Sirvi Märksõna "elukutsed" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ajakirjandustudengite motivatsioon ja arvamus ajakirjaniku elukutsest
(Tartu Ülikool, 2002) Vahemets, Liina; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike arusaam suhtekorraldusest
(Tartu Ülikool, 2005) Lill, Mervi; Tampere, Kaja, juhendaja; Vihalemm,Triin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike roll valimiste eelses poliitilises kommunikatsioonis kohalikus meedias Pärnu Postimehe ja 2007. aasta Riigikogu valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Kuuda, Maris; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike töörahulolu kujundavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2010) Nikkolo, Merili; Vadi, Maaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike üleminek kommunikatsioonivaldkonda, peamised põhjused
(Tartu Ülikool, 2015) Külaots, Kadri; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, miks ajakirjandusest lahkutakse kommunikatsioonivaldkonda ning tuua välja peamised põhjused. Samuti vaatles autor ajakirjanduse ja kommunikatsioonivaldkonna eripärasid ning ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelisi suhteid. Teisalt uuris autor ka tugisüsteemide olemasolu ja vajalikkust. Antud uurimuse tulemustest selgus, et ajakirjandusest lahkutakse stressi, materiaalsete ja personaalsete indikaatorite tõttu. Stressi indikaatorid nagu näiteks töömahust ja tähtaegadest tulenev stress ning rutiin mõjutavad ajakirjanike vaimset tervist ning heaolu, mis võivad viia läbipõlemiseni. See tähendab seda, et ajakirjanik võib vajada psühholoogilist või isegi meditsiinilist abi. Personaalseid indikaatorid tulenevad erinevate indiviidide persoonidest, huvidest ja eneseteostuse vajadustest ning ei mõjuta vaimset tervist nii palju kui seda teevad stressi indikaatorid. Kunagised ajakirjanikud ei toonud põhilise ajakirjandusest lahkumise põhjusena välja materiaalset indikaatorit ehk raha, kuid ütlesid siiski, et ajakirjanduses on rahaline seis halb ning ajakirjanikud on alatasustatud. Endised ajakirjanikud lisasid ka, et kommunikatsioonivaldkonnas on neil mingil määral suurem palk. Samuti tõid endised ajakirjanikud lahkumise põhjustena välja personaalsed indikaatorid – kolleegide eetilised üleastumised ja sobimatuse ajakirjandusse. Eetiliste ülesastumiste all mõtlesid kunagised ajakirjanikud seda, et kriitiliste lugude kirjutamisel ei mõtle osad ajakirjanikud enam inimeste tunnetele ning tekitavad neile sellega põhjendamatuid kannatusi. Osa valimis olnud endiseid ajakirjanikke ei suutnud enam seda kõrvalt vaadata ja otsustasid erialavahetuse kasuks. Erialavahetuse põhjustena tõid kunagised ajakirjanikud välja ka sobimatuse ajakirjandus tööks. Nad nägid, et neil puudub ajakirjanikele omane sisemine „põlemine“ lugude tegemisel. Häiriva faktorina tõid nad välja tundmuse, et neist ei saa väga head ajakirjanikku vaid ainult keskpärane – see ei läinud nende enesetõestamise vajadusega kokku ning nad otsustasid minna ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda. Kunagine ajakirjanik märkis, et ta on nõus ajakirjandusse tagasi tulema, kui rahaline seis ajakirjanduses paraneks. Teised endised ajakirjanikud rääkisid, et kommunikatsioonivaldkonnas töötamine aitaks neil paremini ajakirjandusliku tööga hakkama saada. Nad arvasid, et nüüd näevad protsesse paremini kui ajakirjanduses töötades. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelised suhted on läbi aegade olnud üsna negatiivsed. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et enne kommunikatsioonivaldkonnas töötamist oli neil suhtekorraldajatest üsna halb arvamus. Neile tundus, et kommunikatsioonivaldkonna spetsialistid saavad kõrget palka, käivad tööreisidel ning pigem tegelevad vahendamistööga kui siseloomega – see süvendas omakorda negatiivset suhtumist suhtekorraldusse. Antud uurimus keskendub ka mingil määral toetussüsteemidele toimetustes. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et toetust on vaja ja just algajale ajakirjanikule, sest see motiveerib neid tegema head tööd ja nad tunnevad ennast toimetusele vajalikuna. Samuti märkisid endised ajakirjanikud, et toetust peaksid pakkuma eelkõige juhtkond ja kolleegid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku eetiliste dilemmade määratlemine kultuuritööstuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2012) Paloveer, Marko; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ethical Dilemmas of a Journalist in the Cultural Industry. This master's thesis is examining ethical dilemmas in communication of a media-educated journalist producing a reality-show. This paper raises questions whose duty is to care about universal values in communication ethics like human dignity and to what extent one holds the responsibility for creating the public image of the participants of reality-show. The method of this thesis is autoetnography which is the best way to reach author's personal dilemmas. Autoetnography allows researchers to collect the data in ways that may not be possible with other research methods. Editor in journalism has chance to use collective memory and long-lasting experience in addition of code of ethics for solving moral dilemmas. The analysis reveals that reality producer is often left without any external advice and frequently has to solve dilemmas by himself, depending on his personal moral values and experience. At the same time producer possesses a substantial degree of moral responsibility for creating public image and preserving human dignity for the reality-show participants. Thus it is important to guide producer through the maze of values. It is also important for producer to own ability to recognize and solve ethical dilemmas. To resolve the dilemmas, reality producer has to choose loyalties every day. One of the most important factors in producer's everyday job is the loyalty – or absence of loyalty – to employer. Consequently, it is necessary to cultivate the virtue of analyzing and resolving ethical dilemmas among leaders of production companies. It will create the knowing about professional skills for coaching future reality producers. In conclusion, it's important to collect personal empirical experience when developing towards being a professional reality producer. Just as important is the contribution of organisation clarifying the necessity of knowing about moral values and principles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku töö Brüsselis Euroopa avalikkuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2007) Olesk, Arko; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku töö retrospektiivne analüüs interneti videodebattide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Vaikmaa, Madis; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanikutöö ja selle konteksti kajastusi läbi Tõnis Braksi eluloo 1920.-1930. aastate Eestis. Biograafilise meetodi rakendamise katse
(Tartu Ülikool, 2008) Männi, Marian; Lauk, Epp, juhendaja; Pallas, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aprillirahutuste kajastamise võimalikud psüühilised reaktsioonid ja mõjud ajakirjanikele
(Tartu Ülikool, 2009) Krjutškova, Katariina; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Apteekri rolli muutumine – elanike ootused ja hoiakud
(Tartu Ülikool, 2010) Kask, Tiina; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioloogia-geograafiateaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused
(Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike autonoomiat mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Niinepuu, Jaanika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Title: «Factors affecting the autonomy of Estonian journalists». Freedom is essential to the working principes of democractic journalism: as Scholl and Weischenberg (1999: 2) admit, journalists (individuals) ought to be free in selecting information and in covering stories; newsrooms (organizations) ought to be independent from external influences, such as commercial or political constraints; media systems (society) ought to have guaranteed press freedom and ought to be free from all kinds of censorship. On its different layers press freedom has different substance and thus it is essential to distinguish also different planes speaking of autonomy: there is a institutional, a organizational and a individual level. Factors affecting the autonomy of journalists can be divided as follows: political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities, achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups (also look at the Figure 1, page 13). Some of these influences are more indirect (political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities) and the others have a direct impact on the autonomy of journalists (achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups). Based on journalists estimates, that are proceed from the interviews carried out for this thesis, it can be first and foremost observed influences that have a direct impact on the autonomy of journalists. As well the experience of interviewed journalists provides an indication of indirect influences which may affect (mainly through the influences that have a direct impact on the autonomy of journalists) the autonomy of Estonian journalists. For example influences of the size of the market can be observed evaluating job opportunities and researching achieved contracts, economic influences can affect journalists through the editors as professional influences etc. As a result of this research it can be said that journalists feel (with one exception) pretty securely about their jobs, but this statement betrays a clause that they feel pretty securely about their jobs if they are subjected to the editorial hierarchy and to the demands of editors, with who journalists would be able to oppose, but this kind of behavior is not preferred. Journalists estimated that there are not so many jobs on the market and many of them see no opportunities for further jobs – that can be the potential limitation of the independence of journalists. Therefore the small size of the media market can be seen as negative impact on the autonomy of journalists. Most of the factors affecting the autonomy of journalists reach journalists as professional and procedural influences. According to Hanitzsch et al (2010: 15) professional influences refer to the policies, conventions, and customs of the profession in general and, specifically, the newsrooms for which the journalists work. These cultural conventions mostly pertain to what is commonly believed to be good and acceptable practice in journalism. Procedural influences include the various operational constraints faced by the journalists in their everyday work, this influence group also includes the form of limited resources in terms of time and space and the fact that news production is a highly standardized and routinized process (Hanitzsch et al 2010). In addition, journalists value reference groups (the audience, colleagues, the initimates and others) whose opinion ist aken into account and whose focus can be understood as immaterial reward to the work of journalists (Fengler & Ruβ-Mohl 2008). It also showed that every journalist and his/her experience with the influences affecting his/her autonomy as well as vision and attitude towards autonomy is different. However, autonomy is a concept over what several journalists are no exceedingly thought about. This thesis also revealed the fact some influences can be routinized in journalists` everyday work so that they would not be even noticed. On the other hand there are some critical-thinking journalists who in certain aspects sense and notice the influences that can affect their independence.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kunstipärastest eksliibristest
(1958) Ambur, Paul
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti tarbijaskooperatiivse süsteemi tootmisettevõtete tariifi-kvalifikatsiooni teatmik. 2. osa,;Kergetööstus
(1959) Anonymous
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti, Läti ja Soome ajakirjandusüliõpilaste ettekujutus ajakirjaniku elukutsest
(Tartu Ülikool, 2003) Vahemets, Liina; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukutse valikust
(1956) Mastvilisker, Esfir
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erialaajakirja tähendus sotsiaaltöö professioonile Eestis
(Tartu Ülikool, 2022) Nuudi, Kairiin; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erineva emakeelega Eesti koolide õpetajate teabeväljad
(Tartu Ülikool, 2016) Põllu, Veronika; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsika on minu elukutse
(1969) Kitaigorodski, Aleksandr