Sirvi Märksõna "elulookirjandus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Breaking free of cancerland: changing the stories we tell about breast cancer
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Tzouva, Pinelopi; Grishakova, Marina, juhendaja; Masschelein, Anneleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas doktoritöös “Vähimaast lahtiütlemine: Rinnavähist räägitavate lugude muutmine" uurin Ameerika Ühendriikides rinnavähki haigestunud naiste autobiograafilisi narratiive. Rinnavähki neoliberaalsest ja individualistlikust perspektiivist vaatlevad lood moodustavad olulise kaasaegse kultuurinähtuse ning on osa ulatuslikust objektide, struktuuride ja tähenduste võrgustikust, mis määravad inimeste arusaamu rinnavähist ning selle üle toimuvaid arutelusid laiemalt. Uurimistöös selgus, et peavoolu rinnavähinarratiivid asetavad enamasti rõhu ellujäämisele ja positiivsele mõtlemisele, isiklikule vastutusele ja heteronormatiivsetele/keskklassi väärtustele, varjutades seega tegelikkuse ja eksistentsi mitmekesisust ning takistades inimestel kaalumast teistsuguseid jutustamisvõimalusi, mis tõstaksid esile taoliste jutustamispraktikate seoseid majandus-poliitiliste huvide ja olukordadega ning kutsuksid esile eetilisemaid ja kogukonnale suunatud lähenemisi. Lisaks peavoolu rinnavähinarratiivide kriitikale ja diskussioonile erinevatest teguritest, mis neid kujundavad ja neile kaalu annavad, panen ette pöörduda kriitiliste autobiograafiliste rinnavähilugude ehk vastandnarratiivide poole, mis tõrguvad vastu “võitjate“ ehk “sangarite“ loojutustamise mustrile. Analüüsin kolme sellist narratiivi ning vaatlen neid seoses nii nende eripära kui ka ’aktivistlike’ omadustega. Väidan, et erinevad lood (mis ei rõhuta sidusust ja kangelase enesearengut; ei räägi rangelt individualistlikust vaatepunktist; ei järgi kirjutamiskursuste ja käsiraamatute juhiseid, kuidas kirjutada tänapäeval edukat memuaari) võivad aeglaselt ja järk-järgult kuuldavaks teha marginaliseeritute hääled ja aja jooksul viia eetilisemate eksistentsiviisideni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlase identiteet “Minu” sarja Eestist kirjutatud raamatute näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Pruul, Karoliine; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda üheksa „Minu” sarja raamatu põhjal, mis on eestlase identiteedi erinevused sõltuvalt elukohast. Töös otsitakse eestlase identiteedi eripärasid lähtudes geograafilisest asukohast, et tekiks arusaam sellest, milline on mingis linnas või paigas elav eestlane. Esimene peatükk keskendub omaeluloolisuse mõistele, aga kirjeldab samuti analüüsitud teostes kasutatud omaelulookirjutuse žanre nagu memuaar, reisikiri ja päevik. Teine peatükk käsitleb identiteedi küsimust omaelulookirjutuses. Kolmandas peatükis antakse lühiülevaade eestluse kujunemisest ja suurematest mõjutustest, ning tänapäevase eestlase võimalikust olemusest. Bakalaureusetöö neljandas peatükis analüüsitakse "Minu" sarja teoste põhjal, kuidas on autorid selle Eesti linna tänapäevast elanikku ja eestlast kirjeldatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõukogude aja peremustrid Eeva Pargi romaanis "Tuul ja tolm" ja Nora Ikstena romaanis "Emapiim"
(Tartu Ülikool, 2022) Kolk, Anni Leena; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös uuritakse mälukirjandust lähtudes kahest romaanist - Eeva Pargi „Tuul ja tolm“ ja Nora Ikstena „Emapiim“. Töö esimene peatükk annab ülevaate Eestis ilmunud autobiograafiatest luues nii raami, millest lähtuvalt teises peatükis teoseid tõlgendatakse. Kolmandas peatükis analüüsib autor nõukogude aja katkestusena tajumist teostes. Neljas peatükk näitab konkreetsemalt, kuidas võim mõjutab üksikisikuid, selleks analüüsitakse romaanide naistegelasi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raamat "Meist vepslastest ja mitte ainult"
(Tartu Ülikool, 2025) Soldatova, Alevtina; Arukask, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Magistriprojekt, raamatu „Meist vepslastest ja mitte ainult“ käsikiri vene ja eesti keeles on autobiograafiline sissevaade vepsa rahva lähiminevikku ja tänapäeva. Venemaa Föderatsioonis elava väikerahva demograafiline ja üldkultuuriline olukord on tänapäeval väga pessimistlik. Esitan raamatus oma rahvuskaaslastele küsimusi, mis on seotud isiklike valikutega oma kuuluvustundes ja rahvuse päästmises, võime ja võimetusega nendes küsimustes kaasa rääkida. Seoses oma kogumustega elamisest erinevates riikides (Venemaa, Soome, Kreeka, Eesti) võrdlen ka erinevate rahvuste esindajate käitumist oma rahvustunde tajumises ja väljendamises. Raamat sisaldab palju isiklikult läbielatud seiku ning pole kirjutatud liiga nõudlikus stiilis. Raamat sobib lugemiseks ka laiemale huviliste ringile. Töö (käesolevas) katustekstis annan lühiülevaate rahvusküsimuse teoreetilisest käsitlusest, Venemaa (post)kolonialistlikust suhtumisest impeeriumi territooriumil elavatesse väikerahvastesse, vepsa rahva ajaloost, vepsa folkloori kogumisest ja vepsa kirjandusest. Samuti kirjeldan käsikirja valmimise protsessi ning liikumist raamatu kirjastamise suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ruumid Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamatus"
(Tartu Ülikool, 2025) Treial, Katariin; Hollo, Maarja, juhendaja; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö „Ruumid Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatus““ eesmärk on välja uurida, kuidas kujutatakse ja mõtestatakse selles teoses erinevaid ruume ning milline on nende roll identiteedi ja enesemõistmise kujunemises. „Paleontoloogi päevaraamatut“ käsitletakse kui autofiktiivset teost, mille määratlusel teotutakse eelkõige Max Saundersi seisukohtadele ning ruume analüüsitakse ruumiteooriat rakendades, toetudes eelkõige Eveline Kiliani ja Hope Wolfe’i ning Anti Randviiri ja Virve Sarapiku käsitlustele. Töö tulemused kinnitavad ruumiteooria seisukohta, et ruumid on aktiivsed tähendusloome vahendid, mis mõjutavad identiteedi ja mälu kujunemist.