisusele Kirde-Eesti, eristudes selgelt teistest Eesti regioonidest, mis näitab ilmselget lõhet meie ühiskonnas. Tegelema peaks riigis venekeelse elanikkonnaga ja Kirde-Eestis elavate inimestega, leida tuleks põhjused (rohkem erinevate probleemide vastu võidelda riigis, majanduslikku olukorda parandada jne), mis tingivad riigi turvalisuse negatiivseks hindamist. Nende teadmiste põhjal tuleks teha rohkem riigi turvalisuse alast teavitustööd ja sisendada neisse, et meie riik on turvaline, et vähendada sotsiaalset stratifitseerumist riigis. Selleks aga, et Eesti elanikkond tervikuna tunnetaks veelgi enam Eesti riigi turvalisust, tuleks mõelda nende tegurite peale, mis antud töös kinnitust leidsid, et omavad mõju riigi turvalisuse hinnangutele - neid valdkondi tuleks parandada ja edasi arendada. Küll aga on käesoleva bakalaureusetöö autoril hea meel tõdeda, et suurem osa Eesti elanikkonnast peab riiki valdavalt turvaliseks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti elanikkonna kirjaoskus ja haridustase 1897. aasta rahvaloenduse andmeil
(Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Niitsoo, Lilian; Liim, Allan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti elanikkonna meelolud aastatel 1939-1940
(Tartu Ülikool, 2004) Karelsohn, Agu; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna sotsiaalsest stressist 1993. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 1993) Arandi, Tiina; Kutsar, Dagmar, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna suhtumine naiste osalusse Kaitseväes aastatel 2016–2021
(Tartu Ülikool, 2022) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti välisränne 1944-1965
(Tartu Ülikool, 2007) Hudilainen, Mailis; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti, Rootsi ja Tšehhi elanikkonna hoiakud varjupaigapoliitika suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu (2014) andmetel
(Tartu Ülikool, 2017) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike informeerimine avaliku sektori asutuste poolt massimeedia abil ja selle efektiivsuse tõstmise viisid Politsei- ja Piirivalveameti näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2017) Parv, Jevgenia; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia
(2018-10-10) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Europeanization in the context of the European Capital of Culture: analysis of the effects of budget and population size
(Tartu Ülikool, 2025) Kozicki, Nicholas; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The European Capital of Culture (ECoC) is one of the greatest tools of the EU Cultural Policy. The ECoC allows for selected cities in the EU, and candidate states to be promoted in the European and international spotlight. Furthermore, it acts as a catalyst for development being viewed a ‘mega-event’. However, winning a ECoC nomination requires years of work leading up to the title year. The ECoC acts as a tool furthering Europeanization among the selected cities by having to satisfy the criteria of the ECoC. This thesis argues that population and budget sizes of ECoC cities impacts the process of Europeanization. Through the theoretical framework of Europeanization, the analysis focuses on four interviews with ECoC officials combined with qualitative content analysis of ECoC monitoring reports to uncover understanding of how the population size and the budget of the ECoCs affects the process of Europeanization.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gentrification and displacement of long-term residents in post-industrial neighbourhoods of Tallinn
(2021-04-28) Pastak, Ingmar; Kährik, Anneli, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib endiste tööstusasumite gentrifikatsiooni ehk keskklassistumist. Gentrifikatsiooni on klassikaliselt defineeritud kui kohalike kauaaegsete üürnikest elanike väljatõrjumist kinnisvarahindade tõusu tagajärjel. Keskendutakse üürnikutele, sest omanikele reeglina otsene hinnasurve ei avaldu. Viimasel ajal on proovitud teooriat rakendada ka väljaspool selle esialgset konteksti. Näiteks on täheldatud, et paljudes Ida-Euroopa linnades toimub samalaadselt kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega elanikkonna sisse- ja kauaaegse elanikkonna väljaränne. Samas Ida-Euroopas on üürituru osakaal tunduvalt väiksem. See on tekitanud debati, kas teooria algupäraseid lähtekohti peaks muutma ning millistel tingimustel ja millises vormis surve väljakolimiseks avaldub. On teoretiseeritud, et surve väljakolimiseks ei avaldu ainult läbi elukalliduse ja üürihinna tõusu, vaid kohalikud pikaajalised elanikud tunnetavad väljatõrjumise survet läbi kohaliku arenguga kaasneva identiteedi teisenemise, muutuste kohalikus ettevõtluses ja kogukonnaelus ning ajalooliste traditsioonide katkestamise. Käesolev doktoritöö keskendub eluaseme- ja kinnisvaraturul aset leidvale väljatõrjumise protsessile Tallinna endistes tööstusasumites. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas endiste tööstusasumite eluasemefondi uuenemine on seotud ettevõtluskeskkonna teisenemise ja kohalike sotsiaalsete muutustega ning seletada, kuidas toimub elanike väljatõrjumine suure eraomandi osakaaluga eluasemeturul. Doktoritöö tulemustest selgub, et endiste tööstusasumite ettevõtluskeskkonna teisenemine on tihedalt läbi põimunud elanike vahetuse protsessiga ning nende ühiseks nimetajaks on elustiili- ja ökotooted, trenditeadlikkus ning taotlus autentsele elukeskkonnale. Need arengunarratiivid on valdavalt uuemate elanike ja ettevõtjate loodud ning on viinud kohaliku kogukonnaelu, kooskäimiskohtade ja kaubanduse teisenemiseni. Omades elupinda „võidavad“ kohalikud kauaaegsed elanikud kinnisvara väärtuse kasvades, kuid kaotavad olulise osa oma ajaloolisest sidemest, suhtlusvõrgustikust ning võimalusest kohalikes arengutes kaasa rääkida. Kuigi selline (välja)tõrjumine ei ole otsene ja „vägivaldne“, vajab see tähelepanu, sest viib erinevate elanike gruppide sotsiaal-ruumilisele eraldumisele ning võib mõjutada pikaajaliste elanike hilisemat väljakolimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haapsalu linna elanikkond kodanlikul perioodil
(Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Piperal, Tiiu; Pullat, Raimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Haapsalu linna elanikkond XIX sajandi teisel poolel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Rohi, Mare; Pullat, Raimo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Jõgeva valla elanikkond esimese ülevenemaalise rahvaloenduse (1897) ja vallaelanike nimekirja (1894-1896) võrdlusel
(Tartu Ülikool, 2004) Roosiõis, Aivar; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Justifying war: Russian federal subjects as an intermediary, 2022–2024
(Tartu Ülikool, 2024) Liles, Carl; Makarychev, Andrey, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
How do the heads of Russian federal subjects justify the invasion of Ukraine and its consequences to their constituents? This thesis studies how the regional governments of the Russian Federation justify the consequences of the full-scale invasion of Ukraine to their constituents in the period of February 2022 to February 2024. In the advent of the decision of the Russian federal government to commit to a full-scale invasion of Ukraine on February 24 2022, and the then subsequent partial mobilization on September 21 2022, the regional governments have found themselves in increasingly difficult circumstances when balancing the demands of the federal center with those of the general populace. In a system of authoritarian federalism where almost all of the governors owe their positions to President Vladimir Putin, yet are also obliged to sufficiently meet the needs of their constituents lest they be removed or lose in the next election, Russia’s governors must placate the demands of the federal government for material assistance, soldiers, and political support while continuing to provide essential services to a majority of the general population who are either disinterested in contributing to the war effort, or are opposed to the war. To understand how Russia’s governors navigate these opposing interests, I conducted a post-structuralist discourse analysis of the Telegram channels of the governors of five Russian regions spanning the first two years of the full-scale invasion, as well as the three key speeches of Vladimir Putin announcing the full-scale invasion and the partial mobilization. My analysis found that while the governors stay within the bounds of Putin’s discourse, they selectively employ and omit key legitimization strategies used by Putin, such as historical rationalizations and hostile portrayals of Ukraine and the collective West. The results suggest that further research is needed to determine the extent of these irregularities and theorize causal explanations for them.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Krimmi sõda ja Eesti
(Tartu Ülikool, 1993) Puur, Aarne; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kuressaare linna asustus 1780ndatest aastatest kuni 1820ndateni aastateni
(Tartu Ülikool, 1993) Rand, Jaak; Piirimäe, Helmut, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut