Sirvi Märksõna "elupaigad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 47

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A wader perspective to Boreal Baltic coastal grasslands: from habitat availability to breeding site selection and nest survival
(2022-04-25) Kaasiku, Triin; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannaniidud on liigirikkad kooslused, mis pärast aastakümneid kestnud hääbumist on taastamistööde ja karjatamise tulemusena teinud nüüdseks läbi positiivse muutuse. Ometi ei ole sellest elupaigast sõltuvate ohustatud maaspesitsevate lindude – kahlajate – asurkonnad madalseisust taastunud. Doktoritöö keskendub eelkõige praktilise looduskaitse küsimustele eesmärgiga parandada killustunud rannaniitudel pesitsevate kahlajate seisundit. Töö põhitähelepanu on elupaiga ulatuse hindamisel, olulistel elupaiga tunnustel ning pesade ellujäämusel. Tulemustest nähtub, et rannaniitude hooldajatele makstav keskkonnatoetus mõjutab positiivselt kahlajatele sobiva rohustu kõrgusega alade laienemist. Elupaiganõudluse uuring näitas, et kahlajate pesitsusterritooriumid asuvad lompidele ja avatud rannajoonele lähemal ning metsast kaugemal kui võiks juhuslikult eeldada. Tõenäoline metsaserva vältimise põhjus on sealne kõrgem pesarüüste – metsa serva lähistel koorub hinnanguliselt vaid 7% pesadest. Madala koorumisedukuse taga on rebase suurem tihedus ja pesarüüste metsa servas. Enim ohustab kahlajapesi just rebane, kellele järgnevad šaakal, ronk ja mäger. Šaakali puudumine Hiiumaal andis võimaluse võrdlevalt mandriga selgitada selle liigi mõju pesade koorumisele, mis osutus kompenseerivaks – kuigi šaakal rüüstab pesi, tundub ta vähendavat rebase arvukust. Viimase, metoodilise uuringu, tulemusena selgus, et tehispesad ei ole sobiv alternatiiv kahlajapesade koorumisedukuse uurimisel rannaniitudel. Kuigi doktoritöö käsitleb Läänemere-äärseid rannaniite, võib tulemusi üldistada ka teistele killustunud märgadele rohumaadele. Enamus töösse kaasatud uuringutest käsitlevad kogu niidukahlajate kooslust. Selline harvakasutatav lähenemine aitab mõista mitmete koosesinevate liikide elupaiganõudlust ning näitab, et rannaniitude killustatus ja kõrge pesarüüste mõjutavad eri liike sarnaselt. Töö tulemuste põhjal tõstatub küsimus, kas rannaniitudel pesitsevad kahlajad võivad hetkel elada väljasuremisvõlas. Doktoritöö annab siiski lootust, et elupaiga edasise taastamise ja majandamise ning röövluskontrolliga on võimalik kahlajapopulatsioonide käekäiku parandada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aspekte väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesakoha valikust Eestis
(Tartu Ülikool, 1992) Volke, Veljo; Ling, Ruth, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity drivers in oceanic archipelagos and habitat fragments, explored by agent-based simulation models
(2023-05-02) Jõks, Madli; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Saared on sajandeid tähelepanu köitnud oma põneva elustikuga. Üksikud saared võimaldavad uurida elurikkuse kujunemist ning saarestikud liikide levimist saarte vahel. Inimtegevuse tõttu killustunud elupaigad sarnanevad päris saarestikega nii oma looduskaitselise olulisuse kui ka isoleerituse poolest. Erinevalt päris saartest ei määra aga elupaigalaikude isolatsiooni ainult nende ruumiline paigutus, vaid ka rändavate organismide võime ümbritsevas maastikus toime tulla. Uurisin elurikkust kujundavaid tegureid sellistes süsteemides, kasutades simulatsioone elurikkuse kujunemise kohta Hawaii ja Galápagose saartel, Kanaaridel, Roheneemesaartel, Assooridel ning Eesti laialehistes metsalaikudes. Leidsin, et saarestikes on elurikkuse kujunemisel olulist rolli mänginud nii tänapäevane elupaikade mitmekesisus ja saarte asend üksteise suhtes kui ka saarestiku geoloogiline ajalugu ning maailmamere taseme muutused. Elupaikade mitmekesisus oli oluline kõigis uuritud saarestikes. Teiste tegurite kohta selgus, et kui saarestiku ajalugu kajastub hästi saarte tänapäevases asetuses, siis seletab tänapäevane geograafia saarte liigilist koosseisu; kui aga saarestiku ajaloos on toimunud suured geoloogilised muutused, ei ole tänapäevane saarte paigutus veel jõudnud mõju avaldada. Eesti vanametsalaikude simulatsioonid näitasid, et ümbritsevad nooremad metsad ei toeta rohurinde taimede, puudel kasvavate organismide ja mitmete mullaseente sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus. Kokkuvõtteks võib öelda, et simulatsioonide kasutamine võimaldab välja selgitada põhjuslikke seoseid elurikkuse kujunemise kohta ookeanisaartel ja killustunud elupaikades, mis omakorda aitab vältida elurikkuse kadu neis väärtuslikes süsteemides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changes in plant species richness and population performance in response to habitat loss and fragmentation
(2014-04-07) Takkis, Krista
Elupaikade kadu ja killustumine on tänapäeval üks olulisemaid elurikkust ohustavaid tegureid kogu maailmas. Me uurisime taimeliikide vastuseid maastike killustumisele Eesti loopealsetel, mis on viimase sajandi jooksul kaotanud rohkem kui 70% oma kunagisest pindalast. Tuvastasime, et Põhja-Eesti looalad on viimase sajandi vältel kaotanud ligi 30% oma loopealsetele iseloomulikest liikidest ning et Lääne-Eesti loodudel on samuti märgatav maastikumuutuste mõju populatsioonidele. Liigirikkus ja taimede tunnused olid tugevalt seotud elupaikade sidususega, mis võimaldab seemnete ja õietolmu liikumist alade vahel ning mille kahanemine vähendab populatsioonide geneetilist mitmekesisust ning alade liigirikkust. Mõõdukas inimmõju uuritud loopealsetel soodustas maastikumuutustele tundlike liikide ohtrust, samas kui liigne inimmõju vähendas populatsioonide geneetilist mitmekesisust. Nii geneetiline mitmekesisus kui taimede ja populatsioonide tunnused reageerisid maastikumuutustele ajalise viivitusega, sarnaselt liigirikkusele, mille reageerimist ajalise nihkega on tuvastatud mitmetes kooslustes üle maailma. Aeglane reageerimine maastikumuutustele muudab populatsioonid küll teatud mõttes muutustele vastupidavamaks, kuid aeglustab teisalt nende kohastumist uute olukordadega. Eriti oluline on võtta võimalikku viivet populatsioonide ja liikide vastuses keskkonna- ja maastikumuutustele arvesse pikaajaliste looduskaitseliste otsuste tegemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-24) Fetnassi, Nidal; Tammaru, Toomas, juhendaja; Ghamizi, Mohamed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Keskkonda ümberkujundav inimtegevus, nagu põllumajandus, metsaraie ja linnastumine, avaldavad pahatihti tugevat negatiivset mõju looduslikele kooslustele. Siiski võivad mõned inimtekkelised elupaigad pakkuda ka varjupaiku laiematest keskkonnamuutustest ohustatud liikidele. Käesolevas töös uuriti ööliblikate kooslusi inimmõjulistes elupaikades Eestis ja Marokos. Uuringutes kasutati söödapüüniseid, mis meelitavad ööliblikaid kääritatud suhkrusegudega, matkides nende looduslikke toiduallikaid. Eestis keskenduti raiesmikele, mis olid kas looduslikult uuenevad või kunstlikult taastatavad. Eriti just kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused leiti olevat liigirikkad, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid puudusid neilt peaaegu täielikult. Tulemustest järeldub, et raiesmikud on küll olulised, ent ei saa siiski täielikult asendada poollooduslikke niite, mis on kogu Euroopas taanduvaks elupaigatüübiks. Maroko poolkõrbelistes Atlase mägedes läbi viidud uurimused leidsid, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused, on üllatuslikult arvukad ja mitmekesised. Selle põhjuseks on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid, mis tagavad taimestiku lopsakuse ka kuivadel perioodidel. Seevastu leiti vähearvukaid liike just pigem looduslikest metsadest. Töö tulemused näitavad, et traditsiooniline põllumajandus võib küll aidata säilitada putukate mitmekesisust, kuid vajalik on ka looduslike elupaikade alalhoidmine. Samuti näitas doktoritöö, et söödapüünised, eriti koos ilmastikuandmetega, annavad usaldusväärset teavet ööliblikate populatsioonide ja koosluste kohta ning nende laialdasem kasutamine putukaökoloogilistes töödes on igati teretulnud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-15) Kõrkjas, Maarja; Lõhmus, Asko, juhendaja; Remm, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib eluspuudega seotud mikroelupaikade (ingl. k. tree-related microhabitat) kujunemist, püsimist ja ökoloogilist tähtsust. Mikroelupaigad nagu puu-õõnsused, praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust ja toetavad seeläbi metsaelustikku. Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas kujundavad mikroelupaigad eluspuude elupaigaväärtust erinevates oludes. Väliuuringud keskendusid kuusele ja haavale Eestis. Uuriti, kuidas puude ja puistute omadused mõjutavad mikroelupaikade esinemist ja mitmekesisust. Tööst selgub, et mikroelupaikade kujunemine on keeruline protsess, mida mõjutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja häiringud. Eesti majandusmetsades oli puudega seotud mikroelupaiku üldiselt vähe ja mõnda tüüpi välitööl ei leitudki. Kuigi sellised mikroelupaigad suurendavad elupaikade struktuurset keerukust, võib nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele varieeruda, sõltuvalt puu vanusest ja uuritavast organismirühmast. Doktoritöö rõhutab ettevaatuspõhimõtte olulisust metsamajandamises, et edendada mikroelupaikade mitmekesisust eri puuliikidel ja vanuses. See hõlmab olemasolevate mikroelupaikadega puude säilitamist ja nende teket soodustavate looduslike protsesside edendamist maastiku tasandil, mis aitab kaasa metsaökosüsteemide pikaajalisele toimimisele, vastupanuvõimele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti loopealsed
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Kaja, Priit; Roosaluste, Elle, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa ilvese (Lynx lynx) talvine elupaigakasutus: uurimus Soomaa rahvuspargis ja selle lähiümbruses
(Tartu Ülikool, 2001) Holm, Bert; Valdmann, Harri, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Food habits, parasites and space use of the raccoon dog Nyctereutes procyonoides: the role of an alien species as a predator and vector of zoonotic diseases in Estonia
(2017-06-30) Süld, Karmen; Saarma, Urmas, juhendaja; Valdmann, Harri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Invasiivsed võõrliigid võivad uude keskkonda sattudes rikkuda kohalike ökosüsteemide tasakaalu ja vähendada looduslikku mitmekesisust. Sageli toovad nad päritolualadelt kaasa uusi haigustekitajaid või aitavad kaasa olemasolevate patogeenide levikule. Kõrge sigimispotentsiaali ning laia toiduspektri tõttu on üheks edukaimaks võõrliigiks Euroopas kährikkoer Nyctereutes procyonoides. Käesoleva töö raames uuriti kährikkoerte toitumist, parasitofaunat ning ruumikasutust, saamaks ülevaadet liigi rollist Eesti looduses. Toitumisuuringu tulemustest selgus, et sügisel ja talvel toituvad Eesti kährikkoerad peamiselt raipest ning söödaplatsidel leiduvast teraviljast ja muust taimsest materjalist. Lisaks leidsime, et kärntõve nakkusega loomad toituvad võrreldes tervete isenditega oluliselt harvem selgrootutest loomadest ning sagedamini raipest. Raadiotelemeetrilise uuringu tulemused näitasid, et erinevalt mujal Euroopas elutsevatest kährikkoertest on Eesti loomade kodupiirkonnad loodusmaastikus pea poole väiksemad võrreldes intensiivselt majandatavate aladega. Samas tuvastasime, et kärntõve nakkusega isendite kodupiirkonna suurus ning päevateekonna pikkus vähenevad haiguse intensiivistudes märkimisväärselt ning enne surma on loomad pea liikumisvõimetud. Võttes kokku Eestis ning mujal Euroopas teostatud uuringute tulemused, võib väita, et elupaigavaliku ja toitumise poolest on kährikkoer oportunist, kes võimalusel eelistab viibida veekogude läheduses. Sellest lähtuvalt võib ta kiskjana sesoonselt ning lokaalselt ohustada veelinde ja kahepaikseid, kuid laiemat ohtu kährikkoer kohalikule faunale ei kujuta. Parasitoloogilise uuringu käigus leiti Eesti kährikkoertel kokku 17 siseparasiiti, neist 9 on zoonootilised ehk võivad nakatada ka inimest. Kõige sagedamini esinenud zoonootilisteks parasiitideks olid inimesel nahakahjustusi tekitav Uncinaria stenocephala ja silmi ning lihaskudet kahjustav Alaria alata. Muuhulgas tuvastasime Eesti kährikkoertel esmakordselt ka eluohtliku alveokokk-paelussi Echinococcus multilocularis nakkuse. Kuna haiguste levik on suuresti seotud nende kandjate asutustihedusega, on oluline hoida kährikkoerte arvukus ning selle tõusu soodustavad tegurid kontrolli all.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Forest lichens and their substrata in Estonia
(2005) Lõhmus, Piret; Randlane, Tiina, juhendaja; Paal, Jaanus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Habitat use and trophic interactions of native and invasive predatory macroinvertebrates in the northern Baltic Sea
(2017-12-20) Kuprijanov, Ivan; Kotta, Jonne, juhendaja; Herkül, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Röövtoidulised suurselgrootud, peamiselt vähilaadsed, on rannikumere toitumisvõrgustikes oluliseks lüliks põhjaelustiku ja kalade vahel ning ühtlasi nad reguleerivad väiksemate selgrootute arvukust. Läänemere põhjaosas elas selle rühma esindajaid seni ainult kaks liiki – läänemere krevett (Palaemon adspersus) ja põhjamere garneel (Crangon crangon). Hiljuti lisandusid neile kohalikele liikidele kaks võõrliiki – elegantne krevett (Palaemon elegans) ja rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii). Kohalike ja võõrliikidest röövtoiduliste suurselgrootute leviku, elupaigaeelistuste ja toitumise uurimiseks kasutati olemasolevaid põhjaelustiku leviku andmeid, spetsiaalselt uuritavatele liikidele suunatud proovide kogumist loodusest ja laborikatseid, kus rakendati muuhulgas loomade raadiomärgistamist. Võõrliigist kreveti levik oli ulatuslikum kui kohalike krevettide levik. Võõrliik oli kohalike krevettidega võrreldes enam seotud elupaikadega, millele on iseloomulikud etrofeerumise tunnused (kõrge toitainete kontsentratsioon, lühiealiste niitjate vetikate suur hulk). Krevettide toitumisuuringud näitasid, et uuritud Palaemon liikide toitumisintensiivsus ja toidu kooseis ei erinenud. Seega on kohaliku ja võõrkreveti roll rannikumere toiduvõrkudes sarnane, ent võõrliik võib troofilisi suhteid ümber kujundada piirkondades, kus kohalikud krevetid puuduvad. Kõige kitsama elupaigakasutusega oli põhjamere garneel ja Palaemon liikidest oli võõrliigi P. elegans spetsialiseerumise tase mõnevõrra kõrgem kui kohalikul liigil. R. harrisii eelistas põisadruga (Fucus vesiculosus) elupaika mis viitab sellele, et põisadruga elupaik pakub krabile aastaringset stabiilset elupaika ja et mitmekesine põhjakooslus võib saada seetõttu krabidest oluliselt mõjutatud. Doktoritöö tulemused näitasid, et elupaikade iseloom ja seisund mõjutab kohalike ja võõrliikide levikumustreid ning võõrliikidest selgrootute kiskjate saabumine ja kiire levila laienemine Läänemere põhjaosas toovad kaasa täiesti uue ökoloogilise funktsiooni (suuremõõtmeline kiskja) või juba varem regionaalselt esinenud funktsiooni leviku piirkondadesse, kus see varem puudus.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hariliku ebapärlikarbi (M. margaritifera) seisundist, ohustavatest teguritest ning kaitsest Eestis ja mujal Euroopas
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2010) Saar, Terje; Kaal, Reeda, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Harivesiliku elupaigad Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi Kolledž, 2006) Kaju, Ingemar; Pappel, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-09) Kivastik, Marianne; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hiljutised kiired kliima- ja maakasutuse muutused ohustavad elurikkuse erinevaid tahke. Eriti tundlikud on maastikumuutustele loomtolmlevad ja keeruka paljunemissüsteemiga taimeliigid, näiteks erikaelsed liigid. Erikaelsus ehk heterostüülia on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest morfoloogiliselt erinevast õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest õie sees. Erikaelsuse eesmärk on soodustada tolmlemist eri õietüüpide vahel ja takistada nii iseviljastumist kui ka viljastumist sama õietüüpi omava taimega. Ühes populatsioonis peaks õietüüpe olema ligikaudu võrdselt, tagamaks kõrgeim paljunemisedukus. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, millised maastikulised ja klimaatilised tegurid mõjutavad erikaelseid liike ning millised geneetilised ja evolutsioonilised tagajärjed võivad kaasneda maakasutuse- ning kliimamuutustega. Leidsin, et populatsioonisuurus on üks tähtsamaid erikaelsete liikide õietüüpide optimaalset tasakaalu mõjutavaid tegureid. Vastupidiselt eeldusele, et erikaelsete liikide populatsioonides on õietüüpide osakaal võrdne, tuvastasin hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonides ühe õietüübi domineerimise. Töö tulemused näitasid, et hariliku nurmenuku õietüüpide tasakaalu mõjutavad ka mitmed maastiku- ja klimaatilised tegurid, näiteks inimasustuse tihedus, asulate ja ehitiste osakaal maastikus, looduslike elupaikade kadumine ja sademete hulk. Viimaks tuvastasin, et paigast nihkunud õietüüpide tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse languseni, mis võib omakorda kahandada populatsioonide kohasust ja pikaajalist kohastumisvõimet. Doktoritöö tulemused näitavad, et erikaelsed taimeliigid on kiiretele maastiku-, aga ka kliimamuutustele haavatavad, ning tõstavad esile looduslike elupaikade säilitamise ja kaitse olulisust loomtolmlevate taimede hea käekäigu tagamiseks.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ilvese elupaigaline levik ja selle modelleerimine
(Tartu Ülikool, 1994) Aunapuu, Maano; Valdmann, Harri, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impacts of forest drainage on biodiversity and habitat quality: implications for sustainable management and conservation
(2015-01-16) Remm, Liina
Töö koondab senised teadmised metsakuivenduse mõjust elurikkusele, hinnates selle pikaajalist toimet elupaigaomadustele ja liikidele ning juhendab, kuidas kuivendamist elustikku säästvamalt korraldada. Kuivendamist rakendatakse laialdaselt metsa tootlikkuse suurendadmiseks. Selle keskkonnamõjudele on aga, nt raiega võrreldes, vähe tähelepanu pööratud. Pärast kraavide kaevamist, toimuvad ökosüsteemis mitmesugused muutused, mis ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike tagasisidemehhanismide tõttu on suuresti pöördumatud. Pikaajalise kuivenduse tagajärjel korralduvad sadade liikide asurkonnad ümber, nii leidsime, et vähemalt viiendikule lodumetsa liikidest on kuivendus kahjulik, kuid nende asemele levib umbes sama palju uusi liike. Kuivenduse mõjud on suuresti viibega ja kaudsed, toimides näiteks puistuga seotud mikroelupaikade aeglase muutumise kaudu. Puistu struktuuri muutumise suhtes olid eriti tundlikud samblad ja samblikud . Kuivenduse mõju neile saaks leevendada suurendades puistu mitmekesisust ja lamapuude hulka. Kuivendatud metsad polnud üheselt vaesunud, vaid neis leidus väärtuslikke elupaigakomponente ja tänu sellele ka ohustatud liike. Näiteks ei paistnud kuivendus väikeste veekogude üldhulka vähendavat, küll aga muutis nende omadusi – looduslikud väikeveekogud asendusid osaliselt kraavidega. Metsaaladel laialt levinud inimtekkelised veekogud, nagu kraavid ja rattarööpad, pakuvad mitmekesiseid elupaiku, sobides täiendama looduskaitsevõtteid. Viimased on aga tulemuslikud kui need suunata võimalikult paljudele sarnase nõudlusega liikidele ning kõige tõhusamatesse paikadesse maastikul. Töös kirjeldatakse süsteemset lähenemist metsakuivenduse ühendamiseks looduskaitse eesmärkidega. Selleks tuleb maastikust lähtuvalt valida elustiku sihtrühm, piiritleda suunisliigid ning jaotada ruumis erinevad majandamisvõtted, et tagada nii puidutootmine kui ka elustiku säilimine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Invasion history of the amphipods Orshestia cavimana and Gammarus tigrinus in the Estonian coastal sea
(2006) Herkül, Kristjan; Kotta, Jonne, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Jäme lagupuit - lagunemist kontrollivad faktorid ning tähtsus metsaökosüsteemides
(Tartu Ülikool, 2011) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kahe niiduliigi tunnused killustunud lookooslustes
(Tartu Ülikool, 2009) Takkis, Krista; Helm, Aveliina, juhendaja; Pärtel, Meelis, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kihnu Väina Merepargi botaaniline mitmekesisus
(Tartu Ülikool, 2006) Rebane, Sirli; Roosaluste, Elle, juhendaja