Sirvi Märksõna "empaatia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions: a systematic review of the literature
(Tartu Ülikool, 2025) Kase, Marten; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Objective: To carry out a systematic review of modern-era (1990-2025) placebo-controlled studies assessing the acute and post-acute effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions. Method: From February 28 to March 19, 2025, PubMed and APA PsychINFO were systematically searched for placebo-controlled studies examining how psychedelics influence empathy, reaction time, emotional processing, memory, cognitive flexibility and related cognitive functions. Additional searches were done in Google Scholar. Results: The systematic review included 30 studies. Psychedelics tended to enhance emotional empathy, but had no effect on cognitive empathy. Psychedelics impaired, enhanced or had no effect on memory depending on the task and timing of the assessment. Dose-dependent impairments were seen in many of the reaction time tasks, although some studies found no effects. Some studies found impaired recognition of negative stimuli under the acute effects of psychedelics. The findings regarding cognitive flexibility were mixed. Limitations: Many studies had small samples and it is hard to find a reliable placebo due to psychedelics’ unique subjective effects. Future studies should use bigger samples and also study more longitudinal effects of psychedelics on cognitive and psychological functions.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Empaatia : mõõtmine ja seda kujundavad tegurid
(Tartu Ülikool, 1998) Kastepõld-Tõrs, Kaia; Pulver, Aleksander, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erapooletu vaatleja empaatia keskne roll moraalis
(Tartu Ülikool, 2016) Rajando, Kertu; Sutrop, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas magistritöös on vaatluse all empaatia roll moraalis – moraalse hinnangu andmise, moraalse motivatsiooni ja moraalse arengu juures. Eesmärgiks on uurida, kas leidub mõnda tüüpi empaatiat, mis on oluline moraalse kompetentsuse erinevate aspektide puhul. Esimeses peatükis annan ülevaade erinevatest fenomenidest, mida sageli käsitletakse empaatiana. Selgub, et empaatia mõiste defineerimisel puudub konsensus. Teises peatükis tutvustan Jesse J. Prinzi moraaliteooriat ja empaatia käsitlust. Näitan, et Prinz eitab empaatia rolli moraalis, kritiseerides peamiselt empaatia subjektiivsust ja kallutatavust. Kolmandas peatükis pöördun Adam Smithi moraaliteooria juurde, milles on tähtsal kohal sümpaatia. Smithi poolt kirjeldatud sümpaatia on tänapäeva kontekstis mõistetav empaatiana ning seega on selle käsitluse avamine asjakohane antud magistritöö raames. Smith kasutab sümpaatiat erinevatel viisidel, kuid moraaliküsimustes on kõige olulisem see sümpaatia tähendus, mis eeldab erapooletu vaatleja mehhanismi loomist, arendamist ja rakendamist. Sellisele sümpaatiale toetumine saab omada tähtsat rolli nii moraalsete hinnangute andmisel, moraalse motivatsiooni kui ka moraalse arengu puhul. Neljandas peatükis võrdlen Prinzi empaatia ja Smithi sümpaatia käsitlusi ning selgitan, kuidas suudab smithilik korrigeeritud empaatia ületada probleeme, mis prinziliku empaatia puhul ületamatuteks jäävad. Jõuan järeldusele, et erapooletu vaatleja empaatia on seda sorti empaatia, mis omab keskset rolli moraalis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From Defining Empathy to Mapping Empathy
(Tartu Ülikool, 2016) Reiljan, Merike; Mölder, Bruno, juhendaja; Bohl, Vivian, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Empathy has gained a lot of attention over the last decades in philosophical, psychological, neuroscientific, and medical research and this interest is constantly growing. However, the research is overshadowed by a long ongoing debate over what empathy is and an agreement does not seem forthcoming. The dissertation is a careful analysis of possible options for overcoming the terminological issues with an emphasis on a critical assessment of a solution provided by Amy Coplan. This solution is to avoid conflation and confusion of phenomena that have important differences, by defining empathy narrowly. The dissertation is a criticism of Coplan’s approach and a defence of the view that there is a plurality of kinds of empathy. I argue that the best way forward for empathy research is to create a systematised taxonomy of kinds of empathy and empathetic processes and that the best tool for this purpose is a map that presents the kinds of empathy and their interrelations. I have called this tool an empathy map. The thesis includes a preliminary empathy map and illustrative examples of how the map could take shape, lead to progress in empathy research and provide better understanding of the relevance of different types of empathy in diagnosing mental disorders and in everyday social relations.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksushäiretele omaste joonte seos empaatia ning terapeutilise suhtega
(Tartu Ülikool, 2015) Vool, Karmen; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida mittekohanevate ja kohanevate isiksusejoonte seoseid empaatia ja terapeutilises suhtes esineva kontaktiga. Erinevalt varasematest uurimustest olid siinkohal tähelepanu all just intervjueeritavad. Valimisse kuulus 72 intervjueeritavat ning 72 küsitlejat. Intervjueeritavatest 30 olid teadaolevalt psüühikahäireteta inimesed, 42 aga kliinilise populatsiooni esindajad, uuritavatest 30 olid mees-, 42 naissoost, keskmiseks vanuseks oli 33,6 aastat (SD = 12,7). Suhte poolte vahel pidi esinema vähemalt üks nõustamis- või hindamissessioon, mille käigus ka andmeid koguti. Uuritavate isiksusejoonte hindamiseks kasutati Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustikku SNAP-2, empaatia mõõtmiseks Empaatia skaalat ning suhtes esineva kontakti hindamiseks iseseisvalt kohandatud Kontaktiküsimustikku. Läbiviidud andmeanalüüside tulemusena leiti, et empaatial on oluline positiivne seos sündsusega, negatiivsed seosed aga pidurdamatuse, eraldatuse, manipulatiivsuse, agressiivsuse ja impulsiivsusega. Afektiivne, kuid mitte kognitiivne empaatia on ennustatav isiksusejoonte kaudu. Isiksushäired seonduvad empaatia mõlema komponendiga. Kui paranoilise, piirialase ja histrioonilise isiksuse puhul esinevad puudujäägid afektiivses empaatias, siis kognitiivse empaatia madalam tase esineb koos nartsissistliku ja obsessiiv-kompulsiivse isiksushäirega. Nii afektiivne kui ka kognitiivne empaatia võimaldavad terapeutilises suhtes esineva kontakti komponentidest oluliselt ennustada üksnes tõrjumist, isiku enesekohane ja suhte teise poole hinnang tema empaatiale ei lange kokku.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juristide oskus näoväljendustest emotsioone ära tunda ja selle seos empaatiaga
(Tartu Ülikool, 2022) Pau, Gerty; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Põldver, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste empaatilisuse hindamine
(Tartu Ülikool, 2021) Rautesalo, Rita; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva kliinilise psühholoogia magistritöö käsitleb laste empaatilisust ning kuidas laps ise ja tema vanemad ja õpetajad hindavad lapse empaatilisust. Töö algab teoreetilise osaga, mis käsitleb empaatia mõistet, soolisi- ning vanuselisi erinevusi, empaatia hindamist ja empaatia seost internaalsete- ning eksternaalsete häirete ja emotsionaalsete ja käitumisraskustega. Katseisikud täitsid Cliffordsoni ja Davisi lühike Empaatia-küsimustiku (The Global Items Measure, Cliffordson2001) ja psüühikahäirete-, ja probleemide hindamiseks kasutati kahte küsimustikku: ASEBA (The Achenbach Systemof Empirically Based Assessment, Ascenbach, 1993) ja SDQ (Strenght and Difficulties Questionnaire, Goodman 2001, eesti keele versioon Tugevuste ja raskuste test, TRK). Tulemused näitasid, et vanemad hindasid oma last empaatilisemaks kui lapsed ise ja nende õpetajad hindasid õpilasi vähem empaatiliseks kui nad ise. Kliinilise valimi lapsed hindasid kõiki empaatia alaskaalasid kõrgemaks kui vanemad ning õpetajad. Tüdrukud oli empaatilisemad kui poisid nii afektiivse (kaastunne ja distress) kui kognitiivse empaatia osas. Klinilises valimis oli õpetajate arvates tüdrukutel kaastunne kõrgem, aga poistel kognitiivne empaatia, distress ja fantaasia. Vanemad lapsed oli empaatilisemad kui nooremad lapsed, eriti kaastunde, kognitiivse empaatia ja prosotsiaalsuse puhul. Laste enesekohaste ja vanemate hinnangute alusel esines rohkem käitumishäireid poistel ja emotsionaalseid häireid tüdrukutel. Aga õpetajate hinnangutel esines rohkem käitumis- ja emotsionaalseid häireid poistel. Kaastunne ning kognitiivse empaatia ja internaliseeritud ning eksternaliseeritud häirete vahel ei leitud statistiliselt olulisi seoseid. Distressi ja internaliseeritud ning eksternaliseeritud häirete vahel esines madal positiivne seos. Emotsionaalsete häirete ja kaastunde ja kognitiivse empaatia vahel esines madal positiivne korrelatsioon. Distressi kohta esines natuke tugevam seos emotsionaalsete häiretega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mentaliseerimisempaatia mõju näoväljenduste matkimisele: EMG uuring
(Tartu Ülikool, 2017) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Näoväljenduste matkimist ( facial mimicry) on harikult käsitletud automaatse, refleksi-laadse fenomenina, mis ei sõltu kõrgematest psüühilistest protsessidest. Viimase aja uuringutes on aga leitud, et matkimisreaktsioon võib kujuneda palju keerulisemal moel, vahendatuna ka ülalt-alla protsesside poolt. Antud uurimistöös küsiti mentaliseerimisempaatia võimaliku mõju kohta näoväljenduste matkimisreaktsioonidele, mida mõõdeti kolme lihase puhul elektromüograafiliselt. Katseisiku ülesandeks oli vastata matkimisreaktsioone tekitavate videoklippide põhjal küsimustele enda või klipis oleva inimese emotsionaalse seisundi kohta. Mentaliseerimisempaatia manipulatsioonina kasutati kinematograafilist valgustustehnikat, millega mõjutatakse vaataja sisse-elamist. Manipulatsioon tugines eeldusele, et nii mentaliseerimine kui sisse-elamine on aju tasandil enese-projitseerimise süsteemi funktsioonid (Buckner ja Carroll, 2007). Katse tulemusel ei leitud statistiliselt olulist erinevust näoreaktsioonides kahe valgustingimuse võrdluses. Kuigi rõõmu matkimisreaktsiooni puhul ilmnes statistiliselt oluline interaktsiooniefekt valgustingimuste võrdluses neljas ajavahemikus, ei tuvastanud post - hoc test olulisi efekte. Antud tulemused toetavad järeldust, et näoväljenduste matkimine ei ole tundlik sisse-elamise manipulatsiooni kaudu aktiveeritud mentaliseerimissüsteemi mõjude suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetaja emotsionaalne tugi õpilastele 3. ja 4. klassi emakeeletunni näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Linnas, Triinu; Uibu, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pedagoogide tõlgendused empaatia õpetamise vajalikkusest ja võimalikkusest
(Tartu Ülikool, 2013) Koorits, Triin; Kadajas, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pro- ja antisotsiaalse käitumise sagedus ja motiivid VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendanud ja kontrollklasside õpilaste hinnangul
(Tartu Ülikool, 2019) Aia-Utsal, Minni; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tunnete mõistmine empaatia ilminguna 4-6 aastaste laste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Maisväli, Kaidi; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Young adult literature as a means for creating empathy on the example of John Green’s The Fault in our Stars
(Tartu Ülikool, 2020) Oja, Sarah-Liisa; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
One of the possible reasons for the popularity of young adult literature is its ability to create strong empathic responses in the audience. The thesis aimed to find out what techniques can be used by the authors to induce this response, based on John Green’s The Fault in our Stars. The thesis consists of an introduction, a literature review, and an empirical analysis of the novel. The introduction focuses on the phenomenon of young adult literature. It discusses what makes the genre so popular today and brings out the positive aspects, related concerns and the negative criticism it has received. The literature review explores, supported by various research papers and articles, in more depth the benefits of reading fiction and the essence of empathy and how and when it can occur while reading. This section also focuses on the role of authors in creating empathy and the techniques available for them to induce an empathic response in the readership. In the empirical analysis, The Fault in our Stars was discussed. The analysis brings out the potential moments in the novel where readers could have an empathic response to the text. It also discusses the various techniques the author has used in the book and how they are effective.