Sirvi Märksõna "elupaigavalik" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A wader perspective to Boreal Baltic coastal grasslands: from habitat availability to breeding site selection and nest survival
(2022-04-25) Kaasiku, Triin; Rannap, Riinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Rannaniidud on liigirikkad kooslused, mis pärast aastakümneid kestnud hääbumist on taastamistööde ja karjatamise tulemusena teinud nüüdseks läbi positiivse muutuse. Ometi ei ole sellest elupaigast sõltuvate ohustatud maaspesitsevate lindude – kahlajate – asurkonnad madalseisust taastunud. Doktoritöö keskendub eelkõige praktilise looduskaitse küsimustele eesmärgiga parandada killustunud rannaniitudel pesitsevate kahlajate seisundit. Töö põhitähelepanu on elupaiga ulatuse hindamisel, olulistel elupaiga tunnustel ning pesade ellujäämusel. Tulemustest nähtub, et rannaniitude hooldajatele makstav keskkonnatoetus mõjutab positiivselt kahlajatele sobiva rohustu kõrgusega alade laienemist. Elupaiganõudluse uuring näitas, et kahlajate pesitsusterritooriumid asuvad lompidele ja avatud rannajoonele lähemal ning metsast kaugemal kui võiks juhuslikult eeldada. Tõenäoline metsaserva vältimise põhjus on sealne kõrgem pesarüüste – metsa serva lähistel koorub hinnanguliselt vaid 7% pesadest. Madala koorumisedukuse taga on rebase suurem tihedus ja pesarüüste metsa servas. Enim ohustab kahlajapesi just rebane, kellele järgnevad šaakal, ronk ja mäger. Šaakali puudumine Hiiumaal andis võimaluse võrdlevalt mandriga selgitada selle liigi mõju pesade koorumisele, mis osutus kompenseerivaks – kuigi šaakal rüüstab pesi, tundub ta vähendavat rebase arvukust. Viimase, metoodilise uuringu, tulemusena selgus, et tehispesad ei ole sobiv alternatiiv kahlajapesade koorumisedukuse uurimisel rannaniitudel. Kuigi doktoritöö käsitleb Läänemere-äärseid rannaniite, võib tulemusi üldistada ka teistele killustunud märgadele rohumaadele. Enamus töösse kaasatud uuringutest käsitlevad kogu niidukahlajate kooslust. Selline harvakasutatav lähenemine aitab mõista mitmete koosesinevate liikide elupaiganõudlust ning näitab, et rannaniitude killustatus ja kõrge pesarüüste mõjutavad eri liike sarnaselt. Töö tulemuste põhjal tõstatub küsimus, kas rannaniitudel pesitsevad kahlajad võivad hetkel elada väljasuremisvõlas. Doktoritöö annab siiski lootust, et elupaiga edasise taastamise ja majandamise ning röövluskontrolliga on võimalik kahlajapopulatsioonide käekäiku parandada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biotic interactions affecting habitat use of myrmecophilous butterflies in Northern Europe
(2018-06-26) Vilbas, Margus; Esperk, Toomas, juhendaja; Teder, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sinilibliklased on päevaliblikate sugukond, mille röövikutest valdav osa assotsieeruvad mingil eluetapil sipelgatega (mürmekofiilia). Enamasti produtseerivad röövikud sipelgatele suhkrurikast nektarit ning sipelgad omakorda kaitsevad neid kiskjate ja parasitoidide eest. Kui üldiselt on suhted vastastikku kasulikud (mutualistlikud) ning sipelgate kohalolu ei ole liblikate ellujäämiseks tingimata vajalik, siis osade liikide jaoks on sipelgaseoselisus eluliselt oluline (obligatoorne mürmekofiilia). Eestis on selliseid liike neli: ogasäär- ja mesika-sinitiib ja nõmme- ja soo-tähniksinitiib. Ogasäär- ja mesika-sinitiib on ainsad obligatoorselt mutualistlikud päevaliblikad Euroopas. Mõlemad liigi röövikud toituvad paljudel erinevatel toidutaimedel (polüfaagid) ning assotsieeruvad samal ajal vastavalt murelaste ja kuklastega. Tähniksinitiivad aga on niivõrd spetsialiseerunud, et pärast kindlal toidutaimel veedetud aega infiltreeruvad nad sipelgavastset teeseldes (kasutates keemilist varjestust) sipelgakolooniasse, kus nad viimaste sotsiaalse parasiidina (manipuleerivad sipelgaid end toitma; soo-tähniksinitiib) või suisa neist toitudes (nõmme-tähniksinitiib) valdava osa oma röövikuelust mööda saadavad. Sipelgakoloonias olles pakuvad liblikaröövikud oma võõrustajaile suhkrurikast nektarit, millest sõltuvuses töölisipelgatest orjad uue doosi ootuses liblikate käske täidavad. Kusjuures iga tähniksinitiib jääb enamasti suurema tõenäosusega ellu ühe kindla sipelgaliigi kolooniates (tähniksinitiivad on eranditult seotud rautsikutega). Oma keerulise elukäigu tõttu on tähniksinitiivad sattunud mitmel pool väljasuremisohtu. Nõnda on ka soo-tähniksinitiib ainus „kriitiliselt ohustatud“ ja reaalselt väljasuremisohus olev päevaliblikaliik Eestis. Nagu liblikad üldiselt, vajavad obligatoorsed mürmekofiilid eelkõige sobivat toidutaime, ent võtmetähtsus nende imeliste olendite jätkusuutlikul kaitsel lasub eelkõige nende sipelgatest peremeeste olemuse ja eripärade välja selgitamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Habitat choice and feeding activity of benthic suspension feeders and mesograzers in the northern Baltic Sea
(2004) Orav-Kotta, Helen
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ovipaarsete soomuseliste (Squamata) elupaigavalik levila põhjapiiril
(Tartu Ülikool, 2020) Lepik, Triin; Rannap, Riinu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Rähnide elupaigakasutus ja -valik Eestis
(Tartu Ülikool, 2000) Kinks, Riho; Lõhmus, Asko, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Socio-spatial residential segregation in post-socialist cities: the case of Tallinn, Estonia
(2006) Kährik, Anneli; Jauhiainen, Jussi S., juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja