Sirvi Märksõna "elektroaktiivsed polümeerid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biopolümeersete membraanide valmistamine ja iseloomustamine elektroaktiivsete polümeeride rakenduseks
(Tartu Ülikool, 2017) Küppar, Kadi-Anne; Põhako-Esko, Kaija, juhendaja; Järvekülg, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioühilduvatest materjalidest täitur
(Tartu Ülikool, 2019) Ratas, Herman Klas; Põhako Esko, Kaija, juhendaja; Rinne, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deformation-dependent electrode impedance of ionic electromechanically active polymers
(2012-11-14) Kruusamäe, Karl
Elektromehaaniliselt aktiivsed materjalid on polümeeridel põhinevad mitmekihilised komposiitmaterjalid, mis muudavad oma välist kuju, kui neid elektriliselt stimuleerida; tihti nimetatakse neid ka tehislihasteks. Taolistest materjalidest valmistatud täiturid pakkuvad huvi nii mikrolaborseadmetes kui ka loodust matkivas robootikas, sest võimaldavad luua keerukaid ülipisikesi ajameid. Võrreldes tavapäraste elektrimootoritega võimaldavad EAP-d (elektromehaaniliselt aktiivsed polümeerid) helitut liigutust ning neid saab lõigata konkreetse rakenduse jaoks sobivasse suurusesse. EAP-d jagunevad kahte põhiklassi: elektron- ja ioon-EAP. Doktoritöös käsitletakse kahte erinevat ioon-EAP materjali, kus mehaaniline koste on tingitud ioonide ümberpaigutumisest kolmekihilises komposiitmaterjalis. Kuna EAP-de elektromehaanilised omadused sõltuvad lisaks sisendpinge amplituudile ja sagedusele ka tugevasti ümbritseva keskkonna parameetritest (nt niiskus ja temperatuur), siis on nendest materjalidest loodud täiturite juhtimiseks tarvilik kasutada tagasisidet. Täiendav tagasisideallikas võib oma omaduste tõttu aga vähendada EAP-de rakendusvõimalusi ning seetõttu on eesmärgiks luua n-ö isetundlik EAP ajam, mis funktsioneerib samaaegselt nii täituri kui ka liigutusandurina. Doktoritööd esitatakse uuritud materjalide elektroodi impedantsi ja deformatsiooni vaheline seos ning kirjeldatakse vastav elektriline mudel. Eraldamaks andursignaali täituri sisendpingest pakutakse välja elektroodikihi piires täituri ja anduri elektriline eraldamine. Loobudes ainult elektroodimaterjalist säilitab polümeerkarkass täituri ja anduri mehaanilise ühendatuse – seega taolises süsteemis järgib sensor täituri kuju, kuigi need on elektriliselt lahti sidestatud. Elektroodimaterjali valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid (freesimine, laserablatsioon jne) ning ühtlasi uuritakse nende kasutusmugavust ja protsessi mõju kogu komposiitmaterjalile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electromechanical modelling and control of ionic electroactive polymer actuators
(2019-07-08) Nakshatharan, S. Sunjai; Aabloo, Alvo, juhendaja; Punning, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid e. tehislihased on polümeermaterjalid, mille oluline iseärasus on võime muuta elektrienergiat mehhaaniliseks energiaks. Elektroaktiivsetest polümeeridest valmistatud pehmetel täituritel on mitmed huvipakkuvad omadused, näiteks suur deformatsioon madala rakendatud pinge korral, märkimisväärne tekitatud jõu ja massi suhe ning võime töötada nii vesikeskkonnas kui õhus. Niisuguste täiturite kasutamine on paljutõotav eriti just miniatuursetes elusloodusest inspireeritud robootikarakendustes. Näiteks võib tuua aktiivsed mikro-manipulatsioonisüsteemid või isepainduvad pehmed kateetrid, mis on iseäranis nõutud meditsiini-tehnoloogias. Käesoleva väitekirja uurimissfääriks on sellistest materjalidest valmistatud täiturmehhanismide modelleerimine, valmistamine ja juhtimine, päädides sisuliselt ühes tükis valmistatud mitme vabadusastmega paralleelmanipulaatorite väljatöötamisega. Kasutades kompleksset füüsikalistel, elektrokeemilistel ning mehaanilistel alusteadmistel põhinevat mudelit kirjeldatakse ja ennustatakse sellist tüüpi täiturmehhanismide elektrilise sisendi ja mehhaanilise väljundi vahelisi seoseid. Mudel kirjeldab ioonide transpordi dünaamikat elektriväljas, kombineerides Nernst-Plancki ja Poissoni võrrandeid. Mitmekihilise polümeermaterjali mehhaaniline käitumine on seotud laengu- ja massitasakaalu poolt põhjustatud eri kihtide erineva ruumilise paisumisega ja kahanemisega. Kõike seda kokku võttes ning rakendades numbrilist modelleerimist lõplike elementide meetodil saadakse kvantitatiivsed tulemused, mis suudavad prognoosida täiturmehhanismi käitumist ja võimaldavad projekteerida, simuleerida ja optimeerida ka neil täituritel põhinevaid keerulisemaid mehhanisme. Koostatud mudeli valideerimiseks modelleeriti ja valmistati kaks tööpõhimõtteliselt sarnast, kuid erinevatel elektroaktiivsetel polümeermaterjalidel põhinevat ning eri metoodikatel valmistatud mitmest täiturist koosnevat mitme vabadusastmega mikromanipulaatorit. Väitekirjas demonstreeritakse, et koostatud mudel on suure täpsusega võimeline ennustama nii iga individuaalse täituri kui ka mõlema manipulaatori käitumist. Demonstreerimaks piisksadestusprintimismeetodil valmistatud manipulaatori efektiivsust, kirjeldatakse kahte erinevat kontrollrakendust. Esmalt näidatakse tagasisidestamata kontrollitavat seadet, kus pööratakse nelja täituri abil peeglit, suunates laserikiirt X-Y tasapinnas ettemääratud punktidele. Teiseks näidisrakenduseks on tagasisidestatud kontrollmetoodikaga juhitav mikroskoobi preparaadiliigutaja, mille abil saab preparaati nii tõsta-langetada kui ka pöörata. Manipulaatorite valmistamise käigus leiti, et piisksadestusprintimise meetodi täpsus, jõudlus ja skaleeritavus võimaldavad suure tootlikkusega valmistada identseid keerulisi mitmeosalisi manipulaatoreid. See tulemus näitab ilmekalt uue tehnoloogia eeliseid traditsiooniliste valmistamisviiside ees.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevatel ioonsetel polümeeridel põhinevate täiturite mõõtmismetoodika väljatöötamine testkogumi põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Rinne, Pille; Torop, Janno, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fabrication and characterization of microporous carbon-based electroactive polymer actuators
(2012-07-09) Palmre, Viljar
Elektroaktiivsed polümeerid (EAP) on modernsed materjalid, mis muundavad elektrilise energia mehaaniliseks deformatsiooniks või vastupidises suunas, leides seega rakendust nii aktuaatorite kui sensoritena. Elektroaktiivsed polümeerid omavad kõrget potentsiaali funktsionaalsete materjalidena arendamaks uusi üha kasvava nõudlusega aktuaatorite süsteeme, mis on vaiksed, elastsed, kerged, struktuurilt lihtsad ja lihtsasti miniaturiseeritavad. Biorobootika rakendusteks on atraktiivsed eelkõige ioonset tüüpi EAP-d, mis koosnevad elektrolüüti sisaldavast membraanist ja kahest elektrit juhtivast elektroodikihist selle pindadel. On teada, et suurendades laengutihedust elektroodides, pareneb aktuaatori liigutussuutlikkus. Sellest lähtuvalt uuriti antud töös kõrge eripinnaga poorseid elektroodimaterjale aktuaatorite valmistamiseks. Suurimat potentsiaali omavad antud vallas suure poorsusega amorfsed süsinikud ja karbiidset päritolu süsinikud, mida tavaliselt kasutatakse energiasalvestus-seadmetes – superkondensaatorites. Süsinikaerogeelid on samuti paljulubavad materjalid EAPdes rakendamiseks. Käesolevas töös uuriti nelja erinevat poorset süsinikmaterjali (karbiidne süsinik, kookospähklikoorest valmistatud aktiveeritud süsinik ning aktiveeritud ja mitteaktiveeritud süsinikaerogeelid) uute alternatiividena EAP aktuaatorite elektroodides. Vastavaid elektroodimaterjale analüüsiti viiekihilistes aktuaator-süsteemides, mis koosnesid 1-etüül-3-metüülimidasoolium trifluorometaansulfonaat (EMI-TF) ioonvedelikus immutatud Nafion-membraanist kahe süsinikelektroodi vahel ja kuldfooliumist selle välispindadel. Uuriti valmistatud EAP aktuaatorite elektromehaanilisi, elektrokeemilisi ja mehaanilisi karakteristikuid ning võrreldi neid aktuaatoritega, mis baseerusid RuO2-elektroodidel. Karbiidsest süsinikust elektroodidega EAP aktuaator omas suurimat liigutusulatust (painde deformatsiooni) uuritud elektroodimaterjalide seas. Maksimaalseks painde deformatsiooniks osutus 2,04% ±2 V ristkülikpinge sisendi korral, mis ületas RuO2-elektroodidel põhineva aktuaatori liigutusulatust rohkem kui kaks korda. Tulemuste analüüs näitas, et EAP aktuaatorite elektromehaanilised karakteristikud on tugevalt sõltuvad süsinikmaterjalide poorsetest omadustest ja struktuursest jäikusest (st. grafitiseerituse astmest). Üheseinaliste süsiniknanotoru lisandite mõju aktuaatori liigutusomadustele uuriti kolmekihilistes aktuaator-süsteemides, mis koosnesid polümeriseeritud 1-etüül-3-metüülimidasoolium tertrafluoroboraadi (EMI-BF4) elektrolüüdikihist kahe nanotorusid ja karbiidset süsinikku sisaldava elektroodi vahel. EAP aktuaatorite valmistamiseks kasutati elektroode, mis sisaldasid süsiniknanotorusid karbiidses süsinik-elektroodis viies erinevas vahekorras ning uuriti nende elektromehaanilisi, elektrokeemilisi ja mehaanilisi omadusi. Tulemuste analüüs näitas, et süsiniknanotorude sisalduse suurendamine komposiitelektroodides parandas oluliselt elektroodide elektrilist juhtivust ning suurendas nende mehaanilist jäikust (Young`i moodulit). Süsiniknanotorude lisamine elektroodidesse suurendas märkimisväärselt aktuaatori liigutussuutlikkust. Madalatel liigutussagedustel (5 mHz–0,5 Hz) oli aktuaatoril, mille elektroodid sisaldasid võrdses koguses nanotorusid ja karbiidset süsinikku (50/50 massi%), oluliselt suurem liigutusulatus (deformatsioon 0,85%) antud töös uuritud aktuaatorite seas. See ületab puhtast karbiidsest süsinikust elektroodidega aktuaatori liigutusulatust (0,35%) rohkem kui kaks korda. Leiti, et erimahtuvus ja Youngi moodul omavad tugevat koosmõju aktuaatori liigutusulatusele madalamas liigutussagedusalas, kus ilmnevad ka aktuaatorite elektrienergiat salvestavad omadused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fliud lens device construction and actuator performance based on electroactive polymers
(University of Tartu, 2013) Kiveste, Harti; Kiefer, Rudolf, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Technology
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ionic and capacitive electroactive laminates with carbonaceous electrodes as sensors and energy harvesters
(2014-08-29) Must, Indrek
Kaasaegses elektroonika- ja robootikatööstuses valitseb suundumus miniatuursete, autonoomsete ja läbinisti pehmete seadmete väljatöötamisele, mis ühtlasi tingib huvi sobivate materjalide arenduse vastu. Käesolevas töös käsitletakse antud valdkonnale huvipakkuvat pehmet ioonset elektroaktiivset polümeerset laminaatmaterjali (IEAP), mis koosneb suure-eripinnalistest süsinikelektroodidest, poorsest polümeermembraanist ning ioonvedelikust, mis täidab nii elektroodi kui polümeermembraani poore. Antud laminaatmaterjal on väga multifunktsionaalne – varasemalt on tuntud selle energiasalvestus- ja täituriomadused. Käesolevas töös uuritakse antud materjaliklassi uudset omadust – elektrilaengu genereerimise võimet. Esmalt rakendati IEAP laminaati konfiguratsioonis, mis vastab selle kasutamisele elektromehaanilise täiturina, kuid seda painutati välise jõuga. Painutamise tulemusena genereeris IEAP elektrilaengut proportsionaalselt painutuse ulatusega. Seega on võimalik sama IEAP-i kasutada vaheldumisi nii pehme täituri kui liigutussensorina. IEAP-d iseloomustab suur tundlikkus õhuniiskuse suhtes, sest IEAP koosneb ülihügroskoopsetest koostisosadest. Elektrokeemilise impedantsspektroskoopia meetodil selgus, et õhuniiskuse pöörduva absorptsiooni tõttu võivad IEAP elektrilised omadused muutuda enam kui ühe suurusjärgu ulatuses. Antud töös rakendati IEAP materjali kõrget niiskustundlikkust uudses, ootamatus konfiguratsioonis – hügroelektrilise rakuna. Kui IEAP paigutada kahe erineva suhtelise õhuniiskusega keskkonna eralduspiirile, tekib IEAP elektroodidel elektrilaeng. IEAP hügroelektriline rakk võimaldab koguda elektrienergiat ümbritsevast õhuniiskusest, kusjuures õhuniiskusest genereeritav elektrilaeng ületab enam kui suurusjärgu võrra painutussensorit. Siinkohal on määrava tähtsusega ka IEAP-i energiasalvestiomadused – IEAP hügroelektriline rakk ei vaja välist energiasalvestuselementi, vaid genereeritud elektrilaeng salvestatakse samasse materjaliossa, mis antud laengu genereeris.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioonide liikumist mõjutavad tegurid juhtivpolümeer-täiturites
(Tartu Ülikool, 2019) Niit, Georg; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioonsete elektroaktiivsete polümeer-komposiitide kapseldamine
(Tartu Ülikool, 2016) Jaakson, Paul, juhendaja; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioonsete mahtuvuslike laminaatide masstootmismeetodi väljatöötamine
(Tartu Ülikool, 2015) Baranova, Inna; Johanson, Urmas, juhendaja; Must, Indrek, juhendaja; Kaasik, Friedrich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ioonsete süsinik-ioonne vedelik-polümeer komposiitide miniaturiseerimine ja kapseldamine
(Tartu Ülikool, 2018) Laan, Ingmar; Aabloo, Alvo, juhendaja; Rinne, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
IPMC dünaamiline mudel
(Tartu Ülikool, 2013) Lulla, Tõnis; Punning, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtivpolümeeri dopeerimine funktsionaliseeritud süsiniknanotorudega
(Tartu Ülikool, 2016) Niit, Georg, juhendaja; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Low power neural network-based control and actuation solutions for insect-scale robots
(2024-06-03) Dadras, Iman; Aabloo, Alvo, juhendaja; Raik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutage ette maailma, kus tillukesed, putukasuurused, robotid suudavad autonoomselt täita ülesandeid nagu avastamata alade uurimine, otsingu- ja päästemissioonidel abistamine või keskkonna seire. Need väikesed robotid on mitte ainult kulutõhusad tänu oma minimaalsetele materjalinõuetele, vaid neil on ka potentsiaal tegutseda suurtes kogustes laiaulatusliku katvuse saavutamiseks. Väljakutse seisneb selles, et varustada neid putukasuuruseid roboteid võimega end ise toita ja oma liikumist kontrollida ilma välise abita. Traditsioonilised komponendid on liiga energiamahukad ja lisavad kaalu, mis on selliste väikeste robotite jaoks ebapraktiline. Seetõttu on putukasuurused robotid sageli piiratud väliste toiteallikate ja juhtimismehhanismidega, mis piiravad nende tööulatust. Käesolev dissertatsioon tutvustab uuenduslikke lahendusi, et võimaldada nendel robotitel saavutada autonoomsust. Uuritakse madala võimsusega pehmete täiturite kasutamist, mis on inspireeritud looduslikest liikumistest, võimaldades robotitel roomates energiat säästa. Lisaks pakutakse välja uusi energiasäästlikuid elektroonikaskeeme visuaalse teabe töötlemiseks, võimaldades robotitel oma keskkonnas iseseisvalt navigeerida. Uurimistöö märkimisväärne saavutus on skeemi väljatöötamine, mis suudab erakordselt madala energiatarbimisega kujutist tuvastada. See edasiminek on oluline samm autonoomsete putukamõõtmeliste robotite, mis suudavad erinevates keskkondades mitmesuguseid ülesandeid täita, realiseerimise suunas. Uurimistöö mõjud ulatuvad kaugemale praegusest tehnika tasemest, seades aluse tulevastele edusammudele miniatuurse robotitehnika valdkonnas. See avab võimalused nende robotite parvede kasutuselevõtuks stsenaariumides, kus nende väike suurus ja autonoomia saab suurepäraselt ära kasutada, kuulutades välja uue ajastu robotitehnika alal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modeling and characterization of back-relaxation of ionic electroactive polymer actuators
(2016-07-05) Vunder, Veiko; Punning, Andres, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid (IEAP) on arukad komposiitmaterjalid, mille põhiosadeks on elektrit juhtivad elektroodid, elektroode eraldav polümeermembraan ning elektrolüüt. Kui elektroodidele rakendada elektripinge, paigutuvad ioonid ümber, mille tulemusena kogu laminaat tõmbub kõveraks. IEAP materjalide elektriline ja mehhaaniline käitumine on kirjeldatav vastavalt takistitest ning kondensaatorites koosnevate elektriliste ekvivalentskeemidega ning vedrudest ning amortisaatoritest koosnevate viskoelastsete mudelitega. Üldiselt on IEAP-s salvestunud laeng ja tekkinud deformatsioon proportsionaalselt seotud, kuid see kehtib vaid väikeste painete ja kiirete sisendsignaali muutuste korral. Aeglasema sisendsignaali korral juhtub nii, et IEAP laminaadi laadudes tema kõverus kasvab vastavalt laengule, kuid sellele järgneb aeglasem materjali tagasivajumine algasendi suunas. Üldiselt on see ebasoovitav nähtus, mida on kirjeldatud juba nende materjalide uurimise algusest saadik. Tagasivajumine leiab aset olenemata sellest, et materjal ise jääb elektriliselt laetuks. Selline käitumine on olemuselt sarnane polümeersete materjalide jõu mõjul voolamisele ehk roomamisele, mida klassikaliselt kirjeldatakse viskoelastsete mudelitega (Kelvin-Voigt, Maxwell, standard linear solid model, jne). Käesolevas väitekirjas esitletakse uudset elektromehaanilist mudelit, mis kirjeldab IEAP tagasivajumist kasutades standardseid viskoelastseid primitiive nagu vedru ja amortisaator. See mudel erineb kõigist varem kirjeldatud analoogsetest välise jõu rakendamise printsiibi poolest. Tema kuus parameetrit on eskaleeruvad ning tuvastatavad lihtsatest eksperimentaalsetest mõõtmistest. Doktoritöös esitletud mudel omab märkimisväärset rolli eelkõige IEAP materjalide iseloomustamisel ja kvantitatiivsel võrdlemisel, aga ka nende tööpõhimõtete selgitamisel ja vajalike juhtalgoritmide arendamisel. Näiteks avastati uurimistöö käigus, et tagasivajumise intensiivsus on otseselt seotud õhuniiskuse mõjust ioonpolümeerile. Niisugune järeldus peaks innustama edaspidisel IEAP materjalide edasiarendamisel ioonpolümeeride (näiteks Nafioni) kasutamisest loobumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soft actuators with ink-jet printed electrodes
(2018-10-27) Põldsalu, Inga; Peikolainen, Anna-Liisa, juhendaja; Kiefer, Rudolf Benedikt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tuleviku biomeditsiini- ja robootikarakenduste täiturite jaoks on vaja usaldusväärseid, korratavaid ja skaleeritavaid valmistamismeetodeid. Johannes Gutenbergi näitel võib printimine ka tehislihaste tootmist revolutsioneerida: printimine võimaldab valmistada ühtlase paksuse ja keeruka mustriga täitureid. Selle doktoritöö raames arendati välja prinditud kolmekihilised kahest elektroodist ja neid eraldavast membraanist koosnevad juhtivpolümeeridel põhinevad täiturid. Tänu analoogsele käitumisele looduslike lihastega kutsutakse neid kuju muutvaid materjale ka tehislihasteks ning just selle funktsionaalse sarnasuse põhjal on tõenäolisteks rakendusvaldkondadeks robootika ja meditsiinitehnoloogia. Prinditud mikrotäiturite elektrilisi, mehaanilisi ja täituromadusi saab muuta kolme peamise strateegia abil. Esiteks modifitseeriti selles doktoritöös kommertsiaalse juhtivpolümeertindi koostist, lisades sinna süsinikaerogeeli. Saadud juhtivpolümeer-süsinik-komposiidil põhineval täituril näitas võrreldes ainult juhtivpolümeertäituriga suuremat jõudu. Teiseks varieeriti täituromaduste täppisreguleerimiseks elektroodi paksust, mis oli vähemalt 20 kihi ulatuses lineaarses sõltuvuses kihtide arvust. Paksuse kasvades suurenesid ka täituri jõud, liigutusulatus, pinnajuhtivus ja mahtuvus. Kolmandaks häälestati täituri sooritusvõimet sobivate alus- ehk membraanimaterjalide valikuga. Nitriilbutadieenkautšukile prinditud õhukesel täituril oli lineaarses liigutusrežiimis suurusjärgu võrra suurem liigutusulatus võrreldes tööstusliku polüvinülideendifluoriidmembraaniga täituriga. Selles töös näidati, et piisksadestusprintimise teel on võimalik valmistada pehmeid elektromehaanilisi süsteeme, hoolimata meetodi mõningatest piirangutest. Sobivalt valitud tindimaterjalid ja häälestatud printimisprotsess võimaldavad juba lähitulevikus valmistada pehmeid ja integreeritud elektromehaanilisi süsteeme täielikult printimise teel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Süsinikelektroodidega ioonpolümeer-metallkomposiitmaterjali painde ja jõu vahelise sõltuvuse uurimine
(Tartu Ülikool, 2013) Hamburg, Edgar; Johanson, Urmas, juhendaja; Vunder, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut